Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2012/9
50 seenenitust Eesti loodusmuuseumis

Pika ajalooga seenenitusi pole maailmas palju, kuigi tnapeval korraldatakse neid ha enamates kohtades. Eesti loodusmuuseumi pakutu krval on ks jrjekindlamaid niteks USA-s Washingtoni ringkonnas 1964. aastal loodud Pugeti vina seenehingu (Puget Sound Mycological Society) korraldatav sgisseente vljapanek: seal on jutud 48. nituseni. Euroopast vib mainida Luna-Tirooli, kus on Bresadola seenehingu eestvttel peetud 47 seenenitust.

Eesti esimesed seeni tutvustavad vljapanekud olid Tartus 1936. ja 1938. aastal pllumeeste seltsi nitustel. Neid ekspositsioone korraldasid Tnis Leisner, Elmar Lepik ja Tartu tolleaegne seenevana Nikolai Witkovski, kes ksiti jagasid rahvale selgitusi.
Esimene seenenitus Eesti loodusmuuseumis avati 8. septembril 1946. Tol ajal kandis asutus nime Eesti NSV riiklik loodusteaduste muuseum. rituse idee prines muuseumi botaanikaosakonna juhatajalt Gustav Vilbastelt.
Vaid pool aastat ttanud muuseumisse ti see nitus llatavalt palju huvilisi: 15 peva jooksul 3216 inimest. Seepeale otsustati nitust aasta prast korrata, ikka muuseumi ruumides. Siis aga leiti, et muuseum on liiga kitsas, ja kaks jrgmist nitust tehti vljaspool oma maja: 1948. aastal Tallinna raekojas ja 1949. aastal Sakala tnaval asunud trahva kultuurihoones. Seal oli nitus leval 20 peva ja seda kis vaatamas 9422 inimest.
Kuigi huviliste hulk suurenes, tehti siiski pikem paus: kardeti, et ht nitust ei sobi sageli korrata. Nnda korraldati viies seenenitus alles 1956. aastal. Sellest ajast peale on inimesed saanud loodusmuuseumis oma seeneteadmisi tiendada peaaegu igal sgisel, vlja arvatud mned eriti seenevaesed aastad.

Eesti loodusmuuseumis ei ole kunagi palgal olnud mkoloogi. Philise korraldus- ja seente mramise t teevad muuseumi botaanikud. Vga sageli on neile thusaks abiks olnud suurte teadmistega amatrmkoloogid.
Aastail 19461949 aitasid muuseumi botaanikuid arstiharidusega mehed Tnis Leisner ja Jaak Ruubel. Tnis Leisner jtkas muuseumis seenekonsultandina 1970. aastani. Ta oli vga varieeruva pilvikute perekonna hea tundja; teatavasti on pilvikuid raske mrata. 1973. aastal Leisneri sulest ilmunud raamat Eesti pilvikud, kus on ksitletud 40 liiki, on tnini jnud ainukeseks eraldi trkiteoseks meie pilvikute kohta.
19621977 oli seente mramisel abiks kaubandusttaja Heinrich Kelder, kelle tielik phendumine aitas kindlaks teha nii mnegi seeneriigi phkli. 1980. ja 1990. aastatel oli muuseumi seenekonsultant Georg tukin, kunstnik, kes oli osalenud Tallinnfilmi nukufilmi Operaator Kps seeneriigis tegemisel. Ajapikku kujunes temast heinikute ja vdikute silmapaistev tundja.
1969. aastast alates oli muuseumi lihinnatud abiline kunstiakadeemia sisearhitektuuri dotsent, vimekas amatrmkoloog ning fotograaf Vello Liiv. Ta on Euroopa punalehikute monograafia kaasautor, paljude ajakirjade, reklaamtrkiste ja raamatute seenepiltide autor, ks raamatu 400 Eesti seent autoreid. Vello mras meie seeni, aitas ette valmistada seenenituste katalooge, kujundas nituselaudu, plakateid ja teisi trkiseid. Oma abist ei keeldu ta praegugi, kuigi elab nd Saaremaal.
Esimesel 24 nitusel oli muuseumi ttajatest alati tegev Elisabeth Karin Peikel muuseumi raudvara, kes jagas alati vga innukalt seenetarkusi. 1960. aastast peale, seega ndseks juba 42 nitusel, on kaasa aidanud ie Jaagome. Mnel aastal mrast ta seeni ja jagas petusi ka Tallinna botaanikaaia seenenitustel.
Nd teeme seda nitust philiselt kolmekesi: allakirjutanu koos muuseumi botaanikute Loore Ehrlichi ja Jana-Maria Habichtiga.

Mida thelepanuvrset on seenenitustel juhtunud? Esimestel seenenitustel pandi korraga vlja nii metsast toodud vrsked seened kui ka Nikolai Witkowski valmistatud seenemulaaid. Seeni, mida toona sai imetleda, oli alla saja liigi.
ige pea loobuti mulaaidest, sest loodushuvilised tahavad nha ehtsaid seeni. Kuna nitust ei tehtud kunagi vaid paariks pevaks, aga vrskeid seeni tuleb tihti uuendada, siis sai kombeks sage seenelkimine, mnel nitusel lausa iga pev.
Juba kolmandaks nituseks suurenes liikide arv le saja. Kolmekmnendast nitusest (1988) saadik on vljapanek hlmanud le 200 liigi. Eksponeeritud liikide arv on olnud sna suur seetttu, et kmne vi enama nitusepeva jooksul le peva uusi seeni tuues lisandub ka liike. Nituse lpus valitsevad sageli hilisemad liigid (heinikud) ja alguses varasemad (puravikud, pilvikud). Mjutab ka see, et meie seenemaad on mitmel pool Tallinna mbruses ning seeneliigid erinevad paikkonniti. Korraga ju igale poole ei jua.
Enim oli eri seeni vljapanekus 2001. aastal, kui vrdlemisi pikal nitusel (18 peva) judis neid meie majja 279. Philiselt on need alati olnud nn. kbarseened, puiduseeni nitame vhe. Tavaline liikide arv hel peval on olnud umbes 130140, nituse alguses veidi vhem ja lpus rohkem.
Nituste avapeva rekord 150 liiki kuulub iseenesest seenevaesele 1989. aastale, kui Tallinnas peetud mkoloogide rahvusvahelise kongressi tttu kisime enne nitust seenel kolmel korral ning ka Tartu mkoloogid tid nitusele enda kogutud ja mratud seeni. Kuna avapeval kisid nitusel kongressil osalejad, siis kasutasime ra neidki: meie jaoks le ju kinud seentele lisasime thjad lipikud, kuhu mkoloogid panid kirja nii mnegi mrangu.
1993. aastal letati absoluutne he peva rekord 199 liiki nituse eelviimasel peval, kui muuseumi visas Saaremaale seenelaagrisse teel olnud Eesti-Soome mkoloogide rhm. Eriti huvitav oli prast seda pilvikute laud, kuhu ilmusid ka sellised liigid, mille olemasolu Eestis varem ei teatud.
Pris mitme pneva seeneliigi eest oleme tnulikud muuseumis kijatele, kes lihtsalt inimlikust uudishimust on toonud kaasa pnevaid seeni. Muidugi juhtub vahel nende hulka ka kaitsealuseid liike. Nii on nitusele judnud maksak, lehterdik, peniseened, saatana-kivipuravik, paaril korral ka korallnarmik. Hiljuti saime nnda Kiisalt mrk-ampinjoni, keda senini ei ole Tallinna mbrusest kuigi sageli leitud. Nituse hiidmunad on peaaegu kik tulnud kingitustena headelt inimestelt.
Juba esimeste nitustega saime selgeks, et seente vljapaneku parim allapanu on sammal. See on hea nii eksponaatide hoiu seisukohast kui ka esteetilises mttes, kuna peidab ra seentest lahkuvad ussikesed.
Teine npunide seenenituste tegijatele ja seenelistele: seente ratoomiseks metsast tasub pakkematerjalina kasutada snajalgade, eriti kilpjala lehti. Kilpjalg hoiab seeni ksteise otsa vajumast, samas aga ei mri neid metsakdu ega mullaga, nagu seda teeb sammal.

Lbi aegade on seenenitustel vlja pandud ka muud:
19471963 sai vaadata seenehoidiseid ning lugeda seenetoitude ja -hoidiste retsepte. 1966. aastal kirjutas ie Jaagome koos Salme Massoga menuka brori Seened toidulaual, mida edaspidi sai seenenituste ajal muuseumist osta.
1964. aastal ksitleti teemasid Seened kultuuris (prmseened, mullaseened) ja Parasiitseened. Materjali andis taimekasvatuse ja maaviljeluse instituut. Peale looduslike metsaseente eksponeeriti mkoloog Vino Lastingult saadud kultuurampinjoni mtseeli ja viljakehi.
1976. aasta seenenitusel oli vljapanek aasta eest lahkunud kauaaegse konsultandi Tnis Leisneri tdest ja tegemistest. 1980. aastal korraldatud 25. seenenitus hlmas htlasi mlestusnituse muuseumi konsultantide Tnis Leisneri ja Heinrich Keldri kohta.
1988. aastal, 30. seenenituse puhul, lisandus vike tagasivaatenitus Seenenitused loodusmuuseumis.
1989. aastal, kui nitusel kis rahvusvaheline mkoloogide seltskond, oli lhikest aega leval ka Uno Kalmeti koostatud rgmetsanitus puitu lagundavatest seentest.
1994. aastal kuulus esimest korda Eestis vljapanekusse seentega vrvimist tutvustav materjal. ks lauarida nitlikustas seenevrve: 14 asjaomase seene juures rippusid lngade vrvinidised. Seentega vrvimist selgitati veel paljudel nitustel, imetleda sai vrvinidiseid ja seenevrvilisi kudumeid. 1999. aastast lisandus seenepaberi teema.
1995. aastal, kui seenehooaeg algas juba juulis ning august ja septembri esimene pool olid vga kuivad, olime nnelikud, et saime nidata Soomest toodud stendinitust Seenemaailmas. Kuna meie vrskete seentega hellitatud rahvas lootis siiski nha pris seeni, pidime septembri lpus veidi ka neid vljapanekusse tooma.
1998. aastal tutvustati lhemalt seente eksponeerimisel alusmaterjalina kasutatud samblaid: saali hes otsas olid vljas nidised Eesti 42 samblaliigist (vljapaneku koostas Leiti Kannukene).
2000. aasta nituse lisateema oli seenekasvatus; teave ja nitematerjal austerserviku kasvatamisest phukottidel prines perekond Prna Nugaste talust.
2001. aastal sai seenenituse krvalsaalis vaadata Helle Vrsi imetlusvrset nitust Seened ja looming, tdes oli kasutatud seenevrve ja -paberit.
2003. aastal lisandus vitriin mikroskoopilisi seeni tutvustava materjaliga. Prast nituse lppu pandi muuseumi kodulehele pildimaterjalil phinev Vike virtuaalne seenenitus. Esialgu ajutisena meldud nitus tienes hiljem ja ji les aastateks.
20042010 oli seenenituse saalis arvuti, kust huviline vis vaadata esitlusi teemadel Kuidas me seenenitust teeme, Seened pole ainult smiseks ja Seenenitused Eesti loodusmuuseumis. Esitlusi sai jlgida nii eesti, inglise kui ka vene keeles.
2005. aastal olid nituse ajal muuseumis esimest korda vljapanek Vello Liivi suureprastest seenefotodest: Sada seent seinal. Kuna Vello Liivi pilte on meil varuks le saja, oleme neist komplekteerinud teisigi vljapanekuid, niteks Kevadseened 2011. aastal (ehtsaid kevadseeni ei nidatud).

Huvilised seenenitustel. Kunagi arvati, et seenetundmises teevad venelased kindlasti eestlastele silmad ette. Kllap see nii oligi. Praegu vib selles kahelda. Isegi Saaremaal, kus kohalikud on olnud seente suhtes eriti umbusklikud, tundub seenetundmine paranevat. Vimalik, et tnu sealsetele seenenitustele, mida bioloog Sirje Azarov on korraldanud Kuressaare lossis.
Ometi ei saa elda, et seeni tuntakse Eestis hsti. Siiamaani saab nitusesaalis kuulda rahvatarkusi, et kupatamisega saab kiki seeni mrkainetest vabastada, et mrgised on vaid rngaga seened, seeneussid ja teod tegutsevad vaid sdavatel seentel jne. Ei maksa siis imestada, kui aeg-ajalt kuuleme seenemrgistustest.
Thelepanuvrne osa Eesti loodusmuuseumi seenenitustel kijatest on koolilapsed. ha teadlikumate plvkondade kasvatamine on ks muuseumi phisihte. Kui varem oli nitus hine nii tiskasvanutele kui ka lastele, siis alates 2003. aastast oleme pdnud teha lastele oma vljapaneku, kus on vhem liike ja pedagoogil kergem ekskursioone juhendada. Muidugi ei taha me lapsi tiskasvanutest eraldi hoida vaadata vib kike nii laps kui ka tiskasvanu , kuid kindlasti on nii mlemal mugavam.
Eesti loodusmuuseumi seenenituste statistika jrgi olid need nitused erakordselt populaarsed 1980. aastate lpuni. Huviliste hulk olenes toona philiselt seenerikkusest vi -vaegusest metsas: kui midagi korvi ei saa, ega siis pea ka seeni tundma. Kige enam oli vaatajaid 1975. aastal, kui 12 peva jooksul kis nitusel 13 800 inimest. Ndalavahetustel ulatus piletijrjekord siis le muuseumi ue Laiale tnavale ja aeg-ajalt tuli piletimk katkestada, sest rahvas ei mahtunud enam saali.
Omariikluse ajal on huvi seente vastu mneti vhenenud, selle ks ajendeid on kindlasti toiduainete hea kttesaadavus. Kunagi oli toidulaua mitmekesistamine tsine probleem ja seened suureprane vaheldus, ent nd pole see enam nii thtis: kauplusest vib leida peaaegu kike.
nneks leidub siiski veel kllalt inimesi, kes hindavad oma korjatud ja valmistatud seeni. ha enam inimesi avastab sgisese metsa vlud, mille juurde kahtlemata kuuluvad seened.

Tnavusel seenenituste juubeliaastal on programm mnevrra pidulikum. Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel tahame oma vrskelt remonditud peahoones Tallinnas Laial tnaval pakkuda peale seente viljakehade vljapaneku muudki pnevat.
Eelkige laste jaoks seame saalis he puu tagurpidi psti. Kui puujuured on laes ja nha muidu sambla alla peitunud seeneniidistik, on lihtsam selgitada seente varjatud elu. Eelkige pame pilku heita mkoriisale ehk seenjuurele.
Nituse ajal saab muuseumi uel osaleda seentega vrvimise ttubades, majas sees kutsume kuulama pnevaid loenguid ja veetma mnusaid perehommikuid. Sel aastal ootame huvilisi seenenitusele 14.23. septembril.

Uve Ramst (1953) on botaanik, Eesti loodusmuuseumi arendusdirektor ja varasem botaanikaosakonna juhataja.



Uve Ramst
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012