Eesti Looduse fotovõistlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Viktoriin EL 2012/05
Viktoriinisarja „Teadusaasta Eesti Looduses” tulemused

Tänavu teadusaasta raames korraldatud viktoriin „Teadusaasta Eesti Looduses” on nüüdseks lõppenud. Jaanuari keskpaigast aprilli lõpuni toimunud sarjast olid kutsutud osa võtma 4.–12. klassi õpilased ning tulemuste kohta peeti arvestust kolmes vanuserühmas: 4.–6. klass, 7.–9. ja 10.–12. klass.
Eesti Looduses ja viktoriini internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin esitati neljas voorus kokku viisteist küsimust. Need hõlmasid Eesti teadlasi ja teadusuuringuid ning looduse valdkonnaga seotud uusi leidusid Eestis, fotode põhjal tuli ära tunda loodusnähtusi, maastikuobjekte ja Eestis tegutsevaid liik jms. Kõigile küsimustele tuli vastused otsida 2005.–2011. aastal ilmunud Eesti Looduse numbritest. Iga vastuse puhul sai lisaks pool punkti selle eest, kui oli ära märgitud ajakirjanumber, kust võis leida õige vastuse.
Viktoriinisarjast võttis osa 1027 tublit õpilast: 448 noormeest ja 579 neidu. Kõige agaramad olid 4.–6. klassi õpilased, neist umbes poole vähem oli osalejaid 7.–9. klassist. Väga hea meel on, et viktoriinist võttis osa ka pisut üle saja gümnaasiumiõpilase.
Arvukama ja aktiivsema osalejaskonnaga koolidest võib esile tuua Elva gümnaasiumi, August Kitzbergi gümnaasiumi, Tallinna Rahumäe põhikooli, Pärnu ühisgümnaasiumi, Tallinna reaalkooli, Tallinna Arte gümnaasiumi, Audru keskkooli, Mõisaküla kooli, Põltsamaa ühisgümnaasiumi ja Laeva põhikooli.

Auhinnad
Kuni viimase vooruni pidas viktoriinimaratonil järjekindlalt vastu ligi 300 õpilast. Nende vahel jagasime välja suuremad auhinnad: 70-eurosed Matkaspordi kinkekaardid, Tartu Ahhaa keskuse pääsmed ja lauamängu „Ilmatsalu linnuretk”.
Peaauhind loositi nende vahel, kes kogusid kõige rohkem arvu punkte. 70-eurose Matkaspordi kinkekaardi saavad 4.–6. klassi vanuserühmas Stella Tapner Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist, 7.–9. klassi vanuserühmas Rein Leetmaa Elva gümnaasiumist ja 10.–12. klassi vanuserühmas Gerda Virks Järva-Jaani gümnaasiumist.
Tartu Ahhaa teaduskeskuse pääsmetega auhindasime neid, kes kogusid vähemasti 30 punkti. Teaduskeskuse pileti pälvisid Andres Paap Aravete keskkoolist, Kristi Tiido Pärnu ühisgümnaasiumist ja Kelly Rebane Kilingi-Nõmme gümnaasiumist. Pääsmevõitjad saavad kaasa võtta ka kaaslase (pereliikme, sõbra, tuttava).
Kolm lauamängu „Ilmatsalu linnuretk” loosisime nende vahel, kes osalesid kõikides voorudes olenemata kogutud punktisummast. Lauamänguomanikud on Daniela Jesin Elva gümnaasiumist, Meelis Kaas Risti põhikoolist ja Carol Sunni Rapla Vesiroosi gümnaasiumist.
Pisemaid auhindu jagasime nendele, kes võtsid osa vähemalt ühest voorust. Loosiratta tahtel saavad keskkonnaameti välja antud raamatu „Alam-Pedja” endale Sander Alasoo Audru keskkoolist, Mona Liinat Uuemõisa lasteaed-algkoolist, Merilyn Anette Uusimaa Elva gümnaasiumist, Hannes Heiskonen Põltsamaa ühisgümnaasiumist, Sander Meentalo Tartu Raatuse gümnaasiumist, Kadri-Ann Valdur Tallinna reaalkoolist, Lisette Lehtmets Koeru keskkoolist, Raili Pettai Võhma gümnaasiumist ja Hardi Heinvere Jakob Westholmi gümnaasiumist. Raamatu „Sooradadel” kingime Märt-Kaarel Petserile Elva gümnaasiumist, Siret Johanna Scmidtile Nõmme erakoolist, Tiit Kahilale Tääksi põhikoolist, Annaleena Vaherile Tallinna Prantsuse lütseumist, Simo Stahlmanile Lihula gümnaasiumist ja Sven Muldmaale Rapla Vesiroosi gümnaasiumist.
Kõige nooremate ehk 4. klassi õpilaste vahel loosisime välja lauamängud „Vähendame võidu” ja „Puhta vee ABC”, mõlemaga kingime kaasa riidest kandekoti. Esimese lauamängu koos kandekotiga saavad endale Kadri Kalve Kanepi gümnaasiumist, Marko Kõvask Valga põhikoolist ja Lisett Sang Jõõpre põhikoolist. Teise lauamängu ja kandekoti kingime Minni Õunmaale Rapla ühisgümnaasiumist, Siim Kepile Vastse-Kuuste koolist ja Renaate Noorele Aegviidu koolist.

