12. mail avati Eesti meremuuseumi filiaal: aastatel 1916–1917 rajatud ja nüüd hoolikalt renoveeritud Lennusadama vesilennukite angaarid. Uus nüüdisaegsete lahendustega ekspositsioon on jagatud kolme tasapinda: veealune, vee piiril ja veepealne maailm.
Mereajalugu tutvustavate eksponaatide hulgas on paarsada originaalsuuruses museaali alates allveelaevast Lembit ja lõpetades teadaolevalt vanima eesti päritolu Maasilinna laevaga. Ekspositsiooni pärlil, allveelaeval Lembit oli veidi pärast avamispäeva sünnipäev: laeva üleandmisest Eestile Vickers-Armstrongi laevatehases möödus 75 aastat.
Esialgu on veel tühjad muuseumi tohutud akvaariumid, kuna sinna elukoha saavad Eesti riimveekalad peavad enne uue elurežiimiga harjuma veidi rahulikumates oludes.
Angaarides on suur hulk kõrgtehnoloogilisi nüüdisaegseid lahendusi. Näiteks köetakse ja jahutatakse tohutu mahuga (ligi 100 000 kuupmeetrit) ruumi mereveest energiat ammutava soojuspumbaga. Kõik teised küttevõimalused ajaksid muuseumi kiirelt pankrotti. Kui lennukite jaoks ehitatud varjualuseid polnud vaja kütta, siis muuseum vajab aasta läbi ühtlast kliimat. Peale merekütte aitavad seda tagada katusesoojustus, eriline krohv, massiivsed aknad jmt.
Lennusadama renoveerimine ja väljaarendamine läks maksma 17 miljonit eurot, projekti kaasrahastati Euroopa regionaalarengu fondist EAS meetme „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” raames. Lennusadama restaureerimisprojekti põhiautor on Tallinna tehnikaülikooli professor Karl Õiger, vesilennukite angaaride ekspositsiooni loomise eest seisis hea osaühing KOKO Arhitektid eesotsas Andrus Kõresaare ja Raivo Kotoviga; ehitustööde peatöövõtja oli Nordecon.
Vt. lisainfot Lennusadama kohta: www.lennusadam.eu/et/.