Eesti Looduse fotov�istlus
09/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 09/2003
Laudtee vlu ja vim

Laudtee kaob uttu. See minejat ei heiduta, sest ta teab, et tee jtkub ka udus ja teisel pool udu, eksimist pole karta. Vras metsas ja soos on selline rada kui nabanr, mis seob linnast tulnud inimest talle tuttava ja turvalise keskkonnaga. Annab kindlustunde.

le soode ja lbi metsade ehitatud laudteed aitavad loodusesse neidki, kes muidu sinna ei juaks: kel pole jaksu pehmel rabakamaral sumbata ega lbi metsargastiku trgida; kes kardavad jalgu mrjaks teha vi suuna kest kaotada. Laudteed viivad inimesi sinna, kuhu nad muidu eales ei satuks: ksildasele soosaarele, tsuva samblatekiga ristatud jrve kaldale, sgavale laanepue peitunud kivihiiglase juurde, vaikselt nirisevate allikasoontega metsa.

Osa selliseid turvateid kujutab endast lihtsalt maha laotatud lauajuppide jada, teisal on laudade alla seatud toeks ristipidi notid, mned aga ehitatud sgavale rammitud vaiadele. Esimesed neelab soo mne aastaga, viimased psivad, kuni puu kduneb. Keegi pole kokku rehkendanud, kui palju kilomeetreid laudteid Eestimaal juba on, kll aga tuleb neid igal aastal juurde.

Kas neid peab ikka nii palju olema? Mni kogenud looduserndur on koguni vitnud: kes ei jua, jgu soo servale; kes ei taha jalgu mrjaks teha kndigu asfaldil; kes kardab psigu kodus. Looduse salasopid kuulugu neile, kes leiavad ige suuna ilma puust ette tehtud rajata. Laudteed meelitavat kohale liiga palju kijaid.

Aga inimene kipub loodusesse. Ka see, kes pole seal kogenud. Mida suuremaks paisuvad linnad, seda rohkem peldakse neist judehetkel vlja. Minnakse ka siis, kui laudteid ei ole. Minnakse umbes. Kui rada mtaste vahel on muutunud sgavaks ja pehmeks, astutakse sammuke krvale. Iga jrgmine tulija laiendab rada jalatie vrra. Ehk tulevad meelde rabaservade mudajed neist aastaist, kui kik sgisel hel peval jhvikale tormasid?

Laudtee on kui magnet, mis hoiab kndijad endal. Vaid vhestel tekib soov kindlalt jalgealuselt maha astuda. Kik see, mis jb kahele poole laudrada, psib sna puutumatuna: astuja neb loodust ehedal, rikkumatul kujul, tagatud on ka elustiku rahu. Laudtee talitseb loodusesse prgijaid thusamalt kui keelusildid ja isegi piirdeaed. Sest keeldudele-kskudele eelistab inimene sbralikku suunamist. Laudtee ongi sbralik suunaja: ta viib tulija turvaliselt huvitavatesse paikadesse. Ja samas matkaja seda enamasti ei tea ega peagi teadma juhib inimesed mda neist paigust, kus nad viksid loodust learu hirida, niteks kotkapesast, mne haruldase taime kasvupaigast jms. Siin peitubki vastus ksimusele, miks rajatakse ha rohkem laudteid looduskaitsealadele. Laudtee kaitseb. Mnikord, tegelikult sageli, on see tajumatu vim olulisemgi kui vlu, mis tulijat laudtee hakul ktkestab.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012