Eesti Looduse fotov�istlus
09/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
immunoloogia EL 09/2003
Indiaanlaste pha taim tugevdab immuunssteemi

Kui veitsi farmatseudil Alfred Vogelil lks Luna Dakotas siuu-indiaanlaste seas elades lpuks korda slmida sprusliit vana himupealiku Musta Kotkaga, tutvustas ravitsejakuulsusega indiaanlane rnnumehele oma himu pha taime. Vaevalt oskas kumbki meestest toona ette nha, et purpur-siilkbarast saab ks maailma thelepanuvrsemaid immuunssteemi tugevdava toimega ravimtaimi.

Purpur-siilkbar (Echinacea purpurea) prineb Phja-Ameerika lunaosa laialdastest preeriatest. Indiaanlased kasutasid teda antiseptilise vahendina, samuti pletike, kikvimalike valude ja maohammustuse korral. Purpur-siilkbara mahlaga pesid indiaani amaanid oma ksi, enne kui asusid thtsate toimingute juurde [2, 4].

Euroopas sai purpur-siilkbar tuntuks juba 1699. aastal, kuid kultiveerima hakati teda ulatuslikumalt 19. sajandi lpupoole ning laiemalt ravimtaimena kasutama alles alates 20. sajandist. Ameerikas llitati ta ametlike ravimtaimede hulka 1885. aastal kui vere puhastaja. Meile judis see taim Soome vahendusel Saksamaalt [3, 7, 9], Eestis on purpur-siilkbarat esimest korda mainitud 1807. aastal [4]. Seevastu niteks Ukrainasse introdutseeriti ta alles 1978. aastal [10]. Taim on valitud paljudes riikides aasta loodustooteks [4].

Perekonnanimetus on tuletatud ladinakeelsest snast echinus, mis thendab siili, nii nagu kreeka vaste echinos [2]. Ka eestikeelne nimetus siilkbar viitab tabavalt korvisiku torkivale keskosale.


Purpur-siilkbar on ilus lill. Korvieliste sugukonda kuuluv purpur-siilkbar on 60100 cm krgune mitmeaastane rohtaim, ievarred knivad kuni poolteise meetrini. Karedakarvalised piklikud lehed paiknevad varrel vahelduvalt vi vastakuti, korvisikute lbimt on 1016 cm, vrvus oleneb sordist: tavaliselt on keelied roosad, lillakasroosad vi purpurpunased, likivad putkied oranikaspruunid kuni mustjaspunased. Kuid niteks sordil `White Swan` on keelied valged [6, 9, 10]. Meie oludes itseb purpur-siilkbar juuli lpust klmadeni; ta on klmakindel liik, seega kasvab siin hsti. Kultiveerimise kohta leiab huviline ksikasjalikke npuniteid Tiiu Vinsaare raamatust [6]. Taim itseb teisest eluaastast alates.


Haruldane keemiline koostis. Farmaatsiale pakuvad huvi purpur-siilkbara juured ja rt ehk teaduskeeles Echinaceae purpureae radix et herba. Juuri (koos juurikatega) kogutakse sgisel, rti (itsevad ladvaosad pikkusega 2535 cm) itsemise ajal. Harvem kasutatakse korvisikuid vi ainult nende keelisi. Kuivatatakse temperatuuril 4050 C. Vahel, eriti homopaatias, lheb tervist toetavate toodete valmistamisel kiku vrske droog [2, 10]. Droog sisaldab rikkalikult erisuguseid toimeaineid.

Polsahhariidid, neist ks olulisemaid ehinatsiin, on seni plvinud enim thelepanu. Need vesilahustuvad hendid jaotatakse kahte rhma: heterokslaanid keskmise molekulmassiga umbes 35 000 (PS-I) ja arabinoramnogalaktaanid molekulkaaluga umbes 45 000 (PS-II).

Amiide on vhemalt 20, peamiselt isobutlamiidide rhma kuuluvat alklamiidi, mida juurtes leidub 0,010,04%.

