Eesti Looduse fotov�istlus
09/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 09/2003
Kirev ja mitmenoline vahtra perekond

Lviosa kuni paarisajast vahtra perekonna liigist on looduslikult levinud Ida-Aasias (eriti Hiinas ja Jaapanis) ning Phja-Ameerikas, kuid paljud ka Euroopas ja Phja-Aafrikas. Eestisse on eri aegadel sisse toodud ja ptud siinse kliimaga harjutada kuni kolmekmmet vahtraliiki.

Osale sissetoodud vahtraliikidest on Eesti kliimaolud osutunud pris sobilikeks: neid vramaiseid vahtraid vib tihti nha meie parkides ja haljasaladel. Teised pole aga arboreetumidest ja kollektsioonaedadest suurt kaugemale judnud. Saagem tuttavaks nendega, kes siin hsti vi enam-vhem hakkama saavad.

Saarvaher (Acer negundo) on meil kodumaise hariliku vahtra krval ks tavalisemaid linnaparkides ja -tnavail ning majade ees, kuhu neid istutati rohkesti sjajrgsetel aastatel. Ta on laia vra ja jmedate okstega varjurikas puu, kelle paaritusulgjad kollakasrohelised liitlehed meenutavad pisut saare omi. Sellest Phja-Ameerikast prit vahtrast ei saanud aga linna-aednike lemmikut, sest ta kasvab kll kiiresti, ent kannatab tihti tormimurru all: puit on rabe ja pehme omakorda kahjustavad seenhaigused. Samas ei hiilga see puu ka erilise iluga: sgisel, kui enamik vahtraliike vahetab rohelise suver vrvikireva sgiskuue vastu, jb saarvaher oma pruunistuvate lehtedega sna tagasihoidlikuks. Kll aga ilmestavad hilissgisel ja talvel raagus puid rippuvatesse kobaratesse koondunud kaksiktiibviljad, mis psivad seal kuni kevadeni.

Mgivaher (A. pseudoplatanus) kasvab looduslikult Kesk- ja Luna-Euroopa mgedes ksikute puudena vi vikeste kogumikena, meil tunneb end nii hsti, et kipub mnel pool lausa metsistuma. Selle vahtraliigi ladinakeelne nimetus viitab puu lehtede mningasele sarnasusele plaatani omadega: altkljelt kollakas-sinakas-roheline ja pealt tumeroheline lehelaba on harilikult viie tmpja ja saagjaservalise hlmaga. Vastupidi tuultolmlejast saarvahtrale on mgivaher vga hea meetaim, annab kevaditi rohkesti nektarit ja ietolmu. Tema kollakasvalge tvepuit on tugev ja seetttu sobib hsti muusikariistade valmistamiseks.

Pldvaher (A. campestre) on samuti Euroopa liik, kuid mgivahtrast laiema areaaliga, mis ulatub phjas Luna-Skandinaaviani, lnes Briti saarteni, idas kuni Volga jeni ning lunas Phja-Aafrikani. Tema kolme- vi viiehlmised tmbitipulised lehed on, vastupidi mgivahtrale, pealt heledamad ja alt tumedamad. Kuigi seda sgisel kuldkollaseks vrvuvat madalat rohkesti haruneva vraga puud vib leida nii mnestki linnapargist, on ta meil siiski vhe levinud. Peamine phjus: pldvaher kardab pakast, seega ei talu hsti meie karmi talve.


Tatari vaher (A. tataricum) kasvab meil haljasaladel psa vi madala puuna. See vahtraliik on looduslikult levinud Kesk-Euroopast kuni Vike-Aasiani, talub hsti Eesti talve. Suvel rmustab ta silma oma erepunaste tiibviljade ning sgisel kollaka leherga.


Ginnala vaher (A. ginnala) on prit Kaug-Idast. Sarnaneb kasvuvormilt tatari vahtraga (mned autorid ksitlevadki neid kaht liiki koos), kuid on oma erksate vrvidega silmatorkavam: suvel pavad pilku punased viljad, sgisel vrvuvad kolmehlmised lehed valgusrikastes kasvukohtades varakult erkkarmiinpunaseks. Fotol on vasakul viljuva vrse hlmine sgisleht, paremal lhine vegetatiivse vrse suvine leht.


Manduuria vaher (A. mandschuricum) on samuti Kaug-Idast Manduuriast ja Koreast prit puu vi krge psas. Hakkab silma kigil aastaaegadel, sest tema pika punaka rootsuga kolmetised liitlehed, mis esmapilgul ei tundu sugugi vahtraprased, on kevadel puhkedes punakaspruunid, suvel tumerohelised punase leherootsuga ja suve lpul ning sgisel silmapaistvalt purpurpunased.


Hbevaher (A. saccharinum) kidab thelepanu oma pikkade, ntkete rippuvate okste ja omapraste, sgavalt viiehlmiste ja hambuliste ning pealt tumeroheliste ja alt sinakasvalgete lehtedega. See Phja-Ameerikast prit vahtraliik vib oma kodumaal kasvada kuni 40 meetri krguseks. Suurimad Eestis kasvavad puud knivad le 25 meetri. Hbevahtra sgisvrv on kuldne ning, nagu viitab puu ladinakeelne liiginimetus, on tema mahl suhkrurikas. Eestis on see liik siiski vhe levinud.


Suhkruvaher (A. saccharum) on hbevahtrast veelgi magusama mahlaga. Tema suure suhkrusisaldusega mahlast tehakse puu kodumaal Kanadas ja USA-s kuulsat vahtrasiirupit ning -suhkrut, mida viimastel aastatel on mgil olnud ka meie toidukauplustes (vahtramagusast on Urmas Kokassaar lhemalt kirjutanud Eesti Looduse selle aasta veebruari-mrtsinumbris Toim.). Kuid peale vahtramahla hinnatakse puu kodumaal vga krgelt ka tema tvepuitu, mida kasutatakse peamiselt hinnalise mbli ja muusikariistade valmistamisel. Puu laialdase leviku, kena vlimuse ja suure majandusliku thtsuse tttu kodumandril on ta saanud aga Kanada riigi smboliks.

Suhkruvaher, ks thtsamaid lehtpuuliike Phja-Ameerikas, on meil kahjuks klmarn ja vga aeglase kasvuga. Seetttu kasvatatakse teda Eestis vhe: ksikuid madalaid puid vib nha mnes dendroaias ja -pargis. Oma vlimuselt, eriti lehtede ja puu ldkuju poolest sarnaneb ta vga meie kodumaise hariliku vahtraga: suhkruvahtra lehed on hariliku vahtra omadest hemad ning natuke hele- vi kollakasrohelisemad. Sgisel vrvuvad need aga kollakasoranideks vi sarlakpunasteks.


Punane vaher (A. rubrum) on suhkru- ja hbevahtraga sama pritolu ning sarnaneb lehtede kuju poolest hbevahtraga. Liiginimetus tuleneb ilmselt punastest pungadest, itest ja tiibviljadest ning lehtede oranikaspunasest sgisvrvusest.


Thkvaher (A. spicatum), Phja-Ameerikas kige kaugemale phja ulatuva areaaliga vahtraliik, on oma liiginimetuse saanud aga hoopis sellest, et tema vikesed rohekaskollased ied on koondunud pstistesse prisjatesse kobaratesse. See madalatveline puu vi krge psas on meil klmakindel ja kasvab kiiresti. Sgiseti kidab pilku oranikaspunaseks vrvuvate teravatipuliste kolmehlmiste lehtede ja vikeste punakate tiibviljade tttu. Meie haljastuses pole see liik siiski kuigi sage.


Amuuri ehk prnvaher (A. tegmentosum) on, nagu nimetusestki arvata vib, Kaug-Idast. Teda tunneb kergesti ra tvekoore oliivrohelise vrvuse ja silmapaistvate valgete pikitriipude jrgi. Amuuri vahtra marad, kolme madala teravatipulise ning tidlase hlmaga lehed meenutavad natuke prna omi.


Korea vaher (A. pseudosieboldianum) on Eestis sna haruldane, ent ta on meil ginnala vahtra krval ks kige kirkama sgisvrvusega vrvahtraliik. Tema kitsaste teravatipuliste ning servast kahelisaagjate hlmadega marad ning alt siidjaskarvased lehed vrvuvad sgisel oran- kuni leekivkarmiinpunasteks. Meil tavaliselt psakujulisena vi mnikord ka madala puuna kasvavat korea vahtrat vib looduses nha nii Koreas kui ka Kirde-Hiinas ning Manduurias.


Eestis vhe levinud vrvahtratest prinevad Kaug-Idast veel kolme- vi viiehlmiste lehtedega haberoodne vaher (A. barbinerve), silmapaistvalt oranpunase vi karmiinpunase sgisvrvuse ning kaunilt marate 711-hlmiste lehtedega jaapani vaher (A. japonicum) ning temale taksonoomiliselt lhedane Sieboldi vaher (A. sieboldianum).

Korea vahtraga sarnaneb lehtede poolest Phja-Ameerika lneosast prit maralehine vaher (A. circinatum), kelle kujult mmargused ning 79-hlmised lehed vrvuvad samuti punasteks.

Meil haruldased, kuid samuti sgiseti kaunid on veel Jaapanist prit 57-teravatipulise ning sgavalt sisselikunud kitsa hlmaga kmmal- ehk lehvikjas vaher (A. palmatum), kolmnurksete teravatipuliste terveservaliste hlmadega mono vaher (A. mono) ning kolmetiste liitlehtedega nikko vaher (A. nikonse syn. A. maximowiczianum). Viimasega sna sarnane on aga Kesk-Hiinast prit paberjalt kestendava pruunika tvekoore ja sgisel tulipunaste kolmetiste liitlehtedega hall vaher (A. griseum).

Kellel suurem huvi vrvahtrate vastu, vib neist sna paljusid heskoos nha niteks Tartumaal Jrvseljal.


Ivar Sibul (1972) on putuka- ja metsateadlane, loodusteaduste magister. Ttab EPM dendroloogia lektorina. Avaldanud uurimusi ning populaarteaduslikke artikleid entomoloogiast ja dendroloogiast.



Ivar Sibul
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012