Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kgu EL 2012/6-7
Ko memmevaev

Ko kukkumine kuulutab suve algust. Ilmselt on kgu ks vheseid linde, kelle laulu tunneb igaks. Kui paljud meist aga tunneksid ko ra vlimuse jrgi? Kllap vhesed. Kui mned aastad tagasi ks tuvisuurune pruunikirju khualusega hallikas lind ennast vastu mu akent surnuks lendas, ei osanud minagi teda kohe koks pidada.

Peale eriprase laulu, mis rahvaprimuse jrgi vib ennustada nii eluaastaid, nnetust kui ka nne, on kgu tuntud oma pereelu poolest. Kod on pesaparasiidid loomad, kes panevad oma jreltulijad kasvama teiste liikide pesadesse. Selles artiklis tulebki juttu eelkige kgudest kui pesaparasiitidest.
Aastatuhandete vltel on ko sigimiskitumine tmmanud paljude loodusuurijate thelepanu ning ajendanud arvukaid valearusaamu. Niteks arvas 18. sajandil elanud saksa teadlane J. M. Bechstein, et heskoos ko mber sdistavad vikesed linnud nnitlevad teda eduka tagasiprdumise puhul talvituspaigast ning juhatavad talle rmsalt ktte oma pesa: Ne, mune siia, siin on veel ruumi! Tegelikult kirjeldas teadlane ilmselt vikeste lindude hist rnnakut vaenlase vastu, mida on varasemates Eesti Looduse linnuteemalistes artiklites ksitletud kui nn. mobimiskitumist (vt. Eesti Loodus 2008, nr. 2 ja 2012, nr. 5 toim.).
Ko kitumise kaua kestnud vrtlgenduste phjus vis olla teoloogiaphine maailmavaade, mille jrgi kikvimas Jumal on kogu looduse loonud lbimeldult ning eesmrgipraselt. Kuidas on siis vimalik, et looduses elavad kod, kes on, nagu kirjutab 18. sajandi inglise loodusuurija Gilbert White, ebaloomulik ja koletislik solvang emaarmastusele?

Tegelikult nuab emakohustustest krvalehoidmine kgudelt vga palju td, nutikust ja nne. On selge, et peremeesliigil on kopoega kasvatada vga kahjulik: vikesed linnud elavad tihti vaid mne aasta, ja kui terve hooaeg lheb kopoja kasvatamise nahka, on kaotus rmiselt suur. Seetttu on ko peremeesliikidel vlja kujunenud hulk kohastumusi, mis vimaldavad neil kgu pesast eemal hoida vi pessa poetatud komuna ra tunda ja krvaldada.
Kui kol nnestub nendest kaitseliinidest lbi hiilida, tuleb veel tagada, et kasuvanemad toidaksid ja hooldaksid koorunud kopoega. Kogu petuskeem nuab rmiselt osavat trikitamist ja tpseid kohastumusi, ent edu pole siiski kindel. Mida osavamaks muutuvad peremeesliigid kgude trjumisel, seda kavalamaks peavad muutuma kod see on pidev vidurelvastumine, nagu parasiidi-peremehe suhetes ikka.
Kogu toimingu keerukus selgitab ilmselt, miks pesaparasitism, pealtnha geniaalne strateegia, on linnuriigis nii vhe levinud: vaid umbes sada maailma kmnest tuhandest linnuliigist on pesaparasiidid. le poole neist kuulub kgulaste sugukonda.

Kuidas sokutada muna pessa? Emakod veedavad palju aega varjatud okstel, jlgides sihtmrgiks valitud pesa. Ajastus peab olema tpne: muna tuleb pessa poetada just siis, kui tulevased kasuvanemad on oma kurna munemise lpetanud ja hakkavad poegi vlja hauduma. Kui pesaomanikud jtavad oma kodu hetkeks valveta, on kgu kohal ning muneb imekiirelt.
Varem arvati, et kgu toob muna kohale noka vahel: kuidas ta selle muidu saaks nii khku pessa sokutatud, isegi pisikese avaga suluspesadesse nagu kblikul? Seda arvamust kinnitasid mahalastud kod, kellel nii mnelgi leiti noka vahelt vi kurgust muna.
Tegelikult on kgu nii osav ja kiire muneja, et suudab selle keerulise tga hakkama saada ka imepisikese pesaava korral. Avatud pesadesse munemine on muidugi veidi lihtsam ja nuab vhem akrobaatikat.
Mis munad olid siis kgudel nokas? Loomulikult pesaomaniku enda omad: kui oma muna on pessa poetatud, on kol kasulik sealt mni vras muna kaasa vtta, et pojukese konkurentide arvu vhendada.

