Eesti Looduse fotov�istlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2012/8
Mees, kes vttis kasutusele ESTONIA MATSALU linnurngad

Taivo Kastepld on sndinud 2. septembril 1942 Tartumaal Saadjrve res Salu klas Kalevi talus. Lks viieaastaselt esimesse klassi, kuid ji istuma, sest prast pooleaastast kooliskimist ei lubanud arstid kopsupletiku tttu edasi ppida. Jrgmisel aastal sai Tartu 6. keskkoolis kiituskirja. Seejrel ppis Kukulinna seitsmeklassilises koolis. Keskhariduse sai Tartu 5. keskkoolis Lutsu tnavas. Nukogude armees olles kis likooli ettevalmistuskursustel, kus petati keemiat ja fsikat vene keeles.
ppis 19651970 Tartu likoolis bioloogiat ning lpetas likooli 1972. aastal bioloogi-zooloogina. 1970. aastal, vtnud likoolis akadeemilise puhkuse, lks tle Matsalu looduskaitsealale. Tema eestvttel veti lindude rnde uurimisel kasutusele Estonia Matsalu thistusega rngad ning Matsalu muutus kogu Eesti lindude rngastuskeskuseks. 19731977 ja 19922005 oli Matsalu looduskaitseala ja rahvuspargi direktor. Aastatel 19771992 juhtis Matsalu rngastuskeskust. 20062007 oli reorganiseeritud looduskaitsessteemis Hiiu-Lne regiooni direktori asetitja.
Ta on le saja ornitoloogilise teadusartikli autor vi kaasautor. Tema kesksed uurimisobjektid olid tiirud, hiljem ka tuttvart ja rkspart. 2011. aastast Eesti ornitoloogiahingu auliige. Tunnustatud Valgethe IV klassi teenetemrgiga 2002. aastal. Kaks korda plvinud Nukogude Liidu rahvamajanduse saavutuste nituse pronksmedali: esimest korda 1955. aastal Kukulinna kooli aias kasvatatud maisi eest ja teist korda 1987 looduskaitset eest.


Kuidas sa sattusid tle Matsallu ja said looduskaitseala direktoriks?

Matsallu tulin tle 1970. aasta 1. aprillist, kui olin likoolis vtnud akadeemilise puhkuse. Siis oli tegemata veel riigieksam ja kaitsmata diplomit. Kui ma oleks lpetanud, oleks mulle antud nooremleitnandi auaste ja mind uuesti heks aastaks sjavkke saadetud. Aga olin sjaves juba olnud 19621965.
Tulin Eesti teise rajooni ja arvasin, et Tartu sjakomissariaat jtab mind rahule. Aga vta npust! Tartu riikliku likooli sjalise kateeder oli ette valmistanud paberid, nagu ma oleksin teinud lbi sjalise vlippe laagri ja mulle anti nooremleitnandi auaste. Nd tuli kia sjavehospidalis Tallinnas ja arstide konsiilium pstis mind sjavkke saatmisest.
1973. aastal lks endine Matsalu direktor minema, sattus paljude siinsete inimestega pealekaebamiste tttu vastuollu. Ja siis polnud vist kedagi teist panna (naerab). Kisin looduskaitsevalitsuses Herta Kuulpaki juures vestlusel, olin enne ka Heino Luigega vestelnud: mitte direktorikoha prast, vaid kuidas looduskaitset Matsalus edasi arendada. Igatahes olin direktorikohaga nus. Ttasin direktorina 1977. aastani ning hiljem teist korda uuesti. Vahepeal juhtisin rngastuskeskust. 2007. aasta jaanuaris jin pensionile.

Kas direktori mured olid 40 aastat tagasi teistsugused kui praegustel?

