Eesti Looduse fotov�istlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2012/8
Mustoja maastikukaitseala militaarne minevik

Mustoja maastikukaitseala Plvamaa kagunurgas peidab peale maastiku- ja looduskaitsevrtuste endas hulgaliselt pnevat prandkultuuri. Mustoja piirkonda Vrska ja Petseri vahel teati nukogude ajal kui Vrska polgooni ja esimese Eesti Vabariigi ajal kui Petseri laskevlja. Hiljuti loodud rattarajal saab matkaja kigega ise tutvust teha.

Tsaariajal asusid Mustoja mhnastikul klade hismaad, mida kasutati karja- ja heinamaadena. Siin kandis olevat asunud ka tsaari ratsave harjutusala. Prast vabadussja (19181920) lppu hakkas Eesti Kaitsevgi otsima alasid, kuhu rajada suviseid vljappekeskusi. Mustoja piirkond Eesti kagupiiri lhedal oli selleks limalt sobiv, kuna inimasustus oli rmiselt mitmekesise maastikuga alal vga hre. Samas oli piirkond hsti ligipsetav: veeteed mda pses Vrskasse ja raudteed pidi Petserisse.
Nii otsustatigi siia rajada mitmekmne ruutkilomeetri suurune Petseri laskevli, mille phjapoolsesse klge, Vrskasse, hakati 1926. aastal rajama Phjalaagrit ja lunapoolsesse klge, Petseri lhedale, Lunalaagrit. Petseri laskevljast kujunes suur vljappeala, kus peale Lunalaagris paiknenud 7. jalavergemendi ja Phjalaagris asuvate suurtki- ja ratsaveksuste korraldasid igal suvel ppusi ka teised veosad kikjalt Eestist. Raudtee lhedus vimaldas teha laskeharjutusi soomusrongidelt laskevljale.
Prast teist maailmasda kasutasid Mustoja ala polgoonina Nukogude tankipolk, motoriseeritud jalavelased ja hudessantlased. 1950. aastate lpuks olid kik eestiaegsed Lunalaagri hooned lagunenud vi maha plenud. Phjalaagri linnakust on praeguseni silinud kmmekond hoonet.
Polgooni lunaserva ehitas Nukogude armee mitu uut hoonet, sealhulgas suure tulejuhtimistorni. 1990. aastate alguses tehti piirkonnas ulatuslikke evakueerimis- ja lammutustid, mille kigus viidi ra kik tehnilised seadmed, lammutati pooleliolevad ehitised ning veti kaasa metallist detailid. Viimane venelasest tunnimees oli polgoonil valves 1992. aastal.
Eesti taasiseseisvumise jrel on alal valitsenud vaikus ning kunagised ettevtmised ja sndmused on hakanud vajuma unustuse hlma.

Muutused maastikus. Peaaegu seitsekmmend aastat kestnud militaartegevus on jtnud oma jlje ka loodusmaastikule. Tsaariajal karjatasid mberkaudsed klad Mustoja aladel loomi ja piirkond silis vrdlemisi lagedana. Kui maad vrandati kaitsevele, lppes karjatamine ja laskevli hakkas tasapisi metsastuma. Suure kraavitusssteemiga kuivendati 1935. aastal laskevlja keskel asuv Tedresoo.
Sjavgi ehitas laskevljal liikumiseks mitu uut teed. Usutavasti on ainulaadsete liivikute vljakujunemisele ja silimisele kaasa aidanud ratsave ja tankimanvritega kaasnenud tugev tallamine. Ennekike annavad Mustoja maastikukaitseala kunagisest militaarsest kasutusest aimu aga punkrid ja kaevikud, mida leidub peaaegu kikidel omaaegse laskevlja kngastel.