Peremeesliikidel on kgude trjumiseks vlja kujunenud eri meetodid. Pesad ptakse ehitada vimalikult peidetud kohta. Kui kgu nhakse ligiduses, ei jeta pesa hetkekski valveta. Kasuks tuleb pesitseda liigikaaslaste lheduses: kui mni neist kgu mrkab, annab ta sellest ka teistele teada ning heskoos ptakse kontvras minema peletada.
Et pesaomanike thelepanu krvale juhtida, tuleb mnikord emakole appi isakgu, kes pahased pesaperemehed enda kannule meelitab. Valveta jnud pesa kiire titmine jb siis emako hooleks. Igasse pessa munetakse vaid ks muna, hooaja jooksul juab koema muneda umbes 8, tublimad aga isegi kuni 25 muna.

Kui muna pesas, seisab ees jrgmine tuleproov: kas pesaomanik mrkab pettust? Mned linnuliigid tunnevad vra muna kergesti ra. Nende pessa saab panna vaid selliseid mune, mis on peremehe munadega ravahetamiseni sarnased.
Munad ei pea sarnanema mitte ksnes vrvi ja mustri, vaid ka suuruse poolest. Kuna kod parasiteerivad ldiselt sna pisikestel lindudel, on nende munad mrksa viksemad kui teistel omasuurustel sulelistel.
Kuidas kgu oskab muneda just sellise vlimusega muna, nagu parajasti vaja on? Selle le murti pead juba aastasadu tagasi. Kas ta valib vlja pesa, uurib sealseid mune ja meisterdab siis nhtu phjal oma khus hoolikalt valmis samasuguse?
Nii utoopiline see toiming siiski pole. Iga kgu saab muneda vaid hesuguseid mune: nende vlimuse mravad geenid. Seetttu on igal koemal ette teada, millise linnu pessa tasub oma mune muneda. Kgude seas on vlja kujunenud spetsialiseerunud liinid: ks suguvsa muneb vsaraadi, teine sookiuru, kolmas roolindude pesadesse jne. Euroopas elutseb vhemalt 15 koliini.
Munade vlimuse geenid pranduvad eelkige emaliini pidi. Ttred munevad samasuguseid mune kui nende emad, kuid mitte tingimata selliseid, millest olid koorunud nende isad. he isako pojad vivad seega les kasvada eri linnuliikide pesades, emakgu aga eelistab vimaluse korral kindlat peremeesliiki, kelle pesas ta ise les kasvas ning kelle munade sarnaseks on mratud arenema tema munad. Kui ige linnu pesa pole saadaval, vib ta hdaga muneda ka mne muu liigi pessa, ent seal hakkab vale vlimusega muna tenoliselt pesaomanikele silma ning on suures ohus.
Ko ja peremehe munade sarnasus on niisiis loodusliku valiku tulemus. Kummatigi pole valivaks juks keegi muu kui peremeeslinnud ise. Kui nad viskavad pesast vlja eelkige just need munad, mis omadega ei sarnane, juhivad nad evolutsiooni pahaaimamatult oma liigile ebasoodsas suunas: jrgmistes plvkondades on ha rohkem neid kgusid, kelle munad suudavad peremehe ra petta.

