Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kartograafia EL 2012/6-7
Baaskaart oli esimene Eesti arvutikaart

Eestis on digitaalkartograafiaga tegeldud paar aastakmmet. Heidame pilgu ajalukku uurimaks, kuidas sndis Eesti esimene ndisaegne arvutikaart.

Taasiseseisvunud Eestis, 1990. aastate alul, oli rahvusliku kartograafia arendamise sihtprogrammides (19901993) pearhk infotehnoloogilisel uuendusel. Digitaalkartograafia edendamiseks tegi huvipakkuva ettepaneku Rootsi kosmosekorporatsioon Satellitbild (SSC). Lbirkimised algasid 1990 ja kestsid ligi kolm aastat.
Esialgu hlmas rootslaste ettepanek Eesti haldusala loodusvarade ja keskkonnaseisundi seiramist ning baaskaardi koostamist. Mitme Eesti ametkonna huvipuuduse ja isegi vastuseisu tttu ning Rootsi rahastamisprobleemide tttu loobuti mahukast keskkonnaseiressteemist. Selale ji vaid digitaalkartograafilise andmebaasi loomine ja loodusvarade kaardistus: nende vastu tundis huvi riigi maa-amet.

Rootsi tagastamata tehnoloogilise abi programm 19931996. Lepiti kokku, et riikide hisprojekti rahastab enamjaolt Rootsi kuningriigi valitsus oma rahvusvahelise tehnoloogilise ja majandusliku koostagentuuri kaudu. Agentuuri huvides oli rahvusvahelise koost raames rahastada esmajoones oma riigi ettevtteid. Seetttu valiti agentuuri lepingupartneriks ja peatvtjaks SSC ning alltvtjaks samuti Rootsi ettevte LM Kartor. Eestis oli partner maa-amet, peatvtja riigiettevte Eesti kaardikeskus ning alltvtjad AS REI ja riigiettevte Eesti Maauuringud.
Projekti raames hangiti SPOT-i satelliidipildid, mille alusel tehti 1 : 50 000 mtkavaga must-valged ortofotod ja 1 : 100 000 mtkavaga multispektraalsed ehk valevrvifotod. Ortofotosid omakorda kasutati kaardistusalusena ja kartograafilise andmebaasi loomisel: tid tehti 1 : 50 000 mtkava tpsusega. htlasi soetati vajalik riist- ja tarkvara, sh. geoinfossteemi haldav arvutiprogramm ArcInfo, ning koolitati Eesti spetsialistid.
Teatavasti on Eesti peamised loodusvarad mets, sood (mrgalad), veekogud ja pllumajandusmaa. Nende kaardistamiseks sobisid hsti rohelises spektriligus tundlikud multispektraalsed satelliidiandmed ehk nn. valevrvikujutised.
Kuna samasugused kokkulepped slmiti aasta hiljem, 1994, ka Lti ja Leedu asjaomaste ametkondadega, kujunes sellest htne Baltimaade kaardistamisprojekt. SSC tungival soovil veti nii Eestis, Ltis kui ka Leedus aluseks hesugune kartograafiline ssteem, mis pidi htima ka Euroopa vastavate ssteemidega.

Kartograafilise ssteemi aluseks valiti Mercatori projektsioon. Nukogude ajal kehtinud Krassovski referentsellipsoidile tuginev nn. 1942. aasta koordinaatide ssteem ei sobinud: tegu oli salajase militaargeograafilise ssteemiga ja pealegi jagas see Balti piirkonna kaheks projektsioonitsooniks (O-34, O-35).
Nnda valis Eesti, Lti ja Leedu geodeesiakomisjon piirkonna baaskaardi koostamise kartograafiliseks ssteemiks Euroopa referentsellipsoidil GRS80 phineva Mercatori konformse piksilindrilise projektsiooni kohaliku versiooni ehk TM-Balti ja sellele toetuva ristkoordinaatssteemi TM-Balti93; hiljem arvutati selle alusel ja kehtestati Eesti riiklik tasapinnaliste ristkoordinaatide ssteem L-EST97 (vt. # 1, 2, 3).