Philine oli tollal rahamure. Kuulusime Lnemaa metsamajandi alluvusse, sisuliselt metskonna staatuses, ainult omaette eelarvega, mis mrati looduskaitse valitsusest.
Praegusajal on rohkem paberitd ja probleeme, mida tollal ei tuntud: eramaad ja nende omanikega suhtlemine, maade vormistamine riigi omandisse. Salakttimine oli siis kindlasti suurem probleem, kuigi mnede liikide puhul kib see siiani. Philiselt lastakse rohkem metssigu ja ka metskitsi, samuti ptru.

Mis aega jb mte taastada Penije mis kaitseala keskuseks? Valmis sai see ju alles 2000. aastal.

Penije misa on tahetud taastada Matsalu looduskaitseala loomisest peale. Alguses oligi direktsioon ajutiselt misahoone esimese korruse kahes toas, eesruumis tehti sa ja poissmeestel klbas seal ka elada. Taotlesime sovhoosilt ehk siis pllumajanduse ministeeriumilt Penije misa endale, aga seda ei antud, kuna seal elasid Lihula sovhoosi tlised. Praegune saal ja ldse kik ruumid olid jagatud korteriteks. 1970. aastal toodi sinna elama veel ka volgasakslasi.
Oma kivimaja hakati Matsalu keskusele ehitama Penije misa taha parki vrkpalliplatsi asemele 1959. aastal ja 1961 sai maja valmis. Teine jrk sai sinna ehitatud sel ajal, kui mina olin direktor.
1990. aastate lpul tegi Lihula vald, prast ebannestunud katset rajada misa vanadekodu, keskkonnaministeeriumile ettepaneku vtta Penije misahoone koos krvalhoonega le. Ministeerium oli nus ja juba 1999. aastal sai misahoone uue katuse ja algas projekteerimine. Prast Matsalu misa pardunud restaureerimist oli keskkonnaministeeriumil ksvahe plaan ehitada looduskaitseala keskus hoopis Haeska misa, mis kuulus sel ajal Matsalu bilanssi.

Vahepeal taheti Matsalu keskus tuua hoopis Matsalu misa.

1976. aastal kinnitati Matsalu rahvusvahelise thtsusega mrgalade hulka. NSVL Euroopa-osast oli selles nimekirjas peale Matsalu veel Kandalaka looduskaitseala Koola poolsaarel.
Tnu sellele saadi 1980. aastatel Matsalu misa taastamiseks ka leliidulist raha. Kuid see oli tollal vale otsus: selle kompleksi lalpidamine oleks linud liiga kalliks ja ka asukoht olnuks ebasoodne.
Penije on tunduvalt parem asukoht: asub Matsalu rahvuspargi sdames, suurte roostike ja Lihula lhedal. Paljud inimesed elavad Lihulas ja Penije on tunduvalt lhemal kui Matsalu mis. Viimasel hetkel sain asendada Penije misa planeeritud puuktte maakttega. Puuktteks oleks vaja vhemalt nelja katlaktjat, et mis oleks soe ja veetorud klmal talvel ra ei klmuks. Ja kui palju ahikte reostaks mbrust!

Kuidas hakati Moskwa linnurngaste asemel kasutama Estonia Matsalu rngaid?