Glkosiidide rhma kuuluvad kohvihappederivaadid, sealhulgas ehinakosiid, samuti tsnariin. Kohvi- ja feerulahappederivaate on juurtes 0,62,1%; nende hulka kuulub ka sigurhape, mida on rdis kuni 3,1%, samuti tema metlester.

Eeterlikku li on rdis 0,150,50%, juurtes kuni 0,2%, selle komponentideks on sna laialt levinud terpeenid, seevastu spetsiifilised seskviterpeenlaktoonestrid sisalduvad vljaspool eeterlikku li.

Alkaloidid kuuluvad prrolsidiini-rhma ja htivad osaliselt paiselehest ja ristirohtudest leitutega; vhese hulga tttu pole tenoliselt tervisele ohtlikud.

Vikeses koguses leidub rdis ja juurtes poliine. Kogu taim on rikas fermentide, mikro- ja makroelementide poolest [1, 2, 9, 10].

Nende keerukate nimetuste loetelu mte oli nidata, kui palju erisuguseid aineid leidub purpur-siilkbaras. Nende ainete seas on ka taimedes sna haruldasi. Sellega seletubki siilkbara eriline toime.


Mju pole lplikult selge. Phitoimelt on purpur-siilkbar immuunssteemi tugevdaja ja pletikuvastane. Ta suurendab vastupanuvimet nakkus- ja klmetushaigustele, haigestunul kergendab pdemist ja kiirendab paranemist. Peale selle toimib ta veel mikroobidele, seentele ja viirustele. Loomkatsetega on testatud eriline rakutoksiline toime kasvajatesse.

Rohketest analsidest ja katsetest hoolimata ei kibele ravimiteadlased nimetama purpur-siilkbarat hsti testatud toimetega taimeks. Tpselt ei teata ka immuunssteemi ergutavat toimemehhanismi. Seda seletatakse kompleksse mjuga kolmele tasandile: aktiveerib fagotstoosi ja ergutab fibroplaste; suurendab hingamisaktiivsust; ergutab leukotstide tegevust. Polsahhariidide fraktsiooni uurimisel pole samas testatud otsest mju T-lmfotstidesse ning mju B-lmfotstide vohamisele osutub tagasihoidlikuks. Kike seda on rohkesti uuritud nii in vitro, in vivo kui ka kliiniliselt.

Loomkatsetega on testatud pletikuvastane toime. Purpur-siilkbara ekstrakti sisaldava salviga tehtud inimkatsed on veenvalt nidanud selle tervendavat mju nahapletike, haavade, ekseemi, pletuste, herpes simplexi (HSV1), veenilaiendite jm. korral. Kahtlusi pole siilkbara toimes gripiviirusesse (tp A). Taimes leiduv ehinatsiin mjub putukamrgina, eriti krbestele [1, 2, 8, 9]. Tartus tehtud loomkatsetes klikutega on selgunud, et purpur-siilkbara ekstrakt vhendab sdamelihase lgijudu, millega kaasneb selle thusam lgastus: see aitab kiiremini vljuda isheemilisest seisundist ja suurendab sdametalitluse taastumise ulatust [3].


Mille vastu siilkbarat soovitatakse. Kik eeleldu on helt poolt kll paljulubav, kuid teiselt poolt sunnib ravimiteadlasi tagasihoidlikkusele. Mainekas sakslaste koostatud Commission E monograafia [2] soovitab purpur-siilkbarat tarvitada seespidiselt tervist toetava vahendina klmetushaiguste ning hingamis- ja kuseteede krooniliste infektsioonide korral; vlispidiselt haavadele, et soodustada nende paranemist. Omalt poolt viksin lisada, et sgiseti ja kevaditi (infektsioonide rohke leviku perioodide eel) sobib siilkbar haigestumist ennetava vahendina suurendamaks organismi vastupanuvimet. Juba nakatunud inimesel aitab purpur-siilkbar videtavalt kiiremini terveneda. Phjalikumat teavet selle taime toimetest vib leida apteegis mdavate preparaatide pakendiinfolehtedelt.

