Eesti Looduse fotov�istlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Selgrootud EL 2012/8
Jhvusside salaelu

Pika ja saleda, nn. usja kehaga loomaliike on maakeral palju. Sellise kehakujuga loomadesse suhtub enamik inimesi mneti ettevaatlikult, eelistades neid vaadelda kaugemalt. On ka phjust: sageli on need loomad inimesele ohtlikud, elagu nad siis vees vi maismaal. Usside seas on aga palju huvitava eluviisiga liike, kes on meile tiesti ohutud. Teemegi juttu hest sellisest ussirhmast, mille isendeid on viimasel ajal Eestis kohatud peale looduslike veekogude ka vihmaveetnnides ja muudes veeanumates.

Jhvussi nime panid meie esivanemad loomale, keda nad ngid vees ujumas ja kes meenutas nende truu abilise, hobuse saba pikka karva, mida rahvasuus kutsutakse jhviks. Tegelikult peitub selle nime taga veidi le 300 liigi usse, kellest Euroopas elab umbes 100 liiki. Kui palju neid Eestis elab, ei oska me veel elda, sest need liigid on silmaga vaadates ksteisega ravahetamiseni sarnased. Et liike eristada, tuleb kasutada ndisaja kige keerukamaid mikroskoope ja mikroskoopimisvtteid, aga sellest veidi allpool.

Jhvussi sooltorus toitu ei seedita. Jhvusside vastsed arenevad putukates ja teistes llijalgsetes, tiskasvanud ussid ehk valmikud aga elavad vabalt veekogudes. Valmikud ujuvad loogeldes, liigutavad vga aeglaselt ning eelistavad tegutseda enamasti ksinda veetaimede vahel [7]. Valdav osa liike elutseb magevees, kuid mned ka meredes ehk siis soolases vees, kus nende vastsed parasiteerivad peamiselt krabides.
Jhvussi pikkus vib ulatuda poolteise meetrini, Eesti liikidel 7080 cm-ni. Hoolimata pikast kehast ei ole nad kuigi tsedad: htlaselt saleda keha lbimt on kigest 0,52 mm. Keha on kaetud tugeva, enamasti kollakaspruuni kesta ehk kutiikulaga. Silmaga vaadates on kutiikula sile, tegelikult aga lipeene mustriga, millel on sstemaatiline thtsus: selle jrgi eristatakse liike ja krgemaidki taksoneid. Jtkeid kehal ei leidu. Siiski saab vahet teha isase ja emase looma vahel: isase tagatipp on jagunenud kaheks sagaraks.
Ka jhvussi siseehitus on veidi teistsugune kui enamikul loomadel. Oleme harjunud, et loomal on suu, millele jrgneb neel, magu ja sooltoru. Jhvussidki on oma eellastelt prinud seedekulgla, aga evolutsiooni kigus on see lakanud toimimast. Kogu eluks vajalik energia kogutakse vastseeas, lbi keha vlispinna. Tiskasvanud ussid aga ei toitugi, nende ainus lesanne on sigida. Jhvussi peenes kehas puudub ka ringe-, hingamis- ja erituselundkond, kogu ainevahetus toimub lbi kehapinna.