1960. aastate lpul takistas Eestis lindude populatsioonikoloogia uurimist Moskva rngaste nappus: nad ei suutnud neid piisavalt toota. Kui Hrutovi ajal pidi lennukitstusettevte, sjavele kuuluv tehas, tootma laiatarbekaupu metallijtmetest, siis jrgmise valitsuse ajal see mrus thistati.
Eesti rngaid hakati tegema 1970. aastal. Mul oli Tartus tuttav lukksepp Tartu pllutmasinate tehases Vit ttamise ajast; temal omakorda oli sber graveerija Alfred Hoffart, kes valmistas stantsid ja numbripulgad rngaste nummerdamiseks. Graveerija lendurist sber ttas Tartu sjavelennuvljal ja ti sealt alumiiniumi.
Tartus stantsis Hoffart suuremate toorikute peale Estonia Matsalu ja viksematele Matsalu. Nii me neid Matsalus nummerdasime ja painutasime mmarguseks kuni 1976. aastani. Prast Hoffarti surma hakkasid neid Prnus valmistama Tenno Laur ja Maie Lume. Hiljem ostsime rngaste jaoks Tartu alumiiniumivabrikust kastrulite tootmise metallijtmeid.
Kohe vtsime Matsalu rngastuskeskuses taasleidude vormistamisel kasutusele EURING-i blanketid. Siin trkiti lbi kopeeri kolm eksemplari korraga. ks eksemplar lks taasleidude arhiivi, teine taasleiu saatjale ja kolmas selle linnu vi nahkhiire rngastajale.
Tnu meie rngastele sai Henn Vilbaste jtkata operatsioone Baltika metsalindude rngastamine suure mrraga Kabli pgipunktis ja alustada operatsiooni Parus: rasvatihaste rngastamine ja pk talvel toidulaudadelt le Eesti.
1972. aastal sai alguse Sven Onno juhendatav operatsioon Larus: kalakajaka poegade hulgirngastamine viiekmne kilomeetri raadiuses mber Puises oleva uurimisala. Tuttvardi ja teiste haneliste poegade mrgistamist sai ndsest teha plastiliiniga tidetud spetsiaalsete kitsaste rngastega. Plastiliiniga rngas ei kuku vikese linnujala mbert ra, kasvav jalg surub plastiliini rnga seest vlja.
1970. aastal hakkasime vlja andma Loodusevaatlusi, kus olid muu hulgas trkitud aasta jooksul saabunud taasleiud koos rngastajate nimedega. Esialgu tahtsime vljaandele panna nimeks Botaurus (tlkes: hp), sest tol ajal oli Matsalu vapilind hp. Glavlitis [kirjandus- ja kirjastusasjade peavalitsus, kontrollis mistahes info levitamist] aga selgitati, et siis oleks ajakiri kehtivate reeglite jrgi keelatud. Vhemalt nii eldi Valdur Paakspuule, kui ta kis esimese numbri ksikirja koosklastamas. Seal pakutigi neutraalset nime Loodusvaatlusi, mille professor Kumari hiljem parandas Loodusevaatlusteks.
Kuni 1974. aastani trkkisime ka vanadelt eestiaegsetelt kaartidelt mratud rngastuskoha koordinaadid. Siis tuli pauk Glavlitist: terve tiraa konfiskeerida ja hvitada. Nimelt oli keegi Tartust nurisenud, miks Matsalu looduskaitsealal lubatakse Eesti koordinaate avaldada, aga neil mitte.
Vastuseks teatasin, et see vljaanne on saadetud juba kigile vlismaa rngastuskeskustele ja jrel on vaid paarsada eksemplari. Glavlit ei keelanud tiraai lejki Eestis levitamast, kuid edaspidi vis avaldada ainult vljaspool NSV Liitu asuvate kohtade koordinaate. Kui esimestel aastatel li Glavlit templi lubatud trkkida ja lubatud ilmuda korraga ksikirja tiitellehele, siis hiljem pidime kaks korda seal kima.

Millised olid suhted Moskvaga, sealse rngastuskeskusega?