Mustoja loodusvrtused. Huvitavate, piirkonnale omaste pinnavormide ja metsa kossteemide ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide kaitseks loodi kunagise Petseri laskevlja aladele 1998. aastal Mustoja maastikukaitseala (3470 ha). See on Plvamaa suurim kaitseala, mida vrtustab rmiselt mitmekesine, inimasustuseta loodus.
Eripalgeliste loodusmaastike ulatuslikes metsalaamades on endale elupaiga leidnud mitut liiki kaitsealused loomad ja taimed. Mandriline kliima, liivane pinnas ja head valgusolud on soodustanud nii mnegi stepi- ja metsastepi liikide levimist siinsel kaitsealal. Loodusteadlik matkaja vib siit leida niteks palu-liivkannu, palu-pisrohu, hariliku kokulla, vsu-liivsibula ja aas-karukella kasvukohti. Samuti vib Mustoja lammialadel leida kasvamas mitut liiki kpalisi.
Maastikukaitseala on ka mitme kaitsealuse linnuliigi, niteks metsise, tedre ja vike-konnakotka elupaik. Kaitseala keskel kunagise Mustoja talu lheduses asub ka kaitsealuse harivesiliku elupaik.

Pnevad kohanimed. Piirkonna kaarti vaadates vib Mustoja maastikukaitsealalt ja selle lhimbrusest leida hulga pnevaid kohanimesid. Viinatii krk, Rvlilump ja Tinaliiv on vaid mned nited, mis ratavad huvi ja panevad mtlema nende nimetuste tekkeloo le. Saladuslikust Viinateest on kirjutanud 1920. aastatel ajateenistuses olnud ja Petseri laskevljal harjutanud kirjanik Peeter Lindsaar oma mlestusteraamatus Hrrad ohvitserid [3: 164]:
Teeristil puhkuseks peatudes juhtus Rosenthal Viinatee nime mainima. Nhtavasti selle romantilise kla prast osutasid aspirandid elavat huvi ksimustega: milleks see ehitati, millal ehitati, kes ehitas? [---] Allohvitserid olid arvamisel, et pidi inimeste ktet olema. Nrsirgelt lbi soo kulgev teetamm ei saanud looduslik olla. Aga nii suurt ehitust ei saanud ka ainult salakaubavedajad sooritada, vaid pidi suurem jud olema. Aga kes oli nii vga huvitatud salaja Liivimaalt viinavedamisest Pihkvasse, et selleks suure t ette vttis. Liivimaast lahutas piir juba Ordu, aga samuti Poola ja Rootsi ajal. Millal seda viina siis veeti?.
Mni Mustoja kohanimi viitab selgelt piirkonna sjavelisele kasutusele. Nii vib kunagiselt Petseri laskevljalt leida niteks Suuretornime, Vikesetornime, Lipume ja Kahurime. Mustoja kohanimede saamislugudest on Peeter Lindsaar kirjutanud nii:
Suuremail mgedel olid nimed, viksemaile knkaile ei olnud isegi elava kujutlusvimega setud judnud nimesid anda. Seda oli nd kaitseve juhatuse poolt tehtud. Kaardil kandsid isegi viksemad knkad, lohud, loigud, sood ja teeristid kindlaid nimesid. Nimedes valitses omaprane segu kord olnust ja kaasajast.
Riigivanema ja kaitseministriabi klaskiku laskevljale oli jdvustatud nende auks mgede ristimisega Teemandimgi ja Lillemgi. Krge torn, kuhu topograafid triangulatsioonitorni olid pstitanud, kandis Tornime, selle naabruses madalam tipp Vardame nime, sest seal asetses samaks otstarbeks pstitatud pikk latt. Kehakas Tedremgi enda mber laiuva avara, ligi kmne kilomeetri laiuse Tedresooga oli endise nime silitanud, samuti Trvamgi laskevlja serval. Silinud oli ka tuiskliivaga lagendiku nimi Pikaliiva. Jrsk mekhm tmas soos, mida lahinglaskmisil harilikult rnnakuga vallutati ja nii tegutsejaile teliseks ngiks oli, kandis igati phjendatult nime Nkmgi.
Setude tava knkaile loomade ja lindude nimesid anda oli edasi arendatud Pdrame, Jneseme, Ussime nimedega. hel knkal nimetati sgavat auku Prguhauaks. Pikk kitsas soojoon, millisest kivilt kivile astudes kuiva jalaga le pses, kandis kaunist nimetust Kivipurdesoo. Teede ristumiskohad olid andnud kaks nime: Neljateerist ja Viieteerist [4: 217218].
Igal kohanimel on oma lugu. Mida rohkem aega mdub, seda vhem neid lugusid teatakse ja mletatakse.

