Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Veetee EL 2012/9
Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajgi

Kaugemas ajaloos oli laevatamine ainuvimalik viis vedada suuri kaubakoguseid hest kohast teise. Viimaste sajandite jooksul kiirelt arenenud tee- ja raudteevrk on aga laevanduse osathtsust kohalikus kaubaveos tunduvalt vhendanud. Siiski on veetransport tnini kige soodsam transpordiliik ning seetttu lemaailmses kaubanduses esikohal. Ka Eestis on veeliiklus olnud lbi aegade oluline nii merel kui ka sisevetel.


Peale kaubaveo on veeteid vga ammustest aegadest saati kasutatud rndamiseks. Esialgu sideti nahkpaatidega mda jgesid-jrvi ja rannikumerd. Soov liikuma pseda oli ks phjusi, miks Eesti plised asulakohad rajati eelkige jgede lhedusse. Laevaehitusoskuste arenedes veti ette ka kaugemaid merereise, eriti hoogsalt prast seda, kui viikingid olid le tuhande aasta tagasi vtnud tarvitusele purje.
Tnapeval on Eestis laevatamiseks sobivad veekogud peale Lnemere Narva jgi, Peipsi jrv, Emajgi, Vrtsjrv ning Vike Emajgi. Laevatatavate ja navigatsioonimrgistusega thistatud siseveeteede kogupikkuseks on arvestatud umbes 600 kilomeetrit. Enamik meie jgesid on laevatatavad osaliselt, vaid hel jel Suurel Emajel saab laevaga sita lhtest suudmeni. Tutvumegi tema looduslike iserasustega ning jel aegade jooksul tehtud veeteearendusega.

Ajaloolised siseveelaevad: lodjad ja aurikud. Laevahendus mere- ja siseveesadamate vahel ei ole Eestis paraku olnud kunagi vimalik: takistuseks on Peipsit merega hendava Narva je krestikud ning Euroopa vimsaimate sekka kuuluv kosk. Ent Peipsi piirkonna vrdlemisi avarad laevatamisvimalused ja isoleeritus merest laskis kujuneda huvitaval ainulaadsel laevanduskultuuril, mille kige ilmekam nide on arhailine ja unikaalne Emaje-Peipsi lodi. Lodi on mara kerekuju, madala svise ja raapurjega; maailma laevanduse ajaloos on see ilmselgelt vga omanoline veesiduvahend.
Selline laevaehituskunst toodi Peipsi piirkonda hansaajal, kui siinseid sadamaid lbisid Lne-Euroopa ja Novgorodi vahel liikuvad kaubaalused. Tegu oli toonase moodsaima laevaehitustehnoloogiaga. Ajapikku hansakaubandus hbus ning sedamda ei judnud siia enam eriti uusi tuuli ega suurt raha. Sestap jid vanad laevaehitusvtted sna muutumatuna kasutusele jrgnevaks pooleks tuhandeks aastaks. Peipsi laevatamispiirkond oli aga kllalt avar, eriti aegadel, kui sai laevatada Peipsi lne- ja idakalda ning suurimate sadamalinnade Tartu ja Pihkva vahel, htlasi leidus siin mitu suurt tstusettevtet ja asulat. Kuigi vhemas mahus, jtkus Peipsi kaubalaevadele td ka prast rahvusvahelise transiidi hbumist. Peipsi-rne konservatiivse meelega rahvas ehitas kohaliku kaubaveo tarbeks laevu edasi, nagu alati on ehitatud, ja nnda elasid arhailised lodjad siinsetel vetel veel 20. sajandi alguses nagu dinosaurused ligipsmatul platool.