Moskva rngastuskeskusega olid head suhted. Philiselt puutusin nupidamistel kokku leliidulise geograafiainstituudi direktori Juri Andrejevit Issakoviga. Ta tles, et kui te teete oma rngaid, siis tehke ka oma raha ja oma mark. Oma raha meil juba on, vastasin ma talle, ja nitasin kahekroonist eesti metallraha, mis oli juhuslikult mul taskus.
Moskvas hel koloogianupidamisel testasin oma ettekandes tahvlile kriidiga joonistades, et kui me kaotame he lli kirjavahetusest ra (antud juhul Moskva rngastuskeskuse), siis see kiirendab posti liikumist piiri taha ja kirja koopia saaks Moskva ikkagi meilt. Seni ei saadetud meile edasi vlismaalt tulnud teateid taasleiu kohta vi jreleprimisi Eestis rngastatud linnu kohta.
Tjudu oli Moskva rngastuskeskusel vga vhe. Pealegi pidid teadurid kima vlitdel ja kui lisada ka puhkuseaeg, siis olid ked alati td tis ja kirjavahetus ji viimaseks tks. Teejoomised venisid seal tihti vga pikaks, arutati ka probleeme, mis ei olnud otsese tga seotud.
Peagi sai Issakovist mu parim sber, sest meie t meeldis talle. Ka Matsalu vljaannet Loodusevaatlusi sai talle regulaarselt saadetud. Mitu vlismaa rngastuskeskust, niteks veitsi ja Luna-Aafrika vabariigi oma, ei olnud ammu saanud vastuseid paljude Moskva signatuuriga rngastatud lindude taasleidude kohta. Nad prdusid minu poole, et kas ma saan aidata. Ma muidugi nustusin ja kisin Moskvas taasleidude rngastusandmeid originaalaruannetest otsimas. Enamiku vastuseid ma ka leidsin.
Hiljem sai rngastuskoordinaatoriks professor Ilitov. Mletan ht Okaa looduskaitsealal korraldatud nupidamist, kus ta minu kest ksis: Kui suudaksime Venemaal toota piisaval hulgal kvaliteetseid linnurngaid, kas te siis loobuksite oma rngastest? Vastasin, et ei loobu.
Ltlased kasutasid oma uurimistdes rngaid tekstiga Riga. Moskvale phjendasid nad seda nii, et neil oli enne teist maailmasda toodetud rngaid nii palju, et nad on senini kasutanud varusid. Aga eks nad tootsid neid hiljem juurde.
Algul oli Estonia Matsalu tekstiga rngastele vastu ka Eerik Kumari, kes oli sel ajal leliidulise lindude rnde uurimise koordinaator. Kllap ta tahtis, et rndeinfo koonduks kik hte keskusesse, mis asus toona Moskvas. Kui aga tuli Tartus rngastatud kuldnoka esimene taasleid Estonia Matsalu rngaga Hollandist, siis ta leebus. Vlismaa rngastuskeskused ei olnud siis veel ktte saanud teadet uue rngastuskeskuse ja uue signatuuriga rngaste valmistamise kohta.

Kuidas sa said lbi Kumariga?

Kumariga olid mul suhted ldiselt vga head. Ngin teda esimest korda 1959. aastal. Tollane viimase kursuse lipilane Jaan Naaber tles, et ornitoloog Sven Onnol oleks vaja abilist. Lksin siis zooloogia- ja botaanikainstituudi ornitoloogide juurde. Nad ttasid seal kik koos hes toas: Eerik ja Aino Kumari, Heinrich Veromann, Ahto Jgi ja Sven Onno. Hiljem sai Eerik Kumari omale eraldi kabineti. Ta polnud terved pevad kohal, kis tavaliselt htupoolikuti ja ennelunal ttas kodus.
Kumari oli tol ajal Eesti loodusuurijate seltsi (LUS) ja ka ornitoloogiasektsiooni esimees. Astusin LUS-i usaldusmeheks, kisin kigil ornitoloogiasektsiooni koosolekutel ja varahommikustel linnulauluppustel. Seal petasid linde peale Kumari ka teised. Siis oli tavaline, et Raadi kalmistul kis linde kuulamas korraga 40 inimest. Mina olin enamasti rahvahulga lpus ja nitasin pilte lindudest, keda oli ninud juhendaja. Nimelt oli mul Ameerikast tdi saadetud Petersoni ja teiste autorite Briti ja Euroopa lindude vlimraja, kus olid kvaliteetsed lindude joonised.
Olin Kumariga koos paljudel nupidamistel ja konverentsidel. Meenub Alutas toimunud rahvusvaheline IWRB (rahvusvaheline veelindude uurimise broo) nupidamine, kus mind pandi hte tuppa Kumariga. Me vestlesime paljudel teemadel, ka oleviku ja mineviku ornitoloogidest. Aluta konverents ji mulle meelde veel selle poolest, et ltlane H. Michelsons, kellega mul oli seal ilmunud hisartikkel, tles mulle, et KGB on pannud teda minu jrelevalvajaks. Ilmselt olin oma rngastega paljudele peavalu valmistanud.

