Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Fossiilid EL 2012/6-7
Suurte silmadega vike mereelukas Telephina

Eestist on leitud hulgaliselt Ordoviitsiumi ajastul elanud trilobiitide kivistisi. Tunamullu suvel Kohtla-Jrve kandis Sompa plevkivikaevanduse aherainemel vlitid tehes puutus taas nppu ks trilobiidikivistis. Ent see on prit perekonnast ja liigist, mida ei olnud siiani Eesti alalt leitud.

Trilobiidid ehk rgvhid elasid Vanaaegkonna meredes eri sgavusel ning asustasid rikkalikult mitmesuguseid merekeskkondi. Kuna suureks kasvamise viis oli neil aeglane ja kohmakas, nimelt kestusid nad kmneid kordi, jid nad mereelustiku arenedes lpuks toitumisahelas alla ja surid Vanaaegkonna lpuks vlja.
See loomarhm kuulub llijalgsete hulka, nende tnapeval elavad sugulased on niteks vhid ja odasabad. Praegusajal vib nende kivistunud kesti vi jljendeid leida alates Kambriumi ehk umbes 540 miljoni aasta vanustest kivimitest. Leidude rohkuse jrgi otsustades olid trilobiidid sna arvukad ajavahemikul Kambriumist kuni Ordoviitsiumi lpuni, vrdlemisi palju leidus trilobiite ka Siluri ja Devoni ajastul. Seejrel ji neid pikapeale aina vhemaks: viimased leiud on teada 250 miljoni aasta vanustest Permi ajastu kivimitest (geoloogilist ajaskaalat vaata niteks [5]).

Maailmas on teada le 5000 trilobiidiperekonna, neist on Eestis leitud ligikaudu 150: 110 Ordoviitsiumi ja 40 Siluri kivimites. Baltoskandias kokku vib leiduda le paarisaja trilobiidiperekonna.
Perekonnad vivad keha kujult suuresti erineda: on siledaid ja maraid, lamedamaid ja kobrulisi vi lausa ogalisi. Eriti keeruline on kivist vlja prepareerida ogalisi isendeid. Trilobiidid erinevad ka suuruse poolest: tiskasvanud isendi pikkus vib ulatuda mnest millimeetrist kuni ligi meetrini. Teist nii vormirikast olendit annab tolleaegse loomastiku hulgast otsida (# 1).
Eri kujuga vorme seostatakse erisuguse eluviisiga ning mitmekesiste elukeskkondade asustamisega. Niteks lamedaid ilma silmadeta trilobiite peetakse sgava pimeda merephja elukaiks. Seevastu lamedad, kuid krgete silmadega vormid ukerdasid tenoliselt phjamudas, millest silmad vlja ulatusid. Vikesekerelised isendid, kelle suured silmad paiknesid ringiratast mber pea, ujusid aga ilmselt lemistes veekihtides, kus oli hea nhtavus [4]. hest sellisest tulebki allpool juttu.

llatav leid. Eesti plevkivist on leitud ja kirjeldatud 55 trilobiidiliiki, neist esimene juba 1857. aastal [7] ja viimased 1937. aastal [10]. Prast Armin pikut, kes Teise maailmasja jalust Austraaliasse kolis, on sstemaatikat tpsustades muutunud ksnes taksonite nimed, aga uusi liike ei ole leitud.
Seeprast oli suur llatus, kui vlitde kigus sattusime koos doktorant Adrian Poppi ja tema kaaslase Andrea Rohdega uuele leiule: leidsime perekonda Telephina [9] kuuluva trilobiidi (# 2). igupoolest silmas kivistist kige esimesena Andrea. Ta on amatrkollektsionr ja kuulub Saksamaa hingusse Gesellschaft fr Geschiebekunde (vt. www.geschiebekunde.de). Alates 1985. aastast koondab see hendus geoloogiahuvilisi, kes uurivad jajast prit lubjakive, sealhulgas fossiile, mis on Saksamaa aladele kantud phja poolt. hingust alguse saanud huvi trilobiitide vastu ti Adrian Poppi prast Hamburgi likooli lpetamist Eestisse Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituuti doktorantuuri, et siin trilobiitidega tsisemalt edasi tegeleda.
Erinevalt teistest trilobiitidest on Telephinal vga omaprased suured silmad, kuid knealusel leiul ei olnud need paraku silinud (# 3). Varasema kogemuse phjal visime silinud silmalau suuruse jrgi siiski hinnata sellise silma olemasolu ja teha kindlaks fragmendi taksonoomilise kuuluvuse.
See esmapilgul ebahuvitav umbes sentimeetri pikkune peakilbi keskosa kraniidium peidab aga pnevat lugu. Mujal teada olevate tervete eksemplaride jrgi teame, et sellel perekonnal olid suured silmad ja peaga vrreldes sna vike kere. Nnda vime oletada, et niisugune vliskuju tagas talle hea ujuvuse ja ngemise, mistttu ujus ta pigem veekihtides vabalt ringi kui sibas merephja mudas vi liival (# 4). Teisi plevkivist prit trilobiite ( # 1) on nende kehakuju jrgi enamjaolt peetud phjaelukateks.
Varasemad Telephina leiud olid teada vaid Lti puuraukudest ning Rootsist ja Norrast, kus asus Balti paleobasseini sgavam osa [1, 2, 3, 8]. Tpsemalt mrates selgus, et tegu on liigiga Telephina (Telephops) biseriata (Asklund).