Matkarajad. Mustoja piirkonna prandkultuuri- ja militaarobjektidega tutvumiseks on matkajal mitu vimalust. RMK koosts Vrska vallavalitsusega rajas juba 2006. aastal viie kilomeetri pikkuse rsava matkaraja, mis tutvustab matkajale Setomaa loodust, aga ka kunagise Vrska Phjalaagri hooneid ja tegevust. Eelmisel aastal avati RMK Lunalaagri matkarada (2 km), mis kulgeb mda Petseri Lunalaagri territooriumi. Rajal on hulk infotahvleid, mis annavad infot laagri eestiaegse hoonestuse ja eluolu kohta.
Tnavu suvel on RMK thistanud 43 km pikkuse Laskevlja rattaraja, mis kulgeb suuresti mda kunagist Petseri laskevlja. Peale vga mitmekesise maastiku lbib jalgrattarada ka mlemat eestiaegset sjavelaagrit. Infotahvlitelt saab teavet nii rajarsete militaar- kui ka muude prandkultuuriobjektide kohta. Puidust siltidega on thistatud ka rajarsed huvitavamad kohanimed. Rattaraja esimene osa Vrskast Lunalaagrisse (17 km) kulgeb mda tasasemaid teid, raja teine pool Lunalaagrist tagasi Vrskasse (26 km) on aga knklikum ja nuab ratturilt kohati suuremat pingutust.
Enne Mustoja maastikukaitsealale matkama minekut tasuks meeles pidada jrgmisi thelepanekuid: ppustega kaasnes alaliselt orienteerumine, mis oli keeruline ja raske lesanne, sest knkad ei erinenud ksteisest millegagi pea teda heks vi teiseks. Vahel ei suutnud enda asukohtagi kindlaks mrata ja teerajad eksitasid vssa vi metsa. Peval sai asjaga veel kuidagi hakkama, aga kui si ksti kaardi jrgi mratud kohta minna, ja eksisid, siis ei olnud muud kui viska vi pikali ja karju appi [4: 218].
Ndseks katab kunagi peamiselt lagedat laskevlja suur mets, lisandunud on ka hulgaliselt tankisihte, mis teevad orienteerumise raskeks isegi kohalikele. Seega tasuks rattarajal sites jrgida suunaviitasid ja omal kel matkajal tuleks enne metsasgavustesse sukeldumist kindlasti kaasa vtta piirkonna kaart. Kuna Mustoja maastikukaitseala asub riigipiiri vahetus lheduses, siis vib metsas suvaliselt ekseldes sattuda juhuslikult Saatse saapasse ja leida end kitselt vljaspool Euroopa Liitu.
RMK Laskevlja rattaraja voldikut koos Mustoja piirkonna kaardi ja matkaradadega saab endale ksida RMK Ilumetsa ja Kiidjrve looduskeskusest, Vrska turismiinfopunktist vi Setomaa muuseumidest.

Phjalaagrist Lunalaagrisse. Kuna Laskevlja rattarada on ringikujuline, vib rattamatka alustada eri kohtadest. ks sobiv lhtepaik on RMK Vrska lkkekoht, mis jb Vrska alevikust umbes kahe kilomeetri kaugusele. Ilusa rsava lahe kaldal asuva lkkekoha juures saab nii autot parkida kui ka mnusa matkajrgse supluse teha. Samas paigas asus kunagi Eesti kaitsejudude suurtkive laager, mille tegevuse kohta saab lugeda rannas olevalt infotahvlilt.
Edasi teeb rada vikese pike kunagise lasketiiru juurde. Kuigi suurt lasketiiru katab juba le 50-aastane mnnik, annavad kunagisest kasutusest aimu vimsad kaitsevallid, mis mbritsevad lasketiiru. Jttes selja taha viimased klad, suundub rada mda vana kiviteed edasi lunasse Mustoja maastikukaitseala poole. Tee nimetus tuleneb sellest, et 1930. aastatel ehitasid sdurid selle kahe suvelaagri vahelise tee ja sillutasid kivitkkidega. Kuigi sellest on mdas le 70 aasta, psib kivitee nimetus kohalike hulgas kasutusel praegugi.
Jrgmine peatuspunkt on Tapetute me ehk Tapdume juures. Selle knka snge nimetuse taga peitub asjaolu, et 1941. aasta juulis hukkasid Saksa sdurid siin kommuniste. Jrgmiselt infotahvlilt saab matkaja uusi teadmisi kunagisest Mustoja talukohast.
Prast le kmnekilomeetrist rattasitu Mustoja metsalaama vahel kohtab rattur jlle esimesi mrke inimtegevusest. Mdunud mitmest lagunenud talukohast, juab rattarada vlja Vedernika klla. Infotahvlilt saab lugeda Setomaa klaelanike ja kaitseve koostst. Niteks on kunagist olukorda kirjeldanud 1932. aasta ajakiri Sdur [2: 807]:
See oli siis, kui rgemendil ei olnud suveks oma kodukohakest. hel ilusal kevadpeval kutsus rgl (rgemendilem) mind enda juurde ja kskis eelmiste aastate eeskujul rgemendile laagriajaks korterid vaadata valmis. Egas midagi raudteel Petseri ja sealt vankril logistades mda Ida-Petserimaa klasid edasi. Siin ja seal judsin peremeestega kokkuleppele, kes lubasid anda sduritele suveks peavarju, muidugi hea tasu eest. htu kttejudmisel jin peatuma klla, kus helt talunikult maja palusin, mida ka pika mtlemise jrgi lubati. htul kaebas peremees, et pole sugugi hea sdureid korteris pidada suvel, sest valmistavad maja juurde lillepeenraid, teid jne., nii et prsakesel pole kuskile oma ninakest maasse torgata. Samuti alati phivad, pesevad, tolmutavad, nii et ei tunne end prmugi kodusena omas majas. Ja hda, kui harjunud kombel veel nurga taha lhed, kohe mni veltveebel kukil mis sa kurat mbrust reostad!.
Edasi kulgeb rattarada mda kruusateed Voropi kla poole. Kindlasti tasub matkajal teha pikem peatus kunagises Petseri Lunalaagris, kuhu eelmisel aastal rajati paisjrve kaldale RMK lkkekoht. Kellel on jaksu ja huvi, vib jalgsi kia lbi ka samas asuva Lunalaagri matkaraja.

