Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Looduskaitse EL 2012/6-7
Meie sisevete kalakaitsest lhiminevikus

Kmme aastat tagasi vis Rootsi kalandusajakirjast Fiskevarden lugeda kirjutisi Eesti kohta. Neist ks kandis intrigeerivat pealkirja 2400 silmapaari kontrollivad korda sisevetel [2]. Silmas peeti Jrvamaa jgesid ja jrvi, mis olid aastail 19601994 antud hallata Jrva (tollal Paide) kalastajate klubile. Suur hulk silmapaare thendas tollast klubi liikmete arvu.

Artiklis rgiti pikemalt tnaseni lokkavast rvpgist nii elektri kui ka harpuuniga, aga ka varasemate aegade kalakaitse thususest ja kalavarude rohkusest. Milliseid tulemusi andis kalakaitse tol ajal Jrvamaal? Vaatleme seda Eesti kalakaitse ajaloo laiemas kontekstis.

Kalakaitse on Eesti loodushoius olnud valus ksimus lbi aegade. Juba siis, kui tuntud loodusuurija Karl Ernst von Baer 19. sajandil Peipsi jrve kalastikku uuris, juti jreldusele, et Peipsi jrv kannatab lepgi all, kurdeti saakide pidevat vhenemist ja nuti kalakaitsemeetmete rakendamist.
Eesti Vabariigi ajal kurdeti kalaspordiajakirjas ngesport 1933. aastal, et kuigi seadustes on kirjas keeluajad ja muu, siis kes neist hoolib, kui kalade rvpk snnib meil suuremas ulatuses kui kusagil mujal maailmas. Tollal juleti neid snu vlja elda. Tsi kll, kalaspordiorganisatsioonide hallatud piirkondades, nagu Tamula jrv Vrumaal ning Pirita ja Keila-Joa Harjumaal, palkasid need organisatsioonid endale appi kalakaitsjad, eesktt keeluajal.
Eriti halvaks kujunes olukord prast Teist maailmasda, esimestel stalinistlikel aastatel. Kehtis phimte looduselt ei tule armuande oodata,vaid neid tuleb vtta. Ja vetigi, mis vtta andis. Siseveed rviti kaladest armutult thjaks. Selleks oli loodud spetsiaalne sisevete trust, mis meretraalidega kammis lbi he Luna-Eesti vikejrve teise jrel. Jrvamaal kadus forell mitmest jest. Pirita jest ammutasid rvpdjad ahingutega halastamatult lhet ja meriforelli.

ks inimpshika omapra on konsolideerumine surveolukorras. Nii ka Eestis. Ainupartei surve sundis alalhoiule, pdele psta seda osa loodusvaradest, mida seni oli hoolimatult hvitatud. See tendents ilmnes ka 1950. aastate lpu Eestis, kui reiim oli prast Stalini surma leevendunud. Koondunud jud psesid paisu tagant valla.
Et korraldada kalakaitset riigi tasemel, loodi riiklik kalavarude kaitse ja taastamise inspektsioon, kes hakkas tegema tihedat koostd kalaspordiorganisatsioonidega. Neid asutati 1958. aastal koondama kalaspordifderatsioon, millest aastaks 1974 kasvas vlja Eesti kalastajate selts.
Partei ainuvaldusest kisti ra vrtuslikud veekogud ja anti need hallata kohalikele kalaspordiklubidele. Kalakaitset korraldati tihedas koosts keskkonnainspektsiooniga. Loodi eraldi hiskondlike keskkonnakaitseinspektorite, sh. kalakaitseinspektorite statuut.
Kalakaitseinspektorite liikmeskond kasvas iga aastaga. Nii oli Tallinna kalaspordiklubis 1963. aastaks le saja hiskondliku inspektori, nende td koordineeris klubi kalakaitseinspektuur. See organ oli ks vhestest terves tollases Nukogude Liidus, mis nitab Eesti pdluste edumeelsust nukogude okupatsioonireiimiga vrreldes.
Tabatud rvpdjad avalikustati nii ajalehtedes kui ka ajakirjades tisnimega, kui vimalik, lisati foto. Kalaspordifderatsiooni 1959. aasta aruannete andmeil tegutses tol aastal Eesti kalaspordiorganisatsioonides kokku 900 (!) hiskondlikku kalakaitseinspektorit. Organiseeritud kalasportlaste hulk ulatus samal aastal 20 000 inimeseni, 1980. aastate lpuks aga juba 30 000-ni.

Kalakaitsest Jrvamaal 1960.1994. aastal. Vtame lhemalt vaatluse alla, kuidas toimis kalakaitse eespool mainitud Jrva forellijgedel, vttes aluseks Jrva kalastajate klubi arhiivis talletatud kalakaitse ja kontrollipgilubade toimikud.
Kalakaitsereide tehti ldiselt riigi palgal oleva keskkonnainspektori eestvttel, kes kaasas hiskondlikud kalakaitseinspektorid. Nood visid teha ka iseseisvaid reide. 1970.1980. aastatel oli tollase Paide rajooni, ndse Jrva maakonna initsiatiivikaim riiklik inspektor Arno Saar. Tema meetod oli patrullida mitte niivrd ndalavahetustel, kui ausad pdjad nagunii rvpdjaid segasid, vaid kia vljas ka ndala sees, kui jgedel valitses rvpdjatele soodne vaikus.
Mnelegi forellijgede lhedaste talude elanikule maksti tasu, et ta inspektsioonile kahtlastest tegudest teada annaks. ks suurimaid ja tulemuslikumaid reide korraldati 23. aprillil 1979. aastal, mil Vodja jel Mos pti kinni kuueliikmeline rvpdjate rhm.
1993. aastal tegutses riikliku inspektorina keskkonnakordnik Jaak Alla, kellel on samuti suured teened kalakaitse edendamisel forellijgedel.

Kontrollpgiload. 15. septembrist kuni 1. maini kestis klubi valduses olevatel forellijgedel kala kudemise tttu keeluaeg. Et sel ajal kalakaitset thustada, eraldas Jrva kalastajate klubi oma liikmetele nn. kontrollpgilube, mis andsid ttasuna iguse pda reidi kigus peva jooksul he forelli, kuid kohustasid loale mrkima ka kik kahtlase, mis oli je res nha.
Seevastu forellipgi hooajal (tollal 1. maist 15. septembrini) oli kigil lihtloa omanikel lubatud pda kolm, hiljem neli forelli pevas, kuna varud olid kasvanud.
Kui 1985. aastal anti kontrollreidideks 48 hepevast luba, siis edaspidi antud kontrollpgiload kestsid pikemat aega: kas kudekeeluaja algusest aasta lpuni vi aasta algusest keeluaja lpuni. 1992. aastal vljastati jaanuarist aprilli lpuni kestvaid kontrollpgilube 45 tkki, ent aasta hiljem samaks perioodiks vaid 35. Tunda oli hakanud andma majandussurutis, inimestel oli muudki teha kui kalakaitsega tegelda.
Pgihooaja lubade arv oli 1980. aastateks suurenenud seniselt kolmesajalt keskmiselt viiesajani. Kuna ptud kalade keskmine hulk ja kaal ha suurenes, siis ei saa rkida ka lepgist. 1990. aastate segaste olude tttu loaostjate arv muidugi vhenes.

Forelli arvukus psis suur veel sajandi lpuni, kuni viimaks hakkasid tundma andma allveekttide ja elektrikute kuriteod. Annavad praeguseni, sest kalakaitset ega kalakaitseinspektoreid Eestis enam pole.Viimased load vljastas Jrva kalastajate klubi 1995. aastal. Selleks ajaks oli klubi forellijgede haldusiguse le vtnud riik.
Tnapeval annab riik neile jgedele lube vlja ametlikult piiramatult, kuid siiski aastas vaid saja ringis, kuivrd loa hind ei ole kigile enam taskukohane. Ent ka kalu on jnud vheks. Praegu leidub terveid jgesid ja jelike, kust forell ja teised kalad on viimseni vlja tapetud: niteks Prnu je lik Paide all kuni Reopalu suudmeni. Kahjuks nib Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi kalanduse osakond olevat meie ametkondade maastikul koht, kuhu pike ei paista.

hiskondlikud keskkonnakaitse abiinspektorid kalakaitse alal. Peale riigi palgatud ametlike inspektorite tegutsesid varasematel aastakmnetel ka atesteeritud ja ttendiga hiskondlikud keskkonnakaitse abiinspektorid kalakaitse alal. Palka nad ei saanud, vaid tegid oma td n.-. hiskondlikus korras. Paide rajoonis oli 1986. aastal selliseid inspektoreid kokku 55 meest, neist aktiivseimad Egon Pllu ja Ivan Seliverstov, samuti klubi endised juhatajad Robert Allpere ja Rein Zeemann.
Toimik nitab, et 1985. aastal tegi klubi 116 reidi kokku 397 osavtjaga, reididele kulus 1841 ttundi. Tolle aasta 20. mrtsil kuulutas klubi vlja kalakaitsekuu, mille graafiku jrgi oli reididele kaasatud inimesi kokku 40 ettevtte raames (kalastajate klubi sektsioonid olid rajatud etevtete juurde, neile olid eraldatud ka kontrollitavad piirkonnad). Kalakaitsekuu reide tehti kahel ndalal aprillis ja mais.
1992. aastal tehti 170 reidi. Keskmiselt kuulus reidirhma kolm-neli inimest. Kidi nii autodega, bussidega kui ka jalgsi.

Reidide tulemusena koostati 1985. aastal 3 akti, korjati ra 39 phjange, 2 mrda, 5 vrku ja tehti hoiatusi kahele rvpdjale. Reostusjuhtumitest teatati kolmel korral: eriti murelik oldi reoveelodu prast Paide all.
Paar konkreetset nidet: 1993. aastal kevadreididel korjas kontrollpgiloa omanik Toivo Jalakas Seinapalu jelt Veskiarust kolm phjange, he vitsmrra ja kolmed metsloomarauad. Mrtsis 1992. aastal koostati akt je kaldal autot pesnule.
Ettevaatlikumad oldi lubamatult pgilt tabatud lastega, kes tegid seda ilmselt teadmatusest. Arnold Tahur on mrkinud oma kontrollpgiloale 1992. aasta 26. mrtsi reidi kohta, et selgitasin poistele, kes vib pda ja et selleks peab luba olema. Teate lppu on ta uhkusega lisanud:Kontrollist on kasu. Alaealisi ldjuhul ei karistatud, kuid head selgitustd tehti neil aastail kll. Nagu nitavad kontrollpgilubade sissekanded, kontrollisid kontrollid sageli ka ksteist.

Juhtum Kummipaadimees kui nide inspektorite valvsuse kohta. Peab tlema, et oma kohustusi kontrollpgilubade omanikud tundsid. Sissekanded lubadele on tehtud kohusetundlikult, ka siis, kui midagi kahtlast polnud mrgatud. Olenes ju ka hooajaloa saamine paljuski korrektsusest kontrollpgil.
Omaette humoorikakski kujunes lugu Kummipaadimees Prnu jel. Nimelt harrastas ks Paide kohalik vene keelt knelev elanik, kes seadusi ilmselt ei tundnud, forellipki kummipaadist. Seda pdjat on ka siinsete ridade autor ninud, pgiriistaks oli spinning, mis nuab pgiluba. Paadist pk polnud samuti iseenesest keelatud, kuid kahtlust ratas see siiski, eriti sellistes valvsates eestiaegse kooliga meestes nagu Seliverstov ja Pllu. Oli alust arvata, etpdjal ei olnud pgiluba.
Mees tabati 1992. aasta 14. mrtsil, kuid pgenes, kll selgus pdja nimi. Jrgmise aasta 3. mrtsi ja 3. aprilli reidide kohta tuli aga nii Pllul kui ka Seliverstovil oma meelehrmiks mrkida, et kummipaadimees sidab ikka Prnu jel. Kuu aega hiljem oli neil teada ka pdja aadress.
Nd sai vana kaadri mt tis. Appi veti riiklik inspektor Arno Saar ja 14. mrtsil korraldati eraldi aktsioon, et kummipaadimees tabada, tollel nnestus aga taas paadist vastaskaldale pgeneda. Prast seda juhtumit sigines toimikusse rahulolev teade: Kummipaadimeest pole rohkem nha olnud.
See ja teisedki juhtumid nitavad siinsete ridade autori meelest kahte nanssi tollaste inimeste mtteviisis: need on terav igustundlikkus ja tugev tahe ning hool meie kalavete prast.