Õnnitleme auhinna saajaid!
Eesti Looduse toimetus võtab teiega ühendust.

-------------------------------
Eesti Looduse toimetus tänab kõiki osalejaid ja nende õpetajaid, kes õpilasi innustasid ja suunasid.
Et järgnevatel aastatel oleks viktoriini vastuseid kergem leida, pakume kõigile viktoriinis osalejatele, ka ainult ühest voorust osa võtnutele, võimalust tellida ajakiri Eesti Loodus aastaks soodushinnaga: 20 eurot (tavahind 25,56 eurot).
Tellimissoovist saab märku anda kuni 30.09.2012 Katre Palole e-posti teel palo.katre@gmail.com või telefoni teel 742 1143.
-------------------------------

Viktoriinisarja IV vooru vastused
1. Võrumaal on pinnavormide nimetamisel kasutatud mitmesuguseid liigisõnu. Positiivsete reljeefivormide puhul on ilmselgelt ülekaalus liigisõna mägi. Selle kõrval on küngaste nimetustes kasutatud ka geograafiavaldkonna sõna saar: saare-lõpulisi künkaid on vanal Võrumaal teada ligikaudu 70, näiteks Rimmi Vanatarõsaar.
Vastuse võis leida Eesti Looduse 2008. aasta juuninumbrist.

2. Kui vaadelda kolme talvekuu ehk detsembri, jaanuari ja veebruari keskmist õhutemperatuuri, siis on instrumentaalsete ilmavaatluste ajaloos kõige soojem talv Eestis olnud 2007/2008. aastal. Jaamades mõõdetud absoluutne miinimumtemperatuur oli tol talvel kõigest –16,8 ºC Tartus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli sama Tartu jaama näitel enamikul päevadest nullist kõrgem, sulapäevade vahele jäi vaid üksikuid mõnepäevaseid külmasid. Soojuselt järgneb 2007/2008. aasta talvele 1924/1925. aasta talv.
2007/2008. aasta talve lumikatte paksuse muutust võib pidada ebatavaliseks seetõttu, et südatalvel (detsembri lõpp kuni jaanuar) oli lund meil vaid üksikutes kohtades ja päris napilt, tüse lumekiht sadas ootamatult maha alles märtsi viimasel dekaadil.
Kõnealusest läbi aegade kõige soojemast talvest võis lugeda Eesti Looduse 2008. aasta detsembrinumbrist.

3. Küsimuse juures olnud fotol oli harilik käopäkk, kelle õisi kandvad varred ilmuvad maapinnale tavaliselt aprilli lõpus või maikuus. Enamjaolt elab käopäkk aga varjatult maa all. Ta on üks väheseid Eestis kasvavaid täisparasiittaimi. See tähendab, et ta on klorofüllita taim, kellel puudub fotosünteesivõime ja kes ei ole suuteline elama ilma peremeestaimeta. Hariliku käopäka peremeestaimeks on peamiselt sarapuu, kuid ka lepad, pärnad ja teised lehtpuud.
Vastuse küsimusele sai Eesti Looduse 2009. aasta aprillinumbrist.

4. Eesti Looduse kauaaegse kaaslase TRVKRT pilti võis 2011. aasta ajakirjanumbrites näha ühel korral: septembrinumbris. Tema salategu oli valeinfo augustinumbri kaanefoto kohta: pildil oli rohelise kärbseseene asemel kollane kärbseseen. Peale selle võis trükiveakuradi 2011. aasta toimetamissaavutuste kohta lugeda tänavusest jaanuarinumbrist, kuid punktilisa see vastajatele ei andnud.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet