Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Oravad EL 2012/6-7
Saaremaa mustad oravad

Harilik orav (Sciurus vulgaris) on kigile hsti tuntud loom, kuna elab sageli inimese lheduses. Olles Eestis laialdaselt levinud, vib teda eelkige kohata kuusesegametsades ja parkides. Saaremaal ja Hiiumaal vib aga vahel silmata ka oravaid, kelle karvkate on must.

Musta vrvi karvkatte tingib karvade suur melaniinisisaldus. Melaniin on eluslooduses laialt levinud pigment, mis mrab naha tumeduse inimestelgi. Kui mni isend on mrksa tumedam kui tema liigile tpiline, siis nimetatakse seda nhtust melanismiks.
Melanismi tuleb sagedamini ette vikestes eraldatud populatsioonides, niteks vikesaartel ja suurlinnade parkides. Kllap on peamine phjus selles, et vikeses elupaigalaigus on sagedasem sugulusristumine, mille tttu avalduvad kiksugused ebatpilised omadused. Loomulikult vib olla teisigi phjusi, niteks teistsugune loodusliku valiku keskkond, kas vi mnede kiskjate puudumise, teistsuguse kliima vms. tttu. Mida viksem on populatsioon, seda kiiremini saab looduslik valik seda muuta.
Melanism vib olla oravatele kasulik koguni mitmel phjusel. Esiteks vimaldab must karvkate koguda kehal rohkem soojust. Prast epideemiaid tundub aga sageli, et mustade oravate osakaal on jrsult suurenenud. Nimelt on neil punakaspruunide liigikaaslastega vrreldes tugevam immuunssteem ning nii sureb punakaspruune oravaid haiguspuhangutesse rohkem. Mnikord vib must karvkate toimida kaitsevrvusena.

2009.2010. aastal korraldasime ksitluse, et selgitada, millise vrvusega oravad elavad Saaremaal ja selle lhisaartel [1]. ldiselt mrgiti, et oravate arvukus neil saartel on tunduvalt vhenenud. Enamjaolt on kohatud tavalisi, punakaspruune oravaid (64% teadetest), vhemal mral musti (18%; sh. mustjaspruuni karvkattega isendid), kuid leidub ka ilmselt punakaspruunide ja mustade oravate ristandeid, kellel on keha punakaspruun, ent saba must (17%).
Ebatpilise vrvusega oravate osakaal Saaremaal vib olla ksitluses selgunust siiski viksem. Tnu Talvi on aastaid jlginud musti oravaid Viidume looduskaitsealal ja selle mbruses, tema hinnangul ei pane loodusvaatlejad kirja seda, mis on tavaline ja igapevane. Nii vib tema arvates tegelik mustade oravate osakaal Saaremaal olla 37%.
Mustade oravate kohta selgus ka huvitavaid ksikasju. Leo Filippovi snutsi oli 1970. aastatel Kuressaare lossipargis vga palju oravaid, kik mustad. Nad olid vga julged: korraga tuli phkleid sma neli-viis looma. 1980. aastatel rgiti juba, et enamik lossipargi oravaid on kadunud. Phjuseks peeti hulkuvaid nljaseid kasse. Hiljem langetati lossipargis hulk suuri puid. Mitme loodusvaatleja kinnitusel ei ole sellest ajast saadik Kuressaare lossipargis enam oravaid nhtud.
Saaremaa hisgmnaasiumi bioloogiapetaja Mart Mldri andmetel on mustad oravad riiakad ja vtavad punaste oravate kest kbisid ra. Saaremaa hisgmnaasiumi petaja Indrek Peil kirjutas loomade kindlatest harjumustest: ks punakaspruun orav kis tema maakohas iga pev kindlal kellaajal (kell 12) vihmaveetnnist vett joomas ja ks must orav tegi sama iga pev kell 17.

Saare maakonna vikesaarte ja Hiiumaa oravad. Saaremaa hisgmnaasiumi tollase pilase Martha Liise Kapsta ja tema vanemate andmetel vidavad kik Ruhnu elanikud, et Ruhnus ei ole oravaid kohatud ei praegu ega ka varem. Sama kooli pilase Miikael Trave isa Neeme Ranna andmetel ei ole oravaid kohatud ka Vilsandi saarel, pilase Tarvo Sbitnevi isa Art Sbitnevi andmetel ka mitte Abruka saarel.
Hiiumaa bioloogiapetajate andmetel leidub Hiiumaal nii musti kui ka punakaspruune oravaid. Oravate ldarvukus on aga viimasel ajal vhenenud. Teada on, et Paladel elavad pruunikaspunase vrvusega oravad, kuigi uuringu ajal paari kuu vltel ei nnestunud Palade phikooli pilastel seal oravaid kohata (petaja Karin Poola teade). Krdla bioloogiapetaja Kersti Lsi andmetel elavad ka Krdlas pruunikaspunased oravad. Tema oli mni aasta tagasi ninud Meltse klas ka musta oravat.
Mujal Eestis, niteks Tallinnas Nmme linnaosas on nhtud isegi valge sabaga oravaid. Kes teab, vib-olla silkab kuskil Eestimaa metsades ringi isegi leni valgeid, albinootilisi oravaid, nagu on theldatud mne teise oravaliigi, sealhulgas hallorava (Sciurus carolinensis) populatsioonides.