Kalakaitse osutus thusaks. Millised olid uuritud ajajrgul forellivarud neil jgedel, kus lihtsurelikele oli antud patrullimisigus isegi keeluaajal? 1960. aastatel lasti jgedesse kokku 30 000 forellimaimu, vahelduva eduga jtkus asustamine kuni 1980. aastate lpuni. Jrva kalastajate klubi pgiaruanded, mida toetavad ka siinkirjutaja isiklikud kogemused, nitavad, et forellipgi saagikus suurenes aasta-aastalt: keskmiselt 300 kilogrammilt aastas 1970. aastate algul 990 kilogrammini 1989. aastal. Nagu eespool mainitud, oli vljastatud hooaja lihtlubade arv selleks ajaks tusnud 300-lt 500-le ning alates 1984. aastast lubati igal loaomanikul senise kolme kala asemel pda hooajal pevas neli forelli. Kontrollpgiloa omanikud pdsid kogusaagist sna vikese osa, niteks mainitud 1989. aastal 100 kg ja 1992. aastal vaid 59 kg.
Hoolimata sna vikesest alammdust (25 cm, hiljem 28 cm) tuli pkides ha sagedamini ette suuri forelle. Niteks 1989. aastal pti Jrvamaal kalapgilubadega koguni seitse le kolmekilost forelli; see oli viimase kmnendi rekord. Aastasse 1983 jb Eesti rekordjeforelli tabamine Seinapalu jest kaaluga 6, 250 kg. Srased suured isendid saakides annavad mrku, et lepki ei tehtud.

Nii mnigi on leidnud, et Eesti kalastajate seltsi tegevus oli ks osa vastutegevusest okupatsioonile. Jrva kalastajate klubi endise juhataja Rein Zeemanni snul olevat Eestimaa kommunistlik partei tahtnud Jrvamaa forellijgesid oma valdusse, kuid ji pika ninaga. Vrreldes kirjeldatud kontrollssteemi arenenud Euroopa riikides kehtivaga, tuleb tdeda, et paljuski oli see sarnane, ehk isegi parem. Ilmselt see phjustaski rootsi ajakirjaniku kerge kadedusenoodi meie kalanduse mineviku suhtes. Tuleb nustuda he kontrollija rahuloleva tdemusega: Kontrollist oli kasu!

1. Graf, Georg 1933. ngesport. Ksiraamat kala- ja vhjapgi spordi harrastajatele. Tallinn: XI.
2. Jrva Kalastajate Klubi arhiiv: Kontrollreidid sektsioonidele 1985. a.; Kontrollpgiload 19921993. a.
3. Kroon, Kalle 2003. Kui kalaspordiga oldi Euroopas...Suuri forelle Jrvamaa Kalastajate Klubi haldusaegadest. Kalastaja 29: 6169.
4. Krgerstrm, Lars 2002. 2400 par gon vaknar ver fiskevatten. Fiskevarden, mars.
5. Polonski, Vladimir 1960. Kalaspordiorganisatsioonide tegevusest Eesti NSV-s 1959. a. Kalavetel. Tallinn: 7475.

Kalle Kroon (1966) on SA Eesti Forelli asutajaliige, mag. art., teaduslik uurija Rootsi igusajaloo Instituudis.



Kalle Kroon
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012