Eesti Looduse fotov�istlus
2012/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2012/05
Tundmatu seen koduaias

Mrkasin seda seent oma aias Lnemaal Salaje klas juba mdunud sgisel. hestki seeneraamatust ma temasugust aga ei ole leidnud.
Leitud seened on tiesti mustad, umbes pidlakujulised ja -jmedused tihedalt ksteise krval kobaras kasvavad vrdlemisi kvad junnid. Neil ei ole tpilist kbarat ega jalga, vaid nad on htlase jmedusega ja allapoole saleneva kujuga. Seest on seen tiesti helevalge ja sitke kiulise viljalihaga.
Seenekogum kasvas vana maharaiutud unapuu kduneva knnu krval. Tnavu kevadel, kui lumi oli knnu mbert ra sulanud, olid seened ikka veel sna hsti silinud. Siiski, puutudes vajus viljakeha srmede vahel kokku, aga sugugi mitte ldiks, nagu viks seene puhul eeldada.
Mare Urbas Lnemaalt

Kommenteerib Tartu likooli emeriitprofessor seeneteadlane Kuulo Kalamees

Lnemaalt Salaje klast prit seen on kobarssik (Xylaria polymorpha), keda varem on nimetatud ka kobarjaks tlvssikuks. Ta kuulub kottseente (Ascomycota) himkonda. Fotol nhtavad mustad pirnjad kobaratena kasvavad junnid kujutavad endast seene stroomasid. Need on kuni 10 cm pikkused korkjad moodustised, mis koosnevad tihedalt lbi pimunud seeneniitidest. Strooma mustas pindmises koorekihis paiknevad tihkelt ksteise krval pisikesed kerajad viljakehad sulgeoslatena. Nendes tekivad eoskotid kotteostega, mis psevad vlja strooma pinnale avanevate augukeste kaudu. Stroomad on seest valged, nende pikilikel on isegi palja silmaga nhtavad musta vlispinna all paiknevad pisikesed, umbes millimeetri suurused sulgeoslad.
Kobarssik on Eestis sna harv, teda on leitud lehtpuude kdukndudelt ja -lamapuidult lehtmetsades, parkides ja aedades. Neid seeni vib kohata varakevadest hilissgiseni, kuid nad vivad olla nhtavad ka aasta ringi. Kokku on teada kaksteist leiukohta, neist neli Tartu linna eri piirkondades. Philiselt on seda liiki seeni leitud aga Ida-Eestist, kuid mni leiukoht on teada ka Saare- ja Hiiumaal.
Seni leitud kobarssikud on kasvanud peamiselt arukaskede, vahtrate, jalakate ja harilike leppade puidul, viimane leid Salajelt viitab ka tema seost unapuuga. Kobarssik asustab tavaliselt vga kdunenud lehtpuuknde ja puidujnuseid vi kinnitub knnujuurtele, seeprast vib teda tihti ekslikult pidada maapinnal kasvavaks. Esimene kirja pandud kobarssiku leid prineb Nikolai Witkowskilt, kes mrkas seent Tartus 1936. aastal. Viimased leiud 2011. aasta aprillist on samuti Tartust ja nd siis ka 2011. aasta oktoobrist Salajelt. Suurem osa leide prineb aga mdunud sajandi teisest poolest. Sellel sajandil on tulnud vaid ksikuid teateid, needki enamasti vanade Tartu leiupaikade kohta. Sestap vib elda, et kobarssiku levik on tnapeval ilmselgelt vhenenud.



Mare Urbas / Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012