Lunalaagrist tagasi Phjalaagrisse. Vrskasse tagasi saamiseks on mitu vimalust. Vib keerata rattal otsa ringi ja tuldud teed tagasi vndata. Samuti vib sita mda suuremat kruusateed Sesniki poole ja prata seejrel Vrska suunas.
Kes aga raskusi ei pelga, vib edasi sita mda thistatud jalgrattarada, mis kulgeb mda mgisemat maastikku ja kus igaks saab omal nahal tunda Mustoja mhnastiku vlu ja valu. Rada teeb pike Nukogude armee tulejuhtimistorni juurde ja kulgeb siis lbi Vike-Rptsova kla Kolossova poole. Seal saab kia Jumalamel ja lugeda sellel oleva Peko kuju saamisloost. Samuti tasub sisse pigata Vana-Jri seebipoodi, et kaasa osta tkk seepi, millega matkapeva jrel oma ihu harida.
Kolossovast viib rada Poogandi jrve rde. Siin saab teha supluspeatuse ja lugeda infotahvlilt Mustoja maastikukaitseala kohta. Vikese Poogandi jrvega (0,3 ha) on seotud ka omamoodi uskumus. Jrve veetase kigub ja see olevat kohalike arvates alati samal tasemel Pihkva jrve veetasemega.
Nd kulgeb rada edasi mda viksemaid metsateid. Just sellel rajaligul saab rattur aru, miks Eesti Kaitsevgi otsustas 1920. aastatel just siia oma laske- ja ppevlja rajada: niivrd mitmekesine ja vaheldusrikas on Mustoja loodusmaastik. Valgusrikka palumnniku metsateedel sites avanevad matkajale eriilmelised loodusvaated. Soolapid siin ja seal, palju vikesi metsateid, millest igaks viib suurepraste kukeseenekohtadeni. Sgiseti vib Tedresoo lausa punetada jhvikatest. Mnes kohas tasub ratturil teha peatus, et sa kht tis mustikatest. Pole ime, et Mustoja maastikukaitseala on paljude seene- ja marjakorjajate sihtpunkt.
Palanumgedel asuvalt infotahvlilt saab lugeda metsatulekahjude kohta. Viimane ulatuslikum metsapleng puhkes siin piirkonnas 1963. aasta juulis. Ladva- ja pinnatulega levis tulekahju kiiresti edasi ja tuli kahjustas 2200 hektarit metsa.
ks omaprasemaid kohti rattaraja teisel ligul on kindlasti Tinaliiva liivik. Paar aastat tagasi taastati see liivikuala ELF-i talgute kigus ja siin saab matkaja hea levaate sellest omaprasest kasvukohast. Tinaliiva lheduses paiknevad knkad kannavad nimetust Suuretornimgi ja Vikesetornimgi. Nendelt kngastelt vib leida sjave vaatlustornide asukohad. Vib-olla peeti just Tinaliival kaitseve manvreid, mida tornidest jlgiti ja seetttu ongi see liivikuala nii hsti silinud.
Liivikul olevalt infotahvlilt saab aimu ka omaaegsetest ppustest. Ajakirjas Sdur on ks ohvitser kirjeldanud ppusi Petseri laskevljal niimoodi: Palju rohkem haarab poisse lasketegevus. Lahinglaskmised, kuigi raskemad ja palju pingutust nudvad, haaravad enam kaasa ja teotsema. Ning pole midagi imestada, kui sel puhul mehed hmi tis lhevad, nrvsse satuvad just nagu sjas. Isegi nii kaugele lheb mni, et unustab pssiga korraliku mberkimise Lbi soode, rabade mttavad kik; ei hoolita; ununeb isegi vsimus. Agarale teotsemisele hutab tingimata lahingu muusika kuulide vingumine, rikoshettide undamine, kuulipildujate podin ja granaatide mrtsud [1: 899].
Kuigi lahingumuusikat kunagisel laskevljal enam ei kostu, annab rmiselt mitmekesine loodusmaastik ka tnapeval hea pildi sellest, millistes maastikuoludes omal ajal sdureid vlja petati.
Prast lputuid knakuid, knkaid ja kurve juab rada Verhulitsa klla ja keerab sealt vasakule, maanteele. Vrska veetsehhi krval kasvava Verhulitsa laudsipuu krval paikneb infotahvel, mis annab levaate selle looduskaitsealuse puu ajaloost ja kultuurilisest thtsusest. Nimelt oli laudsipuudel Setomaa matusekombestikus tita oluline roll. Teel kodust surnuaeda oli kla piiril asuv laudsipuu see koht, kus matuserong tegi peatuse ja sooritati rituaale. Paljud kunagised laudsipuud on ndseks hvinenud. Silinud puud aga kannavad edasi kultuuriprandit, need on kohad, kus mtiskleda inimeste, looduse ja teispoolsuse vaheliste suhete le.
Edasi mdub rada Seto talumuuseumist ja juab suurema infotahvli juurde, kust saab phjalikumalt teada Vrska Phjalaagri ehitusloost, hoonestusest ja eluolust. Infotahvel asub smboolses kohas, kunagise Vrska Phjalaagri lipuvljaku krval. Eesti ajal toimusid sellel platsil igahtused pidulikud leloendused, millest vtsid osa laagris viibinud tuhanded kaitsevelased. Pidulikku tseremooniat kisid uudistamas ka klaelanikud. Praegu asub samas kohas Vrska lauluvljak.
Peagi juab rattur Vrska keskusesse, kust jb lpuni sita veel mni kilomeeter. Judnud tagasi raja alguspunkti, vib pidada Vrska lkkekohas pikniku ja teha supluse. Koduteele asudes jvad matkajat saatma unustamatud mlupildid kaunist Setomaa loodusest ja hulk teadmisi Mustoja maastikukaitseala militaarsest minevikust.


1. Eerme, Kaljo 1928. Kirjad kindral Reegi laagrist. Sdur 29: 899.
2. J. N. 1932. Setumaa servalt. Sdur 31/32: 807.
3. Lindsaar, Peeter 1974. Hrrad ohvitserid. Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
4. Lindsaar, Peeter 1962. .. ja sdurid laulavad. Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv.


Toomas Valk (1984) on RMK Rpina-Vrska puhkeala loodusvaht.



Toomas Valk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012