Jhvussi elukik on keeruline ja suuresti teadmata. Nagu ikka, saab kik alguse munast. Mune areneb jhvussi kehas miljoneid ja ta paigutab need vette. Edasise arengu kohta tit selgust polegi. Nimelt ei ole tiskasvanud jhvusse leitud mitte ainult veest, vaid ka veekogudest kllaltki kaugelt mullast. Kuidas nad sinna saavad? Kas mni liik suudab sigida hoopis niiskes mullas? hest vastust veel pole.
Igal juhul peab munast koorunud jhvussi vastne mingil viisil judma oma esmase peremehe kehasse. Vheste uurimuste phjal arvatakse, et jhvusside mune vi vastseid neelavad vees elavad putukavastsed (kiililised, hepevikulised, surussed), aga ka nii vees kui maismaal elada suutvad teod (meil mned merivaiklased), mnedel andmetel isegi vihmaussid.
Teise arvamuse jrgi tungib vastne peremehe kehasse ise, lbi tema kehaseina. Tepoolest, vastse keha eesotsas on mrgata teravat jtket. Mis otstarbel ja kuidas ta seda kasutab, pole siiski kindlalt teada.
Igatahes kui vastne on esmase peremehe kehasse psenud seab ta end sisse lihastesse, toitub seal mnda aega ning kapseldub siis tssti, kus areng seiskub, aga vastne ei hukku. Videtavalt jb tsst ellu isegi oma peremehe metamorfoosi kigus: siis, kui veeputuka vastsest kujuneb valmik [2]. Tsst ootab, et esmase peremehe pistaks nahka teisene peremees, kelleks enamasti on suured rvtoidulised putukad.
Suuremas putukas jtkab vastne arenemist. Erandina enamikust vaheperemeeste abil arenevatest parasiitussidest ent samamoodi kui niteks Eesti Looduse mainumbris kirjeldatud linnuroni [4] saavutab jhvuss juba oma teiseses peremehes tismtmed.
Jhvussi vastseid on leitud veeputukatest, nagu suured ujurid, aga rohkem hoopis maismaal elavatest mardikalistest (peamiselt jooksiklastest), sihktiivalistest (tirtsudest, kilkidest, ritsikatest) ning isegi suurtest kiletiivaliste hulka kuuluvatest lehevaablastest.

Tagasi snnikoju. Kui olud on soodsad, kestab areng alates munast umbes poolteist aastat, kuid vib venida ka pikemaks [1]. Sellise pika arenemisperioodi jooksul vivad vastset kandvad putukad liikuda veekogust kllaltki kaugele. Tiskasvanud jhvussil on aga vaja pseda vette. Nii peab ta oma peremeest kuidagi mjutama, et see igel ajal veekogu rde vi isegi vette lheks.
Kuidas tpselt ta selle saavutab, ei teata, aga jhvussi peremeeste kummalist kitumist on vaadeldud ka Eestis. Vette hppav ritsikas on loodusesbrale erakordne nhtus nii jb ta toimuvat jlgima vi isegi pab nnetut putukat veest vlja aidata. Suur on aga aitaja llatus, kui lbi vees ulpiva ritsika kehaseina hakkab end vlja pressima peenike ja lputuna niv juhtmetaoline olevus jhvussi vastne. Muidugi hukkub kostilise lahkudes ka vaheperemees.
Ka veetnnidest leitud jhvussid on sinna kandnud veeputukad, ilmselt suured ujurid. Huvitaval kombel pole aga surnud ujureid neist anumatest leitud. Vib-olla suudab jhvussist vabanenud putukas veel mnda aega liikuda ning tnnist vlja ronida.

Jhvusside koht loomariigis. Kaua aega peeti jhvusse marusside lhedasteks sugulasteks ja arvati samasse himkonda. Testi, mned marusside himkonna liigid, niteks mediina niituss, on jhvussiga ravahetamiseni sarnased, kuigi elavad teistmoodi elu [3]. Praeguseks on sstemaatikud judnud seisukohale, et jhvusse tuleks ksitleda omaette himkonnana.

Eestis elavad liigid kuuluvad kahte perekonda: Gordionus ja Gordius. Alles mni aasta tagasi selgus, et kige tavalisem liik on meil Gordionus violaceus [5]. Varem Eestis tavaliseks peetud jhvuss Gordius aquaticus ei ole viimasel ajal siinmail enam pdjate ktte sattunudki.
Nagu eespool juba mrgitud, on jhvusside liike palja silmaga vi valgusmikroskoobi all vimatu eristada. Tuleb kasutada skaneerivat elektronmikroskoopi, mille tarbeks kaetakse objekt enne uurimist imehukese kulla kihiga. Nii saab pildile manada uuritava pinna pisimadki detailid. Nagu eldud, iseloomustavad jhvusside liike hsti kutiikula pinna peenstruktuur ja sellel leiduvad mikroskoopilised jtked.
Mni aasta tagasi uuris 35 Eestis leitud jhvussi sakslane Andreas Schmidt-Rhaesa, ks maailma parimaid jhvusside tundjaid. Selle pris vhese materjali phjal kirjeldas ta suisa kolm teadusele uut liiki: Gordius balticus, G. spiridonovi ja G. terminosetosus [5]. Peale nimetatute kirjeldas Schmidt-Rhaesa ka perekonna Gordius isendeid, kelle kutiikula pind on iseranis peene struktuuriga ning keda pole seetttu nnestunud veel liigini mrata. Nii et uutele liikidele on lisagi loota. Jhvussid on teadlastele tepoolest alles avastamata maa.