Mdunud sajandi esimesel poolel, kui Peipsit hakkas poolitama Eesti-Vene piir, peeti maailmasdu ja hoogsalt arenes raudteetransport, lodjandus hbus ja loovutas koha moodsamatele laevadele.
Baltimaade esimene aurulaev Juliane Clementine alustas kurseerimist Tartu, Vasknarva ja Pihkva vahel 1843. aastal. Aurulaevandus arenes seejrel judsalt ning eelmise sajandi alguses oli reisiaurikuid Eesti sisevetel juba kmmekond. Maailmasdade ajal said nendest sjalaevad, millest paljud korduvalt phja lasti ja siis taas phjast les tsteti. Vabadussjas ja esimesel iseseisvusajal oli Eestil sjalaevastik ka Peipsil.
Nukogude ajal, kui Peipsist oli taas saanud riigi siseveekogu (nagu tsaariajalgi), ehitati ja toodi sellesse piirkonda arvukalt uusi laevu. 1960. aastatel veti kaubalaevastikus seniste jrelveetavate pargaste ja neid vedavate puksiiride asemel kasutusele eeslkatavad raudpraamid ja neid tukavad puksiirid.
Siseveelaevastiku areng on alati kinud hte jalga laevateede ja sadamate arendusega. Sellega tegeleti mnevrra juba enne 20. sajandit, kuid suurema hoo sai veeteede areng Eesti esimesel iseseisvusajal. Siis veti ette sna ulatuslikud mberkorraldused: jgede madalaid kohti svendati, jrsemaid knde gvendati, kaevati kanaleid, paigaldati navigatsioonimrgistust jms. Tnapeval Emajel laevatades vib jda mulje, et tegu ongi looduslike eelduste poolest hsti laevatatava veekoguga. Pris nii see siiski ei ole: Emajge, eriti selle lemjooksu, on aegade jooksul laevaliiklusele kohasemaks kaevatud.

Emajgi on meie pikim laevatatav jgi. Emaje kogupikkus on 100 kilomeetrit ja langus Vrtsjrvest Peipsini 3,5 meetrit. Tartu asub tpselt je keskjooksul, aga enne Tartut langeb Emajgi kolm meetrit ja prast vaid pool meetrit. Tartust lesvoolu jv jeosa on seega mrgatavalt kiirevoolulisem ja keerulisemate laevatamisoludega kui allavoolu jv osa.
Vrtsjrvest Tartu poole voolates ei lange jgi aga sugugi htlaselt, eristada vib kolme eri iseloomuga jeliku: Vrtsjrvest Pede je suudmeni, sealt edasi kuni Krevereni ning jelik Kreverest Jnese raudteesillani.
Vrtsjrvest Pede je suudmeni on Emajgi kitsas, kohati kigest paarkmmend meetrit, knuline ja kiire vooluga. Sellesse liku jvad Kaabe ja Lustivere krestik, mida on aegade jooksul mitu korda svendatud. Praegusajal meenutavad kunagisi krestikke kiirevoolulised kohad ja svenduse kigus kaldale tstetud pinnasevallidele kasvanud suurte puude rida, mis ei ole looduslikule jepervele omane. Selles ligus voolab jgi mnikord suurveega hoopis vastassuunas, Vrtsjrve poole.
Teisel, 30 kilomeetri pikkusel ligul Pede je suudmest Krevereni langeb Emajgi vga vhe, vlja arvatud mned krestikulisemad ligud Reku juures, ja lookleb kohati poolteise kuni kahe kilomeetri laiusel luhal. Siinses ligus asub lviosa sootidest ehk vanajgedest, mida on Emajel kokku le 70.
Kolmas lik on Kreverest Jnese sillani. Kreveres muutub jeluht kitsaks ja rgoru veerud nihkuvad jele lhemale. Emajgi on siin mrgatavalt vhem knuline. Selles ligus asusid varem Emaje suuremad krestikud Krevere ja Muuge, millest prast mitut svendamist ja gvendamist on alles jnud vaid kiirevoolulised jeligud. Krevere krestikus langes vesi 400 meetri pikkusel ligul 18 cm. Muuge krestik Amme je suubumiskohas, kunagise mjuvimsa Muuge kloostri asupaigas, oli Emaje suurim: 650 meetri pikkusel ligul langes vesi umbes poolteist meetrit. Je phjas oli palju ksikuid kive ning sgavus kohati kigest meeter. Muuge krestikku oli laevaga vga keeruline lbida.
Jneselt Peipsini on Emajgi aeglasema voolu ja tmpide loogetega. Ka vanajgesid on vaid mni, mitu neist tekitatud je gvendamise kigus: sellised on Kabina, Luunja ja Venesaare vanajgi. Je laius on siin keskmiselt 5070 meetrit, sgavus aga 49 meetrit: see suureneb Peipsi poole, vhenedes taas paar kilomeetrit enne jrve. Suudmes on Emajgi aeglase vooluga ning je laius keskmiselt 80 meetrit, mnes kohas kuni 120 meetrit.
Emaje veetase muutub aasta jooksul pris palju: harilikult he kuni kolme meetri vrra. Kevadel on jelamm madalamates kohtades enamasti le ujutatud, kuid hilissuvel jb phi kalda res tihti kuivale. Suudmealal on veeseis muutlikum kui je keskosas, kuna vesi tuseb siin Peipsi mjul ka psivate ning tugevate idatuultega.
Emajgi on jtunud keskmiselt novembri lpust aprilli alguseni ning navigatsioonihooaeg kestab umbes 230 peva. Emajkke suubuvatest jgedest on pikemalt laevatatavad Pedja ja Pltsamaa, kuid tnapeval on seal looduskaitsepiirangute tttu mootorpaatide-laevadega sit siiski keelatud. Kaheksateistkmne kilomeetri ulatuses, Emajest Lnisteni, on laevatatav ka Ahja jgi, ties pikkuses aga Emaje vasak suudmeharu Koosa jgi. Laevatada saab veel Praaga lhedal Emajkke suubuval Kalli jel, samuti Kaevandu jel ja Kalli jrvel.
Krevere sillast poolteist kilomeetrit allavoolu suubub Emajkke Laeva kanal, millest TallinnaTartu maanteel liiklejad Krevere teemaja juures le sidavad. Knealune kanal rajati mdunud sajandi alguses, et hlbustada metsamaterjali parvetamist. Puurmani kandi metsadest puitu Laeva kanalit mda Kreverre parvetada oli mitu korda lhem ja lihtsam tee kui mda looklevat Pedjat ja Emajge.