Ent soovitustes ei olda alati ksmeelel: mnede riikide ravimiametid on seisukohal, et klmetushaiguste ennetamiseks ei tohiks knealust taime kasutada, sest selline toime ei ole korralikult testatud. Tootjatel soovitatakse koguni vastav vide
pakendilt krvaldada.


Taimsed preparaadid. Aastat viis tagasi loendati maailmas umbes 70 purpur-siilkbarast valmistatud tervisetoodet [10]. Tpne arv pole teada, kuid ilmselt on nende arv ndseks veelgi suurenenud. Ka Eesti apteekides vib valida vhemalt kmmekonna vastava toote vahel. Valdavalt on tegu tinktuuride, vedelekstraktide, tablettide, kapslite, tilkade, geelide, salvide, nrimiskummi ja muuga. Harvem kasutatakse niteks konserveeritud mahla, veelgi piiratumalt tarvitatakse selle taime preparaate sstimiseks. Farmaatsiatstuses kombineeritakse pris tihti purpur-siilkbarat teiste ravimtaimedega (piparmnt, maarjaohakas, hobukastan, kmen, palderjan, mgiarnika, koriander, apteegitill jpt.) [2].


Retsepte koduseks tarbeks. Nendele, kellel see taim kasvab oma aias ja soov sellest ise midagi tervist toetavat valmistada, soovitan mned retseptid [5].

Vesitmmis. Supilusikatiele peenestatud droogile valatakse klaasitis keeva vett ning jetakse 1015 minutiks seisma, siis kurnatakse. Juuakse klmetushaiguste, lemiste hingamisteede ja kuseteede pletike korral klaasitis kolm korda pevas. Vlispidiselt kasutatakse naha- ja limaskestapletike, paisete, vistrike jms. korral kompressina, suu loputamiseks vi kurgu kuristamiseks.

Alkoholtmmis valmistatakse peenestatud droogist viinaga vahekorras 1 : 10 (juured) vi 1 : 20 (rt), hoitakse 1014 peva suletud anumas, aeg-ajalt loksutades, siis kurnatakse. Juurte tmmist vetakse pool teelusikatit, rdi tmmist ks teelusikatis kolm korda pevas veega lahjendatult. Kasutatakse ka vlispidiselt.

Mahl pressitakse vrsketest taimedest. Vetakse sisse peva jooksul 69 ml (korraga pool kuni ks teelusikatit) kolm korda pevas. Vlispidiseks kasutamiseks lahjendatakse veega vahekorras 1 : 5.


Vimalik pahupool. kski tsiselt vetav ravimtaim pole tiesti ohutu. Purpur-siilkbarat ei tohiks tarvitada need, kes pevad tuberkuloosi, leukoosi, kollagenoosi, sclerosis multiplexi, AIDS-i (vi on saanud HIV-nakkuse) jt. autoimmuunhaigusi. Teda ei soovitata pruukida raseduse aegu, koostoimete tttu ei veta samal ajal immuunsupressantide, tsklosporiini ja kortikosteroididega.

Kui tarvitamispetusest kinni pidada, siis tenoliselt ohtu pole. Kuid suurtes annustes, kestval kasutamisel ning sstimisel vib purpur-siilkbar phjustada sgelust, turseid no piirkonnas, hingamishireid, peapritust, muuta vererhku. Tstab mnevrra kehatemperatuuri. Ei soovitata tarvitada le kaheksa ndala jrjest [1, 2, 8, 9]. Kuid niteks Rootsi ravimiamet peab igeks kasutamist ksnes kahe ndala vltel, selle ajaga mdub ka enamik klmetushaigustest.
Kuigi purpur-siilkbara immunostimuleeriv toime on testatud rohkete kliiniliste uuringutega, ei osata praegu veel tpselt elda, milline ravimvorm ja annustamisskeem oleks parim [9].