Mned linnuliigid pole kuigi osavad vraid mune ra tundma. Nendel liikidel parasiteerivad kod ei pea seega munakunstiga nii palju vaeva ngema. Niteks vsaraadid ei pane pahaks, kui nende pisikeste helesiniste munade sekka on sattunud ks suur pruunikirju komuna, ent tiigi-roolinnu pessa tasub oma muna torgata vaid kol, kes muneb tpselt samasuguseid hallikaspruune mune.
Ei ole selge, miks osa liike eristab vraid mune kehvemini kui teised. he hpoteesi jrgi on vsaraadi suguste n.-. tntsima silmaga lindude pesi hakatud parasiteerima evolutsioonilises ajaskaalas alles hiljuti ning neil pole see oskus veel judnud vlja kujuneda. Nii pole ka neid liike parasiteerivatel koliinidel munad veel peremehe omadega kuigi sarnaseks kujunenud.
Peremeeslinnu oskus komuna ra tunda ja ko oskus muneda peremehe omadega vimalikult sarnaseid mune on ehe nide parasiidi ja peremehe vahelisest vidurelvastumisest, mis on ks kiiremaid evolutsioonilisi jude. Teadaolevalt vivad kod peremehena kasutada 125 liiki linde, kuid sagedasti leiab neid vaid 20 liigi pesadest. Praegune seis on vaid ks peatus evolutsiooni kiirteel.
Niisugune arusaam aitab seletada, miks kod on kasuvanemate hulgast vlja arvanud mne liigi, kes pealtnha oleks vga hea peremees. Niteks parasiteerib kgu aed-psalinnul, kuid vga sarnase eluviisiga mustpea-psalinnul mitte, samuti ei leia kopoegi metsvintide pesadest. Kllap on kgu kunagi neidki liike parasiteerinud, ent siis on peremeestel vlja kujunenud liiga thusad kaitsemehhanismid: peremehed on vidujooksu parasiitidega vitnud.
Teadlased on vlja selgitanud, et kui mni liik on evolutsiooni kigus kord omandanud oskuse komuna ra tunda ja pesast vlja visata, ei saa kod seda liiki enam peremehena kasutada. Eellastelt pritud vime komune ra tunda on evolutsiooni kigus llatavalt psiv, silides isegi siis, kui linnuliik on miljoneid aastaid elanud piirkonnas, kus kgusid pole. Niteks on katsetega kindlaks tehtud, et Ameerika siidisabad tunnevad komuna ra sama hsti kui nende Euroopas elavad sugulased, kellega neil on hised eellased. Ameerikas siidisabade pesaparasiite ei ole, seega pole neil seda oskust tegelikult enam ammu vaja linud.

Komaffia. Isegi kui pesaomanikud mistavad, et nende pessa on poetatud komuna, on neil mnikord kasulikum soovimatu kasulapse kasvatamisega leppida. Kopoja omaksvttu soodustab kgude nn. maffiakitumine: kui pesaomanikud komuna pesast vlja viskavad, jrgneb kttemaksuaktsioon. Kgu rndab pesa ja hvitab kik sealsed munad. helt poolt petab see pesaomanikele, et nad enam nii ei teeks, teiselt poolt sunnib aga neid munema uue kurna, kuhu kol on vimalik uuesti ritada oma muna sokutada.

Et kopojal oleks kasuvendadega vrreldes eelis, peab ta kooruma kige varem. Kgu suudab oma kpset muna enne munemist pikalt munajuhas hoida. helt poolt vimaldab see muna poetada just kige sobivamal hetkel, kui on leitud pesa heade kasuvanematega ja nende thelepanu parajasti mujal on. Teiselt poolt aga vimaldab see kopojal juba ema khus olles arenema hakata ning kiirendab nii tema koorumist. Sestap tuleb kopoeg munast vlja varem ja kasvab kiiremini kui tema kasued ja -vennad.
Mis saab aga kopoja kasuvendadest ja -dedest? Sageli on nende saatus kurb: nad leitakse surnuna pesa alt maast. Esialgu arvati, et peremeeslinnu pojad sb ra vi viskab pesast vlja emakgu, kui ta prdub tagasi oma pojukese kekiku kontrollima. Hiljem juti aga jreldusele, et pesa thjendamisega konkurentidest saab hakkama pisike kopoeg ise.
Teadlastel oli seda esialgu raske uskuda: kas testi saab ks rn vastkoorunud linnupoeg kituda nii julmalt? Vahest teeb ta seda kogemata, surudes suuremaks kasvades pisikesed kasuvennad pesa serva poole, kuni need lpuks le re kukuvad? Ei, kasuvendade vljaviskamine on testatult aktiivne ja tahtlik tegevus, ks kopoja esimesi lesandeid prast koorumist. Kui kgu koorub enne kasuvendi, lkkab ta pesast vlja ka munad. Sellise kitumise kasu on mrkimisvrne: suluspesades, kust on keeruline kasuvendi vlja visata, on kopoegade ellujmus palju viksem. Kik kopojad kasuvendi siiski ei hukka mnikord see lihtsalt ei nnestu, teinekord aga vib pesakaaslastest kopojale isegi kasu olla. Sellest lhemalt allpool.