Emaje veetee tsaariajal ja enne seda. ks varasemaid veetee arendusprojekte oli le 300 aasta tagasi purjelaevade ajastul kaevatud nn. Rootsi kanal Venesaare juures Emaje alamjooksul. Peipsi ja Tartu vahel oli Emajgi oma aeglase voolu ja vheste loogete tttu purjetamiseks muidu vga sobiv, kuid nimetatud jelooge praeguse Emaje-Suursoo looduskeskuse lhedal osutus ilmselt vga tlikaks: selle lbimiseks tuli vahepeal liikuda vastupidises suunas. Et probleemsest knust mda saada, kaevatigi tenoliselt Emaje esimene kanal. Selle tpne rajamisaeg ei ole teada, kuid see on kantud Emaje kaardile, kus on kujutatud 1704. aastal peetud Kastre jelahingut.
Vene tsaarivalitsuse ajal algasid svendustd Peipsi jrvel ja Tartust allavoolu jval Emaje osal. Kndusid ja kive koristati Emajest aga nii lal- kui ka allpool Tartut. Aastatel 18431844 puhastati Pltsamaa je alamjooksu kuni Rika peeglivabrikuni, kuna vabrikandid Amelungid vtsid Tartu vahet liiklemiseks kasutusele tollal vga uuendusliku, siinsetel vetel ennengematu veesiduki: aurupaadi Karl.
Emaje lemjooksu kasutati toona laevaliikluseks sna vhe: veeteed ei olnud sellel osal korraldatud ning liikuda sai seal vaid vikese svisega laevadega. Veel 1924. aastal oli Emaje vikseim sgavus VrtsjrveTartu ligul pool meetrit. Kaubaveoteena oli Emaje lemjooks aga juba siis vga oluline: seda mda parvetati suurtes kogustes Vrtsjrve ja Pedja je mbruse metsadest prit palke Tartu arvukatesse jersetesse saekaatritesse.
Tsaariajal puhastati krestikke kividest, kuid suuremad neist Kaabe, Lustivere, Krevere ja Muuge kujutasid laevasidule endiselt olulist takistust. Samuti segasid laevatamist ksikud kivid Rekul ning Jnese raudteesilla ja krtsi vahel. Toona olid laevnikele suureks katsumuseks ka kevadised leujutused, sest puudusid krgveemrgid ning niitmise tttu ei kasvanud luhtadel-jepervedel ka puid-psaid, mis krgveega jesngi asupaika nidanuks. Komme hoida jekaldaid lagedana oli ilmselt psinud ajast, mil paate ja lotjasid veeti lesvoolu kaldalt tmmates.
Aurikutele oli takistuseks 1889. aastal rajatud TapaTartu raudtee madal raudteesild Jnesel, seitse kilomeetrit Tartust lesvoolu. Krgemate veeseisude korral ei mahtunud reisiaurikud selle alt lbi ja reisijad veeti Tartust Jnese silla juures ootavatele aurikutele paatidega. 19. sajandi lpus, kui kavandati TapaTartu raudtee ehitust, kaaluti he variandina rajada raudtee linnani kirdest, tollase Raadi misa juurest. See aga oleks thendanud raudteesilda le Emaje Tartust allavoolu. Sellest plaanist loobuti tiheda laevaliikluse tttu Emajel.
Peale Kivisilla ja Jnese raudteesilla olid tsaariaja lpus kasutusel ka parved: nende abil pses le Emaje Rannu-Jesuus ja Kreveres, Haaslaval, Kavastus ja Luunjas. Osa nendest asendati esimesel iseseisvusajal betoonsildadega, aga Kavastus on leveoparv kasutusel tnini.
Tartust Peipsini oli Emajgi looduslike eelduste poolest laevatamiseks vrdlemisi sobilik ning vhim sgavus selles ligus piirdus kahe ja poole meetriga. Misate juurde oli ehitatud sadamasillad, mida misnikud korras hoidsid.