Halloravat praegu veel Eestis teadaolevalt ei leidu, kuid pole vlistatud, et ta varsti meie kanti juab. Tegu Phja-Ameerikas elutseva liigiga, kes mdunud sajandi alguses introdutseeriti Inglismaale. Ndseks on hallorav levinud Briti saartel peaaegu kikjal. Paraku on see liik harilikust oravast julisem ja vastupidavam ning hakanud toda viimastel aastakmnetel ha rohkem vlja trjuma. Pealegi levitab hallorav harilikele oravatele surmavaid rugeid ehk oravate parapoksviirust, olles ise selle tve suhtes immuunne. Silmanhtavalt rugetesse surnud harilikke oravaid leitakse Suurbritannia parkidest sna sageli. 2008. aasta andmetel oli Suurbritannias juba ligi kolm miljonit halloravat, aga kigest paarsada tuhat harilikku oravat [4]. Mandri-Euroopas on hallorav teadaolevalt levinud juba mnes paigas Phja-Itaalias. Sealt alanud rugepuhang viks ohtu seada kogu Mandri-Euroopa hariliku orava asurkonna.
Hallorav on harilikust oravast umbes 5 cm pikema kehaga ja umbes kaks korda raskem. Tema selg on hall, kljed ja jsemed on suvel sageli pruunika varjundiga, aga talvekarv on vhem pruun. Pea on hariliku orava omast pikem ja madalam.
Meie ksitluse kigus teatas Saaremaa hisgmnaasiumi bioloogiapetaja Mart Mlder, et leidis 2004. aastal Salme vallast Hindu klast maanteelt auto alla jnud orava, kes oli harilikust oravast tunduvalt suurem. Hoolimata suvisest ajast olevat orava keha olnud vesihall, khtmine osa veidi heledam ja selg tumedam. Kuna tol ajal ei olnud veel Eestisse judnud teateid ohtliku hallorava kohta, siis sai huvitav leid hiljem maha maetud ning liik ei selgunud. Arvestades aga hariliku orava karvkatte rmist varieeruvust, vib siiski oletada, et ohtlik kigesja ei ole end Saaremaale sisse seadnud. Hallorava judmine Eestisse oleks vga halb uudis.

Teated mustade, aga ka muud vrvi oravate kohta on endiselt vga oodatud! Kirjanduses on ilmunud teade musta orava kohta Lihula lhedal [3], jrelikult vib neid elutseda ka mandril. Teated tuleks edastada kas Eesti looduseuurijate seltsile vi sisestada veebi kaudu loodusvaatluste andmebaasi (loodusvaatlused.eelis.ee). Seal saab vaatluse kirje juurde lisada ka pilte. Samuti viks oma kohtumistest mustade vi ka teist vrvi oravatega kirjutada Eesti Loodusele.

1. Algo, Robi-Jrgen 2010. Saare maakonna harilike oravate (Sciurus vulgaris) karvkatte vrvuse erinevused. Uurimist. Ksikiri Saaremaa hisgmnaasiumis.
2. Mnnamaa, H.-M. 1984. See kigile tuntud orav. Eesti Loodus 35 (9): 590600.
3. Paakspuu, Valdur 1982. Must orav Lnemaa lunaosas. Eesti Ulukid 1: 9192.
4. Suurkask, Heiki 2008. Punaoravad on hdas halloravate topeltohuga. Eesti Pevaleht, 20. oktoober.

Robi-Jrgen Algo (1995) on Saaremaa hisgmnaasiumi pilane.
Uudo Timm (1959) on zooloog, Keskkonnateabe keskuse osakonnajuhataja

----------------------------------------------
LISAKAST

Panin thele: mustad oravad
Olen mitmel korral kuulnud, et Saaremaal kohatakse musti oravaid. Ise olen sellist ninud Muhus le tee jooksmas. Mustad oravad pidavat elama Luna-Euroopas ning Saaremaal ja Hiiumaal. Suurel saarel Inglismaal olevat seevastu kik punapead. Soomlastel on hele orav punase sabaga nn. mnniorav ja tumedam musta sabaga kuuseorav. Aga Kanadas oli kuri ja suur hall orav (ilmselt teine liik) mul risti tee peal Montreali botaanikaaias. Viimase aja Eesti Looduseid sirvides avastasin, et te pole oravast eriti kirjutanud. Kas ksnes lendorav on seda vrt?

LLE REIER
----------------------------------------------



Robi-Jrgen Algo, Uudo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012