Vimalus koostada erisuguseid teemakaarte. Baaskaart oli meldud mitmesuguste teemakaartide lhte- ehk aluskaardiks, seetttu kaardistati ortofotodelt ainult hdatarvilik. Teisisnu, topograafiliselt vga detailset ortofotokaardistust ega ka vlimdistustid selle tarvis ei tehtud.
Kaardistuse vektorandmed jagunesid kolmeks kihiks: joonobjektid ehk maanteed, raudteed, veejuhtmed, krgepingeliinid, gaasitorud jms.; hoonestusala, ued ja teised tehnogeensed alad, haritav ja metsamaa, mrgalad ja teised looduslikud alad, veekogud jms.; punktobjektid, nagu mastid, kirikud, tuletornid jms.
Kaks esimest kihti saadi ortofotokaardistuse phjal, viimane, punktobjekte sisaldav andmekiht loodi kaardistatavate objektide olemasolevate koordinaatide jrgi. Maapinna reljeefi ja merephja sgavusandmete ehk digitaalse krgusmudeli jaoks otsiti maa-ameti arhiivist vlja vene topokaardid. Ka kohanimede kihi koostamisel tugineti arhiivist leitud andmestikule.
Mahuka t vili sai valmis 1996. aasta lpuks, mil Rootsi pool andis Eesti maa-ametile le SSC ja Eesti kaardikeskuse koosts valminud digitaalkartograafilise andmebaasi ja arvutikaardi trkioriginaalid. Tde kogumaksumusest kattis Rootsi riik suurema osa 71%, lejnut rahastas Eesti riik keskkonnaministeeriumi kaudu.
Valminud andmekogust sai vga hea alus, et koostada keskmise ja vikese mtkavaga teemakaarte ning luua kohateabephiseid registreid. Niteks tehti baaskaardi andmete jrgi 1999. aasta rahvaloenduskaardid, samuti veti baaskaart aluseks Eesti geoloogiakaartide koostamisel.
Sihte on olnud teisigi: sna varsti prast kaardi valmimist ilmnes huvi kasutada baaskaarti Euroopa Liidu Corine-maakattekaardi kahe (1990 ja 2000) vljaande koostamiseks (# 5), samuti oli see Lnemere basseini geoinfossteemi arendamise alus. Mitmesuguseid teemakaarte on baaskaardi phjal aegade vltel teinud ka selle hoidja ja ndisajastaja Eesti kaardikeskus. Niteks riiklikult kaitstavate kultuurimlestiste ja looduskaitseobjektide piirkonnakaardid (vt. # 6).
Kige olulisem on aga see, et Rootsi-Eesti histna saime peale baaskaardi ka ajakohase kaardistamistehnoloogia, oskuse ja spetsialistid. htlasi vib elda, et selle tga juti Eesti kartograafia arengus toona uuele tasemele.

1. Potter, Heiki 1996. Eesti esimene digitaalkaart on valmis. Geodeet 11: 1314.
2. Potter, Heiki 2009. Sada aastat aerofotograafiat. Eesti Loodus 60 (3): 142146.
3. Potter, Heiki; Jrgenson, Harli 2008. Eesti riikliku kartograafilise projektsiooni LAMBERT-EST snnilugu. Geodeet 37: 2022.
4. Randjrv, Jri 2011. Mercator 500. Geodeet 41: 100101.
5. Viru, Rein 1995. Baaskaardi olemusest. Geodeet 8: 3034.


Heiki Potter (1934) on geodeesiainsener, ttanud Eesti kaardikeskuses peakartograafina, olnud Eesti maa-ameti esindaja baaskaardi projekti loomisega seotud lbirkimistel ning Eesti, Lti ja Leedu geodeesiakomisjoni liige.



Heiki Potter
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012