Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) tähistas 8. aprillil kümnendat sünnipäeva ja kutsus sel puhul rohkesti külalisi: 6.–12. aprillil leidis aset hulk rõõmsaid üritusi.
Keskus sündis keerulistel aegadel: Tartuski oli asutud huviharidust „korrastama”, s.t. tasuliseks muutma. Suure tõenäosusega võinuks see tähendada koolivälise loodusharidustöö lõppu, nagu näiteks Tallinnas suurel määral juhtuski. Tartus oli sellist looduskoolitust pakutud alates 1953. aasta suvest, kui loodi Tartu linna noorte naturalistide jaam. 1968. aastal sai sellest Tartu noorte loodusesõprade maja ja 1988. aastal Tartu noorte loodusmaja. Aga töö siht oli jäänud ikka samaks.
Õnneks tegutseb Tartus hulk tugevaid looduskaitseorganisatsioone. Viis neist – looduseuurijate selts, looduse fond (ELF), roheline liikumine (ERL), TA looduskaitse komisjon ja ornitoloogiaühing (EOÜ) – kirjutasid linnavõimudele kirja loodusmaja toetuseks; loodusmaja hoolekogu andis idee luua sihtasutus.
Kulus hulk aega ja vaimujõudu, peeti paarkümmend ümarlauanõupidamist. Aga lõpuks, 2002. aasta aprillis, oli sihtasutus loodud, asutajaliikmeteks Tartu linn, Eesti maaülikool, aktsiaselts Tartu Vesi ning viis keskkonnaorganisatsiooni: peale eespool mainitud ELF, ERL ja EOÜ ka Peipsi koostöökeskus ja üliõpilaste looduskaitsering.
Pidulikul sünnipäevatähistusel tehti kokkuvõtteid. Kümne aasta jooksul on 2,8 miljoni euro eest tegevustesse kaasatud 120 000 inimest. Koolitundidele lisaks on loodusharidust saanud 20 300 kooliõpilast, neist 13 500 Tartust, kõikidest linna koolidest. TKKHK looduslaagrites on käinud 7300 last. Koolitatud on ligi 6000 täiskasvanut ning jagatud keskkonnainfot umbes 11 000 inimesele.
Selleks, et keskuse kõikvõimalikke edukaid ettevõtmisi üles lugeda, kuluks mitu lehekülge ajakirjaruumi. Seepärast osundan pigem lõiku TKKHK juhataja Janika Ruusmaa sünnipäevaesitlusest: „Lihtne on lugeda numbreid ja seda, mida on silmaga näha. Suuremad on aga need jäljed, mida ei saa lugeda ja mida pole näha: väärtuste jagamine, võimaluste avardamine, teadmised ja emotsioonid. Me ei looda, et oleme muutnud inimeste käitumist, aga me usume, et oleme avardanud nende võimalusi ja arendanud kriitilist mõtlemist. Inimesed tulevad siia tagasi, sest nad on meilt midagi saanud.”