Eesti Looduse fotov�istlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Taimekasutus EL 2012/8
Ergutus koolapuu seemnetest

Ehkki meil Eestis koolapuid ei kasva, saame nende andide ergutavat mju tunda mitmesuguste toidu- ja loodustoodete kaudu.

Phkel klab veenvamalt. Koolapuid on teada umbes 140 liiki ja need kuuluvad haisupuuliste sugukonda. Kaubanduslikus mttes on thtsad vaid kaks liiki: teravalehine koola (Cola acuminata) ja likiv koola (Cola nitida). Mlemad prinevad Lne-Aafrika aladelt.
Ehkki primuse jrgi on inimesed koolapuude seemneid nrinud tuhandeid aastaid, pakutakse puude teadliku kasvatamise ja levitamise vanuseks ligikaudu 700800 aastat. Inimese vahendusel on kaks tuntumat koolapuud judnud ka teistesse piirkondadesse, nagu Kariibi mere saartele, Ladina-Ameerikasse, eesktt Brasiiliasse, ja Aasiasse: Indiasse, Indoneesiasse ja Sri Lankale. Ka Euroopas kasvatatakse koolapuid, peamiselt Itaalias ja Balkani poolsaare riikides.
Tootmismahult on maailmas liidripositsioonil le 100 000-tonnise aastatoodanguga Nigeeria. See pole imekspandav, sest just Nigeerias algas sajandeid tagasi teravalehise koola teadlik kasvatamine ning seal tarbitakse koolapuu seemneid vga suurtes kogustes. Tsi, sealsete linnastunud noorte hulgas on seemnete nrimise komme hakanud taanduma.
Koolapuud on igihaljad; nende nahkjad likivad lehed kasvavad htaegu nii pikkusesse kui ka laiusesse (kll mnevrra vhem). Puud ise sirguvad 1520 meetri krguseks. itsema ja vilja hakkavad puud kandma juba mneaastaselt, kuid tiskanne algab umbes 15.20. aasta vanustel puudel ning kestab vhemalt pool sajandit vi veidi kauemgi.
Kollakat vi valkjat tooni ied paiknevad kobarates. Koolapuid iseloomustab tviielisus. Kui ied on kobarates, peavad nii paiknema ka viljad. Tepoolest: kunagise iekobara asemel moodustub hiljem kolm kuni viis vilja kandvat kobarat. Koolapuude viljad on erilised pikliku kujuga kuprad, mis sisaldavad olenevalt pikkusest nelja kuni kmmet seemet. Seemned on viljas tihedalt kaheses rivis kokku pakitud ja nende pikkus ulatub nelja-viie sentimeetrini.
Tiskasvanud puult saadav seemnete kogusaak vib kndida kuni poolesaja kiloni. Valminud viljad koristatakse puudelt senini valdavalt ksitsi. Prast koristust eemaldatakse alul vilja- ja hiljem seemnekestad. Et seda hlbustada, lastakse hunnikusse kogutud viljadel teatud aeg krida, niisutades neid aeg-ajalt vi leotades vilju lhikest aega isegi vees.
Vrsked seemned on toonilt kas punased, roosad vi valged. Edasisel ttlemisel muutuvad need pruuniks ja vee aurumise jrel kllaltki kvaks. Kuivanud kva struktuuriga seemneid kutsutaksegi phkliteks. Sageli ei kaubastata mitte seemneid tervikuna, vaid kigest idulehtede osa.

Aafrikas mitmethenduslikud. Sajandeid tagasi nriti koolaseemneid pikkadel rnnakutel eelkige unisuse ja nljatunde peletamiseks. Koolaseemneid pruukisid htviisi menukalt nii kaupmehed krbekaravanides kui ka sdurid lahingurnnakutel. Eriti hindasid neid Aafrika moslemid, kes usulistel phjustel ei saanud alkoholi tarbida. ksiti tehti seemnetest pulbrit, mida lahustati vees. Sellist ergutava toimega jooki kutsuti Sudaani kohviks.
Kuivatatud seemned on aastasadade vltel olnud thtis kaubaartikkel ning kohalik loodusravim mitmesuguste hdade vastu, alates siseparasiitide trjest ja lpetades potentsiprobleemidega. Mnevrra hiljem kujunes koolaseemnete nrimisest lneaafriklastel lausa rituaalne toiming, mida sooritati kas ksi vi rhmiti. Levis komme pakkuda neid seemneid klalistele spruse mrgiks.
Mitte vga kauges minevikus sai koolaseemnetest Lne-Aafrika aladel suisa kultusobjekt. Seemneid kasutati ohutisena, neid pruugiti mitmesugustes religioossetes ja maagilistes riitustes, ennekike armu- ja trjemaagias. Huvitaval kombel peeti heledate seemnete smist armastust soodustavaks, punastel arvati olevat aga vastupidine toime. htlasi uskusid aafriklased, et seemnete korraprane pruukimine kaitseb niduse eest.
Koolaseemnete rituaalne eripra avaldub selleski, et uskumuse jrgi sobivad nad armuelu edendajateks nii meestele kui ka naistele. Kohalike elanike jaoks on koolaseemnete nrimine olnud thtis ka snnipevadel, pulmades ja matustel. Mingil ajajrgul muutusid koolaseemned kinkeobjektiks, sest nad olid hinnalised, harva on neid kasutatud ka omalaadse maksevahendina, niteks pruudiluna korral.
Sajandeid tagasi edendasid koolapuude levikut nii asumaade kolonisaatorid, orjapidajad kui ka Aafrikast vlja veetud orjad ise, kelle vahendusel judis koolapuu Kariibi mere saartele ja Ladina-Ameerikasse.

Kirev biokeemiline koostis. Koolaseemnete vrtus peitub eesktt bioaktiivse toimega hendites, millest thtsamad on puriinalkaloidid. Loo nimitegelastes leidub kige rohkem kofeiini (1,53,5%) ja tunduvalt vhem teobromiini (ligikaudu 0,1%) ning veelgi viksemates kogustes teoflliini.
Kik nimetatud alkaloidid ergutavad nrvissteemi. Neile on omane mrkjas maik, mille kujunemises osalevad ka mitut laadi parkained, mille kogus jb seemnetes 25% piiridesse; philised parkained koostises on tanniinid. Loomulikult leidub koolaseemnetes ka energiat andvaid phitoitaineid, mis vib koguse poolest seada pingeritta: esmalt seeduvad ssivesikud, nendest mrksa vhem on lide fraktsiooni kuuluvaid hendeid ja neist omakorda pisut vhem on valke.
Et koolaseemneid pruugitakse vikestes kogustes ja nende fsioloogiline toime on mjus, siis ei tule nad tarbija jaoks arvesse ei phitoitainete ega ka olulise toiduenergia allikana. Seevastu aitavad seemnetes leiduvad alkaloidid thusamalt kasutada organismi energiavarusid.
Mineraalainetest sisaldub koolapuu andides rohkelt kaaliumihendeid, nendest peaaegu kmme korda vhem on magneesiumi- ja fosforihendeid. Mikroelementidest jagub rauda ja tsinki. Ent vhese tarbimise tttu pole koolaseemned inimese jaoks hegi eelnimetatud elemendi arvestatavad allikad. Koolaseemnete biokeemilisest koostisest rkides ei saa mainimata jtta flobafeeni, pigmenti, mis vrvib seemnenrijate suu limaskestad ja hambad punaseks ja mida kirjanduses tuntakse sageli lihtnimetusega koola punane.

Kus ja kuidas tarvitatakse? Koolaseemnetel on kaks peamist kasutusala: eri jookide-toitude lisand ja raviotstarve. Enim tuntust on koolapuude seemnete jahvatis hankinud mitmesuguste koolajookide koostisosana.
Ndisajal saab siin eristada kahte vimalust. Jookidele lisatakse kas seemnete ehedat ekstrakti vi matkitakse selle koostist vimalikult tpselt. Koolajookide kofeiinisisaldus milligrammides joogimahuhiku kohta jb tunduvalt alla kohvile ja teele. Samas ei saa kofeiini koolajookides jtta arvestamata, sest neid jooke juuakse korraga suuremates kogustes kui kohvi ja teed ning joogi gaseeritus soodustab kofeiini kiiremat imendumist organismi.
Koolaphklite vedelekstrakti leidubki mitmesugustes koolajookides, koolat sisaldavates energiajookides ja eksootilise koostisega alkohoolsetes jookides, niteks likrides ja lisanditega veinides. Viimastest on levinud herese ehk erri phjal valmistatud segu, millesse peale koolaekstrakti lisatakse ka suhkrusiirupit.
Toidupoolisest rikastatakse koolaseemnete jahvatisega energiatablette, valikokolaade, pudingeid, kompvekke, kpsetisi ja isegi mnda sorti jtist. Tervikseemnete mju peetakse thusamaks kui nende koostises olevate mjuainete kunstlikku kokkusobitamist. Toidutstuses tarvitatakse koolaseemneid ka nende thusa punase vrvi prast.
Teine koolaseemnete kasutusvaldkond on farmakoteraapia, kus vastavat preparaati tuntakse nimetusega colae semen. Olenevalt kehamassist ja individuaalsest tundlikkusest soovitatakse pevaseks tarbimiskoguseks kaks kuni kuus grammi seemneid. Koolapuu seemneid kasutatakse peamiselt kesknrvissteemi ja sdametegevust ergutava toime prast.
Seemnete fsioloogilise mju lisavrtustest vrivad esiletstu peamiselt kolm omadust: seemnete vett vljutav toime organismist, lgastav mju bronhiseinte lihastele ning seedenrede eritumise virgutamine. Neid toimeid saab selgitada koolaseemnete alkaloidide mjuga.
Alkaloididest tulenevad ka kehtivad tarbimispiirangud. Koolapuu seemned ei sobi krgvererhktbistele, seedekulgla haavanditega inimestele, hperaktiivsetele ja labiilse nrvissteemiga ning unetuse all kannatajatele.
Koolaseemneid kaubastatakse maailmas eri vormides, enim levinud on tabletid, kapslid, pulbrid, vedelekstraktid ja tinktuurid. Tasub teada sedagi, et osal inimestel vivad koolaseemnete preparaatide tarvitusest loobumise jrel ilmneda vrutusnhud. Ehkki Euroopasse judsid esimesed koolaseemned juba 14. sajandil ja tervise hveks on neid teadlikult pruugitud paar sajandit, kaubastatakse koolaseemnete preparaate vhestes Euroopa riikides.

1. Davidson, Alan 2006. The Oxford companion to food. Oxford University Press.
2. Piipo, Sinikka; Salo, Ulla 2007. Meelte ja tunnete taimed. Varrak.
3. Raal, Ain 2010. Farmakognoosia: pik krgkoolidele. Tartu likooli Kirjastus.
4. Prance, Ghillean, consulting editor; Nesbitt, Mark, scientific editor 2005. The cultural history of plants. New York; London: Routledge.
5. van Wyk, Ben-Erik 2005. Food plants of the world. Timber Press.

Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli ldbioloogia ppejud; biokeemikuna avaldanud rohkesti artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012