Ehkki komunad vivad peremehe munadega sarnaneda nagu kaks tilka vett, on kopoeg ilmselgelt isevrki vlimusega, kosudes peagi suuremaks isegi oma kasuvanematest. Miks nood ei mista teda siis ra plata nagu vraid mune, vaid ennastunustava hoole ja armastusega toidavad?
ks vimalik phjus on lindude ppimisviis. Linnul on kasulik lhtuda vga lihtsatest lollikindlatest reeglitest. Niteks pib ta oma munade vlimust tundma oma esimese kurna phjal. Kui edaspidi satub tema kurna mni muna, mis tema esimese kurnaga ei sarnane, on see jrelikult vras.
Kui esimesse kurna sokutada komuna, pib lind enda munade krval sedagi omaks pidama. See viga ei ole veel saatuslik: jrgmistesse kurnadesse ei pruugi komune sattuda ning kui satubki, siis vast nnestub ka mni enda poeg kgude krvalt les kasvatada.
Poegade tundmappimiseks aga srane lihtne reegel ei sobi. Kui juhtumisi kasvatatakse esimese pojana les kopoeg, kes konkurendid varakult le parda heidab, pib lind ksnes teda omaks pidama ja omi vrastama. Srase vea hind oleks vga krge: edaspidi viskaks lind kik oma pojad juba ise pesast vlja.
Teisalt on vimalik, et munade vlimust on lihtsalt kergem selgeks ppida, kuna see ei muutu, seevastu poeg kasvab kiiresti ja kehastub vaid vheste pevadega roosast barikust valjuhlseks sulepalliks.
Hoopis isevrki seletusena on oletatud, et kasuvanematel tasub kopoja eest hoolitseda selleks, et testada paarilisele ja teistele liigikaaslastele oma kvaliteeti varustaja ja hoolitsejana ning omandada samal ajal poegade kasvatamiseks vajalikke kogemusi: nii saab valmistada ette soodsa pinnase, et jrgmise hooaja sigimine nnestuks. Kes aga kopoega nhes kohe kega lb ja suvi otsa niisama, saba seljas, ringi lendab, vib jrgmisel aastal uuesti thja kna ees seista: kaaslastena eelistatakse ennast testanud kogenud linde.

Kopojal on pesas kasvades vimalik valida eri strateegiaid. ks vimalus on kasuvennad kiiresti le serva lkata ning seejrel vanemate thelepanu ja hoolitsust ksi nautida. On aga teisigi variante. Kasuvendadest vib olla ka abi: heskoos lrmi tehes saab rgitada vanemaid sagedamini ja rohkem sa tooma. ksinda pesas olles alatasa Sa! Sa! Tooge sa! karjuda vib olla sna vsitav.
Kui ka vennakesed aitavad karjuda, tuleb kopojal vaid loota oma kige suurema ja punasema avatud noka peale, kuhu vanalinnul on lihtne toodud toidupala poetada. Linnuvanematel on soodumus asetada toit kige eredama nokaga ja kige valjemini kisava poja suhu, sest see poeg on ilmselt kige nljasem. Kopoeg kasutab seda eelsoodumust osavalt ra.

Kgu viletsaks lapsevanemaks pidades teeme talle seega lekohut. Et poeg vra linnu pessa kasvama panna, tuleb koemal nha palju vaeva, kasutada kiksuguseid trikke ning maksta rohkete ebannestumiste kallist hinda. Osavalt ra kasutades teiste lindude kogenematust, kitumisharjumusi ja ppimisvime piiranguid nnestub kol mnel korral teised linnud le kavaldada. Kui hsti lhevad kgude trikid korda sel aastal? Jrgmise suve alguses kuuleme!


1. Davies, Nicholas B. 2011. Cuckoo adaptations: trickery and tuning. Journal of Zoology 284: 114.
2. Peer, Brian D. et al. 2011. Persistence of host defence behaviour in the absence of avian brood parasitism. Biology Letters 7: 670673.
3. Schulze-Hagen, Karl et al. 2009. Reproductive biology of the European Cuckoo Cuculus canorus: early insights, persistent errors and the acquisition of knowledge. Journal of Ornithology 150: 116.
4. Soler, Juan J.; Soler, Manuel 2000. Brood-parasite interactions between great spotted cuckoos and magpies: a model system for studying coevolutionary relationships. Oecologia 125: 309320.
5. Zahavi, Amotz; Zahavi, Avishag 1997. The handicap principle. Oxford University press, New York, Oxford.

Tuul Sepp (1984) on Tartu likooli loomakoloogia eriala doktorant, uurib lindude fsioloogiat, koloogiat, immunoloogiat ja kitumist.



Tuul Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012