Eesti ajal kisid vaidlused sildade prast. Vrdlemisi ulatuslikud td lksid Emajel lahti 1926. aastal: jest tsteti vlja kive, puhastati krestikke ning hakati gvendama kndusid. Vrtsjrve ja Emaje lemise osa korrastamiseks osteti uus svendaja. Kokku plaaniti gvendada 11 kndu, mis lhendanuks laevateed Tartust Vrtsjrve 6,6 kilomeetri vrra ehk 11,5%. Aastatel 19361937 svendati Muuge, Krevere ja Kaabe krestikku.
Jesngi thistamiseks krgvee ajal soovitasid praktilise meelega laevnikud riigi plaanitavate krgveemrkide asemel odavamat ja thusamat abinu: istutada papleid ja pajusid. 1927 paigaldati siiski krgveemrgid, mis paraku sageli klili vajusid.
Pltsamaa jge svendati 1929. aastal nelja kilomeetri ulatuses allpool Rika vabrikut, milleni ulatus maantee. See vimaldas rikka Kolga-Jaani kihelkonna elanikel sita laevaga otse Rikalt Tartusse: varem mindi laevale Vrtsjrve loodeosas, Tnassilma je suudmes asuvas Oiu sadamas. Ka Pedja jge puhastati kividest ja kndudest.
Tartu ja Vrtsjrve vahel ei olnud sadamasildu ja ka eestiaegne riiklik sisemiste veeteede arendamise kava ei ninud ette nende ehitust. Prast misate riigistamist jid hooletusse ka Tartust allavoolu asunud misatele kuulunud sadamasillad. Randumissildade ja sadamate juurdepsuteede ehitamise probleem oli teedeministeeriumi ja omavalitsuste vahel pikka aega lahendamata. Lpuks tehti see kohustuseks omavalitsustele.
Laevatamist Emaje veeteel segas Krevere sildade ehitamine. Aastail 19231928 kasutati lesiduks nn. nahksilla tpi ujuvsilda, aga kuna see takistas laevasitu, otsustati see asendada psisillaga. Nnda valmis 1928. aastal Kreverre hesildeline raudbetoon-konsoolsild, mis konstruktsioonivea tttu juba samal aastal kokku varises. 19291937 oli jel kasutusel jlle laevasitu takistav ujuvsild. Uus sild ehitati 1937. aastal kuivale maale ja jesng kaevati hiljem silla alt lbi. Selline sillaehitusviis ei hirinud laevnikke, htlasi gvendati selle kigus ks jelooge.
Muude raskuste krval tegi siseveelaevnikele muret Jnese raudteesilla vhene krgus. Nende ettepanek sild krgemale tsta ei leidnud siiski poolehoidu. Probleeme tekitas ka Kreveres hest tollasest Eesti suurimast metsaveoteest Laeva kanalist le ehitatud maanteesild, mis oli nii madal, et lodjad ja praamid ei mahtunud selle alt suurvee ajal lbi. Madalama veeseisu korral oli kanal jlle nende jaoks liiga madal. Laevad sitsid kanali suudmest sisse, et laadida peale viksemate mtmetega metsamaterjali: kahe kuni kolme meetri pikkusi propse ning halupuid. Kanalitel ja viksematel jgedel parvetati puitu enamasti kevadise suurvee ajal lahtiselt, aga laevatatavatel veekogudel tohtisid liikuda ainult parvedeks kokku kidetud palgid. Seeprast parvetati Emajel peamiselt palke ning propse ja halupuid veeti lotjadega.
1930. aastate alguses kerkis pevakorda sillaehitus Luunjasse senise leveoparve asemele. Sild oleks poolitanud PeipsiTartu veetee lotjade jaoks, kuna seni oli Peipsilt lesvoolu sitvatele lotjadele esimeseks takistuseks Tartu kesklinnas asuv Kivisild. Kuigi Luunja sild plaaniti ehitada 15 meetrit krge, protestisid selle vastu kik lodjaomanikud, sest nende laevade mastid kndisid sageli 27 meetrini. Et samal ajal tabas Eestit ka majanduslangus, lkkuski sillaehitus edasi, kuid 1938. aastal sild siiski valmis. Lotjadel saeti mastid maha ning neid hakati Tartusse pukseerima mootorlaevadega. Nagu Kreveres, ehitati ka Luunjas sild kuivale maale ja jesng gvendati hiljem silla alt lbi ning htlasi oli veeteel taas ks knd vhem.