Tiesti asendamatu pole keegi. Purpur-siilkbara ammu tuntud asendajad on samasse perekonda kuuluvad ahtalehine siilkbar (E. angustifolia) ja kahkjas siilkbar (E. pallida). Needki on vrdlemisi hsti uuritud ja paljude riikide farmakopadesse llitatud ravimtaimed. Kui vrrelda eri liiki siilkbarate keemilist koostist, siis purpur-siilkbara juurtes on eeterlikku li kuni 0,2%, ahtalehisel kuni 1%, kahkjal siilkbaral kuni 2%; purpur-siilkbara rdis aga eeterlikku li kuni 0,5%, kahel asendajal seevastu vaid alla 0,1% [2, 10]. Purpur- ja ahtalehine siilkbar sisaldavad peamiste rasvlahustuvate hendite hulgas kll amiide, kuid nende struktuursed tbid on pris erisugused; seevastu kahkjas siilkbar sisaldab rasvlahustuvatest henditest peamiselt polatsetleene, amiide on vga vhe. Mned tstuslikud preparaadid sisaldavad htaegu siilkbara eri liikidest prinevaid toimeaineid [1]. Kodustes oludes kolme taime vahel valides soovitaksin eelistada purpur-siilkbarat, seejrel ahtalehist ning kolmandana vhim uuritud kahkjat siilkbarat.


Veel mned soovitused. Kui olete huvitatud siilkbara immuunssteemi tugevdavast toimest, siis pole kuigi otstarbekas valmistada vesitmmist, sest vesilahustuvad polsahhariidid pole ainsad selle toime kandjad. Eelistatum on alkohoolne vljatmmatis. Et toimeained paremini siliksid, peenestage taimne materjal alles enne kasutamist. Aja jooksul toimuvad droogi koostises mitmesugused fsikokeemilised muutused, seega vite lubatud toimes olla kindel, kasutades tstuslikult valmistatud preparaati. Sedagi vaid juhul, kui teil jagub kannatust tarvitamispetus hoolega lbi lugeda ja sellest ka tpselt kinni pidada.


2. Alaligu "Nidustustega ollakse tagasihoidlikud" lppu viks lisada:
"Samas on mnede riikide ravimiametid seisukohal, et knealust taime ei
tohiks kasutada klmetushaiguste ennetamiseks, sest taoline toime on
korralikult testamata. Tootjatel soovitatakse koguni vastav vide
pakendilt krvaldada."


1. Barnes, Joanne et al. 2002. Herbal medicines: A guide for heathcare professionals. 2nd edition. Pharmaceutical Press, London/Chicago.

2. Herb CD4: Herbal Remedies, 2001. CD-Rom. Medpharm Scientific Publishers, Stuttgart.

3. Loolaid, Kersti; Paju, Aili 1994. Siilkbar indiaanlaste kingitus maailmale. Eesti Loodus 45 (6): 313314.

4. Paju, Aili 2003. Kui taimed rgiksid. Maalehe Raamat.

5. Raal, Ain 2003(ilmub oktoobris). Taimedes talletuv tervis. Valgus, Tallinn.

6. Vinsaar, Tiiu 1997. rte oma aiast. Maalehe Raamat.

7. Vrva, Mall 2002. Ravimtaimed aeda. Maalehe Raamat.

8. Weiss, Rudolf Fritz; Fintelmann, Volker 2000. Herbal medicine. 2nd edition. Thieme, Stuttgart/New York.

9. WHO monographs on selected medicinal plants. Volume 1, 1999. WHO, Geneva.

10. Яковлев Геннадий Павлович, Блинова Клавдия Федоровна (ред.) 1999. Энциклопедический словарь лекарственных растений и продуктов животного происхождения. Учебное пособие. Специальная Литература, Санкт-Петербург.


Ain Raal (1961) on hariduselt proviisor, Tartu likooli farmaatsia instituudi farmakognoosiadotsent; ravimtaimede uurimisega tegelenud le kahekmne aasta.



Ain Raal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012