Avastuse tlgendus. Kui vlitdel on leitud kivistis, mdetakse selle tpne asukoht kihtides ja vrreldakse varasemate leidudega: nnda mratakse asukoht geoloogilises ajas ja ruumis. Kivististe abil ptakse kihte korreleerida ehk samu liike sisaldavad kihid hinnatakse ligikaudu hevanuselisteks. Kui see on tehtud, saab kaardipildis piki hevanuselisi kihte jlgida, kuidas on jaotunud erisugused kivimid ja kivistised nende sees. Niteks teatakse, et jmeterisemad setted tekivad tavaliselt rannale lhemal, aga peenemad liivad, aleuriidid ja savid kaugemal. Geoloogide oskuskeeles kuuluvad eelnimetatud kivimid eri faatsiestesse. Teisisnu, faatsiesed on kivimkehad, millel on iseloomulikud tunnused ja mis on tekkinud kindlat tpi settimisoludes. Selle termini ti geoloogiasse juba 1838. aastal veitsi geoloog Amanz Gressly ja see oli olulise thendusega moodsa stratigraafia arengus.
Uus leid Kohtla-Jrvelt Sompast on esimene kaldalhedasest Phja-Eesti fatsiaalvndist (# 5). Rootsis Jmtlandi regioonis leidub seda liiki Stltorpi lubjakivis Anders kiltade vahel koos fossiilikooslusega, mis on iseloomulik Pygodus anserinuse konodonitsoonile ja Hustedograptus teretiusculuse graptoliiditsoonile. Need mrgivad Darriwili globaalse lademe lemist osa. Kirde-Eestist pole neid varem leitud, kuid koos biseriataga leiti ka haruldased graptoliidid, mis enim sarnanevad Hustedograptus teretiusculusega. Seega vib Kukruse regionaalse lademe alumine osa kuuluda Darriwili lademesse, mitte sellel lasuvasse Sandby alajaotusse [6].
Teiseks viitab muidu kaldast kaugemal elutsenud perekonna leid Phja-Eesti kaldalhedamas faatsieses tenoliselt globaalsele meretaseme tusule tol ajal.

Geokogud. Kivististel ja nende levikul aitab silma peal hoida internetiandmebaas Eesti geokogude kohta, vt. veebiaadressi www.geokogud.info. Siinjuures on seatud sihiks, et Eesti kivististe krval oleks mne aasta prast vimalik nha ka Rootsi muuseumides olevaid kivistisi. Seda koostd toetab mullu septembri alul alanud projekt Balticdiversity. Koosts Rootsi ja Soome loodusmuuseumiga ning Tartu likooli, Eesti maalikooli ja Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudiga arendatakse infossteeme, kuhu kantakse nii tnapeval elavate kui ka kunagi geoloogilises minevikus elanud eluvormide andmed. Selline koost aitab saada avarama levaate: niteks Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri ajastul, 540416 miljonit aastat tagasi, kuhjusid setted kunagise rgse merebasseini eri osades le kogu Baltoskandia ja kaugemalgi. See merebassein asus omakorda Baltika mandril, mis rndas lunapoolkeralt (umbes praeguse Austraalia kohalt) phja poole, judes Siluri ja Devoni ajastul ekvaatorile (# 5). Uurides koos Skandinaavia ja Eesti andmeid, on vimalik paremini mista, kuidas jaotusid mereelukad ammuse basseini eri piirkondade vahel. See kehtib ka trilobiitide kohta.

Artikkel on valminud Eesti teadusfondi uurimistoetuse nr. 8054 kaasabil.

1. Ahlberg, Per 1995a. Telephinid trilobites from the Ordovician of Sweden. Palaeontology 38: 259285.
2. Ahlberg, Per 1995b. Telephinid trilobites from the Ordovician of the East Baltic. GFF, 117 (1): 4952.
3. Bruton, David L.; Hyberget, Magne 2006. A reconstruction of Telephina bicuspis, a pelagic trilobite from the Middle Ordovician of the Oslo Region, Norway. Lethaia 39: 359364.
4. Fortey, Richard A. 1975. Early Ordovician trilobite communities. Fossils and Strata 4: 331352.
5. Globaalne geoloogiline ajaskaala 2009. geoeducation.info/geoloogiline-ajaskaala.
6. Hints, Olle; Nlvak, Jaak; Viira, Viive 2007. Age of Estonian kukersite oil shale Middle or Late Ordovician? Oil Shale 24: 527533.
7. Nieszkowski, Johannes 1857. Versuch einer Monographie in den silurischen Schichten der Ostseeprovinzen vorkommenden Trilobiten. Archiv fr die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, erster Serie 1: 517626, pls 13.
8. Plsson, Christian; Mnsson, Kristina; Bergstrm, Stig M. 2002. Biostratigraphic and palaeoecologic significance of graptolites, trilobites, and connodonts in the Middle-Upper Ordovician Anders Shale: An unusual mixed facies deposit in Jmtland, central Sweden. Transaction of the Royal Society of Edingurgh: Earth Sciences 93: 3557.
9. Prnaste, Helje; Popp, Adrian 2011. Telephina (Trilobita) leid Kukruse lademest kirde Eesti Ordoviitsiumis ja selle thendus lademe vanusele. Estonian Journal of Earth Sciences 60 (2): 8390.
10. pik, Armin 1937. Trilobiten aus Estland. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis A 32 (3): 1163, pls 126.

Helje Prnaste (1961) on paleontoloog, Tartu likooli filosoofiadoktor geoloogia erialal; ttab Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudis vanemteadurina ning uurib trilobiite; teaduskommunikatsiooni spetsialist projektis Balticdiversity rahvusvahelise juurdepsu loomine loodusvaatluste andmetele.



Helje Prnaste
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012