Prast Teist maailmasda. Nukogude ajal tehti Emaje veeteel ulatuslikke kaevamisi. Laevasidule probleemsetest Krevere ja Muuge krestikest rajati 1955. aastal mda sirged kanalid. Selleks et pikkade praamide ja kiiremate jelaevadega oleks ohutum manverdada, gvendati 1965. aastal Tartust allavoolu Suur-Kabina kohal asuv jrsk jeknd. Tekkinud sirget jeliku nimetatakse Kabina kanaliks.
Prast sda oli vaja Tartu linn uuesti les ehitada, selle kigus hakkas linn ka hoogsalt laienema. Moodi lksid betoonehitised ning metsamaterjalide asemel hakati ha enam vedama liiva ja kruusa. Tartust allavoolu Emaje lhikonda rajati kolm liivakarjri. Neist esimene on 1960.1970. aastatel tegutsenud Tamme ehk Saare karjr, mis asub kaheksa kilomeetrit Tartu kesklinnast allavoolu je vasemal kaldal. Tamme karjrist kilomeetri vrra edasi on 1987. aastani tegutsenud Kabina karjr. Emaje paremal kaldal, kuus kilomeetrit Tartu kesklinnast allavoolu Porije suudmes, asub aga 1988. aastal avatud Aardlapalu karjr, kus vhesel mral kaevandati liiva veel hiljuti. Karjrist ammutati liiv suurte pumpade jul jephjast otse praamile ning veeti seejrel Tartusse ehitus- ja titematerjaliks.
1941. aasta sjasndmuste kigus lasti Krevere sild hku ja purustatud silla asemele tuli kiiresti ehitada uus: see valmiski 1945. aastal, sedapuhku puidust. Uuesti veti sillaehitus Kreveres ette umbes kmne aasta prast: vana raudbetoonsilla sambavundamentidele rajati siis toekam monoliitraudbetoonist sild, mis sai valmis 1956. aastal. 1999. aastal ehitati selleks ajaks tieslikult amortiseerunud maanteesilla krvale uus raudbetoonsild.
Varem oma vhese krguse tttu laevasidule takistuseks olnud Jnese raudteesild lasti samuti Teise maailmasja ajal hku. Uus ja veidi krgem ehitati samale kohale 1959. aastal, ent Jnese sild on tnini ks Emaje madalamaid sildu. Endise silla varemed on aga siiani je phjas ning laevadele ohuks ja takistuseks: laevatee nende vahel on kigest 15 meetrit lai ja veevool on varemete tttu kitsenenud jeligus kiire.
Luunja sild hiti 1944. aastal. Ka selle asemele, vanadele sillasammastele, ehitati uus: see 1953. aastal valminud kmne meetri krguse sillaava ning 32 meetri laiuse sildega sild on kasutusel siiamaani.

Emaje veetee edendamine tnapeval. Vahepeal varjusurmas olnud siseveelaevandus on tasapisi taas populaarsust kogunud. Kiki meie laevateid haldab veeteede amet, kes muu hulgas jlgib seda, et Emaje veeteelt eemaldataks ohud ja takistused ning svendataks regulaarselt Praaga faarvaatrit, kuhu suuremad tormid aina uut liiva uhavad. Igal kevadel paigaldatakse ja vajaduse korral uuendatakse navigatsioonimrgistust, mis sgiseti jlle laevadega Tartusse veeteede ameti sadamasse kokku korjatakse. Agaralt tegeletakse ka siseveekogude tpse kaardistamisega: Emajega Tartust Peipsini saab tutvuda Emaje atlase abil vi siis kasutada digikaarti navigeerimisseadmetes. Koostatakse kaarti Tartu ja Vrtsjrve vahelise jeligu kohta.
Avaliku ja erasektori koosts ning Euroopa Liidu fondide toel on viimastel aastatel Emaje veeteel arendatud mitut sadamat-sildumiskohta: vikelaevnike MT-d arendavad oma sadamaid, Tartu kesklinnas on rajatud uus kai klalisalustele ja selle kigus svendatud jesngi. Vikelaevade sadamaid on ehitatud Kavastus, Mksal ja Lnistes. Emaje enim kasutatav slipiga sadamakoht asub RMK Suursoo looduskeskuses Kantsis, mis htlasi on ks Peipsi lunaosa olulisimaid sadamakohti. Ka Emaje lhtes Rannu-Jesuus uuendati Vrtsjrve klastuskeskuse ehitamise ajal paadisilda.
Hulk hid mtteid on peades ja paberitel kpsemas: suuremaid klalissadamaid plaanivad nii Tartu linn kui ka Luunja vald. Emaje lodjaselts soovib Emaje rde rajada lodjapargi koos ajalooliste laevade sadamaga, kus sisevetel rndajad saaksid muretult maabuda ja tutvuda Eesti siseveelaevanduse ajalooga. Loodame, et moodsate kaatrite ning skuutrite krval neme tulevikus jel ka rohkem vanamoelisi ajaloolisi veesidukeid. Emaje lodjaselts omalt poolt pab parimal moel suunda nidata. Nagu on elnud Fritjof Nansen: Oluline ei ole mitte see, kus sa oled, vaid see, kuhu sa liigud.

Liisa-Lota Kaivo (1978) on geograaf, Emaje lodjaseltsi arendusjuht.



Liisa-Lota Kaivo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012