Kust prineb su huvi lindude vastu?

Vanaemalt, kisin koos temaga karjas Saadjrve res Kalevi talus, kus oli ka mu snnikodu. Mul on hsti meeles karjamaalt leitud esimene sookiuru pesa ja rstapesad mbritsevatest metsadest.
Kllap mjutas tugevasti keskkool: niteks kehalise kasvatuse petaja viis vahel mind tundide asemel motorolleriga tedremngu vaatama. Kunagine klassijuhataja tuletab ikka meelde, kuidas Tartu 5. keskkoolis Lutsu tnaval lendas metsvint klassi aknale ja ma olin elnud klassile, et olge vait ja kuulake, kuidas metsvint laulab. Klassijuhataja saab sel aastal 91, ta ikka muretseb mu tervise prast ja helistab tihti. Minu bioloogiapetaja oli tuntud pikute autor Hans Kiva, kelle ke all ttasin kooli ppe-katseaias ja vabal ajal bioloogiakabinetis.

Kas sul ei tekkinud likooli astudes mtet minna ppima midagi sellist, kus oleks hlpsam teenida?

ldse ei tekkinud. Alguses oli kll plaan minna putukateadlase Hans Remmi juurde. Kisin tema ekspeditsioonidel, niteks Kesk-Aasias ja Jakuutias. Kesk-Aasiast Sarteleki looduskaitseala mgijrve rest pdsin maailmale uue habesse liigi, mis sai nimeks Ceratopogon (Isohelia) taivoii. Aga mind tmbas rohkem Puhtu, Matsalu ja Vilsandi. Puhtus uurisin diplomitks Jri Keskpaiga ke all lindude termoregulatsiooni. Matsalust saigi hiljem mu tkoht.

Mis on Matsalus peaaegu 50 aastaga kige enam muutunud?

Maastik: enamjagu on vsa vi metsa tis kasvanud. Nd on kll karjamaid puhastatud ja uuesti kasutama hakatud. Aga vahepeal lks kinnikasvamine kll vga hulluks.

Kuidas suhtusid Matsalu looduskaitseala muutmisesse rahvuspargiks?

Andsin selleks looduskaitseala direktorina nusoleku. Arutasime seda keskkonnaministeeriumi juhtidega 2004. aastal. Alguses olin vga vastu, aga eks rahvusvaheliselt on rahvuspark tuntum ja olulisem kui looduskaitseala. Matsalu pole tegelikult vaid looduskaitseala, siin on vga oluline ka maastik, ehitusprand, rahvakultuur ning kige selle tutvustamine.

Millisena tundus Matsalu 1970. aastatel teiste Nukogude Liidu kaitsealade seas?

Ta oli vga tuntud. Kumari oli teda tutvustanud vga laialdaselt le liidu. Kui kisin leliidulistel konverentsidel, siis kaasnes alati vga soe vastuvtt.

Kuidas hindad kauase lugejana Eesti Loodust?

Olen Eesti Loodust kogu aeg tellinud ja lugenud 1958. aastast peale. Kik aastakigud on ka kidetud. Eesti Loodus lks vahepeal vga tehniliseks ktte, kui tuli konoomika- ja koloogiarubriik, ning hiljem ka liiga lihtsaks, alahinnates lugejat. Kige paremaks pean aastakike ajani, mil Linda Poots lpetas t peatoimetajana. Vib-olla on see nostalgiast. Muuseas, avaldasime 1981. aasta Loodusevaatluste esimeses vihikus he Kumari artikli, mille Eesti Loodus oli tagasi lkanud. See oli Hans Schildmacheri ksiraamatu Einfhrung in die Ornithologie tutvustus.



Kumari preemia laureaati, ornitoloog Taivo Kastepldu ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012