Kas meie jhvussiliigid vriks eestikeelseid nimetusi? Seni oleme kiki neid lihtsalt jhvussiks nimetanud, teadmata, et he jhvikujulise kuvandi taga peitub vhemalt viis, aga tenoliselt rohkemgi liiki kahest perekonnast. Kui mnele teisele, vliselt kergesti eristatavale liigile on Eesti Looduse veergudel emakeelseid nimetusi pakutud, siis seekord jtaksin selle tegemata. Phjus on lihtne: palja silmaga ei suuda me keegi neid liike eristada. Jgu siis ka nende nimetus meie knepruugis htseks.

Kas jhvuss on inimesele ohtlik? Rahvaprimuse jrgi tungib jhvussi vastne vi uss ise lbi naha inimese kehasse. Samuti on arvatud, et jhvuss poeb ujuvale inimesele suhu, ninna vi krva. Need kahtlused ei ole kinnitust leidnud.
Juhuslikult on jhvusse inimese seedetraktist siiski leitud [6]. Pole kindlalt teada, kuidas nad olid sinna sattunud, kll aga see, et paljudel juhtudel oli inimene enne toitunud putukatest. Arvatavasti oli uss putuka sees. Mnikord on inimene ussi ka vlja oksendanud. Ilmselt rritas aeglaselt liigutav jhvussi vastne piisavalt mao seina, et kutsuda esile oksendamisrefleksi. Jhvuss vib vljuda ka niteks konna vi kala organismist, juhul kui see on neelanud jhvussiga nakatunud putuka.
Jhvussi pole vaja karta. Temaga vib vabalt koos vees ujuda ja ta tegemisi jlgida. Ussi vib ka ktte vtta, sel juhul ta veidi vnleb ning hakkab siis end keraks kerima. Ka sellisel kitumisel on eesmrk: vltida kiiret kuivamist. Seega, kui jhvussi leiate, siis asetage ta prast vaatlust vette tagasi.
Kui aga tundub, et tegu vib olla teadusele tundmatu liigiga, ning on huvi asjas selgust saada, siis tuleks uss panna hoiule umbes 70% alkoholi vi 30% sgidika sisse. Juurde kirjutada leiuandmed (koht, aeg, leidja nimi jms.) ning toimetada see aadressil: Tartu likool, MI zooloogia osakond, Vanemuise 46, 51015 Tartu, Mati Martini nimele. Vi teatada leiust meiliaadressil mati.martin@ut.ee.

1. Bolek, Matthew G.; Coggins, James R. 2002. Seasonal occurrence, morphology, and observations on the life history of Gordius difficilis (Nematomorpha: Gordioidea) from Southeastern Wisconsin, United States The Journal of Parasitology 88 (2): 287294.
2. Hanelt, Ben. A single-sexed gordiid species from Kenya. Its implications for the general biology of the phylum and the need for a global gordiid survey. www.nematomorpha.net/pdfs/PobamaiTalkASP.pdf
3. Martin, Mati 2010. Selgrootu oht. Eesti Loodus 61 (3): 116121.
4. Martin, Mati 2012. Veel ks kevadekuulutaja. Eesti Loodus 63 (5): 302304.
5. Schmidt-Rhaesa, Andreas; Prous, Marko 2010. Records of horsehair worms (Nematomorpha) in Estonia, with description of three new species from the genus Gordius L. Estonian Journal of Ecology 59 (1): 3951.
6. Therapists without borders. Define: Gordius aquaticus. www.homeopathswithoutborders.gr/index.php?option=com_content&view=article&catid=68:concepts-hh&id=64703
7. Кирьянов, E. С. 1949. Волосатики (Nematomorpha, или Gordiacea). Жадин, Владимир Иванович (ред.). Жизнь пресных вод СССР. II. Академия наук СССР, Зоологический институт, Москва-Ленинград.

Mati Martin (1951) on zooloog, ttab Tartu likooli koloogia- ja maateaduste instituudis.



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012