Eesti Looduse fotovõistlus
09/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 09/2003
Immunoloogia pole eestikeelne hiina keel

Mis on ühist seksil, Setomaal ja immunoloogial? Pealtnäha ju suurt midagi. Kaht esimest saab vähemasti algriimiga seostada. Aga vastus on lihtne: need on kolm järjestikust Eesti Looduse temaatilist erinumbrit. Seekordne immunoloogia-eri paneb küll i-le punkti: teistest keerulisem ja ootab ilmselt keskendunumat lugemist.

Erinumber sai teoks tänu Tanel Tensonile, kes aitas veenda tavaliselt inglise keeles kirjutavaid kolleege oma teadmisi maakeelses ajakirjas jagama ning esialgu kohati raskesti arusaadavaid tekste ja jooniseid ka toimetada.

Tuleb tõdeda, et ülikooli kümme aastat tagasi bioloogina lõpetades ei teadnud ma pooltki seda, mida nüüd värskest Eesti Loodusest lugeda võin. Arusaadav, kui näiteks taimede immuunreaktsioonide “klassikalised” uurimused on ilmunud viimasel kümnendil ja uusi artikleid immunoloogiast avaldavad tippteadusajakirjad lausa iga päev. Seetõttu saavadki molekulaarbioloogid oma eestikeelsetes artiklites pealtnäha ülbelt väita: kõik varasemad eestikeelsed kirjatööd enne mind on aegunud.

Aga kuidas kõike seda uut eesti keeles väljendada? Immunoloogiat toimetades pidin tõdema vastumeelset allajäämist võõrsõnadele: spetsiifilisest sai küll eriomane ja publitseerimisest üllitamine, ent ekspressioon, tsütokiin ja makrofaag püsivad vapralt ka toimetatud tekstis. Ilmselt polegi viimase kui võõrsõna kramplik eestistamine põhjendatud. Kuid ka pealtnäha väike asi võib olla oluline: miks peaksime kirjutama hepatiit B-st, kui eestikeelsem on B-hepatiit?

Kas immunoloogiat ostetaks? Nii ja naa. Tippteadusajakirjades (Nature, Science, Cell jt.) hõlmavad immunoloogiaartiklid 5–10% eksperimentaalbioloogia kirjutistest. Eesti Looduses on artikleid molekulaarbioloogiast ikka aeg-ajalt ilmunud, hoolimata sellest, et seks ja setod oleksid eeldatavasti vist paremini minevad teemad. Samas tuntakse koolides puudust eestikeelsetest eksperimentaalbioloogia lisamaterjalidest. Kasulikum on sellised kaastööd ühes numbris avaldada, sest nad täiendavad üksteist.

Peale numbris ilmunud fotode ka üks pisike vihje: mikrofotosid nii immuunsüsteemi organitest kui ka muust mikromaailmast võib leida Dennis Kunkeli pildipangast http://www.denniskunkel.com. Samast pärineb näiteks kaanepilt, veri skaneerivas mikroskoobis.

Lõpuks on lugejatele üks soov: ootame arvamusi immunoloogia erist: kas molekulaarbioloogia osa peaks muidu “rohelisele loodusele” keskendunud Eesti Looduses suurendama või vähendama, kas käesolev ajakiri on näiteks liiga keeruline või igav? Mitte et toimetust oleks tabanud kaastööde või teemade puudus. Ent ei tahaks kuulda arvamust Eesti Looduse tellimisest kui vähetulusast mõttest: seal muust kui seksist, setodest ja T-lümfotsüütidest ei kirjutatagi.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet