Eesti Looduse fotov�istlus
09/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 09/2003
Mis on uudist kaheaastasel MTÜ-l Loodusajakiri?

Kui kahe aasta tagusel suvel asutati mittetulundusühing Loodusajakiri, siis polnud ju õieti teada, kuidas loodust, teadust ja keskkonda kajastavaid väljaandeid Eestis tulemuslikumalt kirjastada. Polnud ju teada sedagi, kas ülemineku-Eesti sellelaadseid trükiseid tegelikult vajabki. Oli vaid usk, et küllap võib järjekindla tööga rajada kindlama aluse ka seda laadi ajakirjandusele, mis pole seotud niivõrd päevapoliitikaga või oluinimestega, kuivõrd püüab avada sügavamaid looduse toimimise viise.

Kaks aastat pole lugejate veenmiseks kuigi pikk aeg. Siiski on meie väljaannetel, nii Eesti Loodusel, Horisondil, Loodusel kui ka Eesti Metsal lisaks varasematele toetajatele ja lugejatele tekkinud hulgaliselt uusi.

Nii nagu kavas oli, oleme muutumas teemakirjastusetaoliseks ettevõtteks. Peale nimetatud nelja ajakirja oleme välja andnud aastaraamatu “Lehed ja tähed”, millele järgmise aasta jaanuaris lisandub järgmine. Oleme kirjastanud keskkonnainvesteeringute keskuse aastaraamatuid, kirjutanud lugusid ETV “Osoonile”, korraldanud koos roheliste ja Soome turismiarenduse keskusega rattaretki, osalenud messidel, aidanud seada näitusi.

Oleme pannud koos reisifirmaga Cornet käima ainulaadse teadust populariseeriva Horisondi reiside sarja, koos ajakirjaga Kodu ja Aed aga Eesti 100 loodusime reisisarja.

Praegu on koos vene kolleegidega käsil venekeelse loodus-, keskkonna- ja populaarteadusajakirja Gorisontõ Estonii ettevalmistus. See on meie meelest oluline ja tegelik eesti ja vene kogukonna integreerimise viis: looduse kaudu, mis meid ju tegelikult ühendab.

See pole aruanne tehtud tööst; pigem tõestavad need näited, et me pole saavutanud midagi üksi, vaid ikka ja alati koostöös oma partneritega.

Kõige enam on heameel sellest, et meil on kujunenud tegus paarikümneinimeseline kollektiiv, kellest keegi ei vea näpuga järge, mida ta just täpselt oma töölepingu kohaselt tegema peab. Ja toetajaskond – koostööpartnerid, autorid, lugejad, ürituste osalised – pole just liiga palju pahaks pannud, kui oleme vahel midagi veidi metsa pannud või teisalt jälle üllatavas kohas metsast välja pugenud. Ja see ongi ainus asi, mille nimel meie tööd teha tasub.



Tiit Kändler, Loodusajakirja peatoimetaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012