Eesti Looduse fotovõistlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2012/9
Uusi raamatuid

Mullateadus. Õpik kõrgkoolile
Koostanud Alar Astover. Autorid Alar Astover, Raimo Kõlli, Hugo Roostalu, Endla Reintam, Enn Leedu. Eesti maaülikool, 2012. 486 lk.

Uus mullateaduse õpik peaks rõõmustama paljusid üliõpilasi ja mullateaduse erialaga seotud inimesi, sest nii põhjalikku, mahukat ning tänapäevast ülevaadet ei ole tükil ajal ilmunud, kui üldse.
Raamat aitab huvilistel omandada teadmisi mulla arengust, koostisest, ülesehitusest, omadustest, ökoloogiast, levikust, kasutamisest ja kaitsest; toodud on ülevaade nii maailma kui ka Eesti muldade kohta. Kindlasti leiavad õpikust tarvilikku teavet ka põllumehed, ametnikud, kooliõpetajad ja erialatekstide toimetajad.


Armurohud. Eesti armutaimede teejuht
Metsamoor Irje Karjus. Kunstnik Piia Maiste. Cum Laude, 2012. 112 lk.

Kaunilt kujundatud, ent sisutühi raamat, mida sellest hoolimata ostetakse ilmselt hästi, kui lähtuda kasvõi pealkirjast. Autor tahab siin jagada mõtteid looduse saadetud armusõnumite kohta, „sest taimed on meie ees „alasti”, me võime nende välimuse süvenedes aru saada oma sisemusest. Me võime mõista ühel sobival hetkel vaadeldes ja tajudes mõnd teele jäänud taime, kõike seda, mis siiani võrsus meie sees” (lk. 5).
Küllap ei tekita raamatu juhiste rakendamine siiski tõsisemaid tervisehäireid, vähemasti pealtnäha tunduvad siin toodud retseptid süütuna ja teos seetõttu ohutuna. Allpool mõned juhuslikud näited. Olgu siin mainitud, et teose tekst ongi selline, näidete otsimine ei võta aega.
„Porgandi juure ja seemnete söömine tekitab seksuaalset iha. Eelkõige on see meeste taim, tõstes nende seksuaalset potentsi” (lk. 88). „Vaatlen lähemalt peedilehte – mööda selle erkrohelist pinda jooksevad punased soonekesed nagu veresooned. Saan juurde raudset elujõudu, mis voolab rõõmsalt mu veresooni mööda kogu kehasse. Kujutan ette veresoonte mustrit oma kehas. Veri on metafüüsiliselt minu elujõud” (lk. 84). „Kõrvits tõstab meeste potentsi ja seksuaalset iha – eriti seemnete söömine. Kõrvits kasvatab ka viljakust ja jõukust” (lk. 85).
Igatahes tubli täiendus esoteerikakirjanduse riiulisse. Taimeraamatute seas kohtab selliseid pärle harva.


Vanavara kogumisretkedelt 8. Gustav Vilbaste
Gustav Vilbaste. Koostanud Piret Õunapuu, Tiina Tael. Toimetanud Tuuli Kaalep, Toivo Sikka. Eesti rahva muuseum, 2011. 96 lk.

Teos sisaldab meie ühe kuulsama loodusteadlase ja vanavarakoguja nelja retke kirjelduse: 1910 ja 1911 Kuusalus, 1913 Harju-Jaanis ja Kosel ning 1914 Kosel. Korraliku ja süsteemse inimesena pidas Vilbaste oma kogumismatkade kohta hoolikalt päevikut. Raamat ei paku huvi mitte ainult etnoloogidele, vaid ka teistele Eesti vanemast kultuuriloost huvitatutele.
„Läksin juuli kuu lõpul Kolga randadesse kindlas arwamises, et sealt nurgast veel palju asju E. R. Museumi jaoks wõin korjata. Aga mu lootused langesiwad kõik kokku, kui randadesse sain – kõik wanaaega kujutawad asjad oliwad täiesti kadunud ja häwinenud. Rahwa riided on juba aasta 40–50 eest moodist wälja läinud, nii et wanemad inimesed neid weel ainult mäletawad” (lk. 29).


Eesti kalad
Tiit Hunt. Toimetanud Marika Mikli, kujundanud Janika Vesberg. Varrak, 2012. 191 lk.

Laiale lugejaskonnale mõeldud raamatus kirjeldatakse ligi 70 Eesti vetes elavat kalaliiki. Peale eesti- ja ladinakeelsete nimetuste on iga kirjelduse algul toodud kala nimetus ka Läänemere ja selle lähikonnas paiknevate riikide keeltes: soome, rootsi, saksa, läti, leedu, taani, vene, inglise ja poola keeles.
Liigi kirjeldus algab põhiliste eristustunnustega, järgnevad andmed kala mõõtmete, leviku ja elupaiga kohta, sigimise ja toitumise ülevaade ning viited sarnastele liikidele. Raamatu muudavad eriti väärtuslikuks fotod, mis on tehtud kalade loomulikus elukeskkonnas vees. Pilte on küll tunduvalt rohkem kui teksti, aga ka pildirohkest teosest on kindlasti kasu igale kala- ja loodusesõbrale.


Ehedad elamused Eestimaal
Kirsi Altjõe ja Hele-Mai Alamaa. Toimetanud Monica Kiik, kujundanud Anneli Akinde. SA Ajakirjade kirjastus, 2012. 192 lk.

Raamatu autorid, ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Kirsi Altjõe ja fotograaf Hele-Mai Alamaa, toppisid oma lapsed autosse ja tegid Eestile mitu tiiru peale, et teada saada, kuidas maitseb ja lõhnab Eestimaa. Kogemustest sai reisiraamat, et teistel peredel oleks lihtsam leida põnevaid paiku, muuseume, kutsuvaid matkaradu, mänguväljakuid ja soodsaid söögikohti. Siit ei puudu ka lihtsad nipid, kuidas lastega autosõitu lõbusamaks muuta. Arvukate piltide kaudu saab üksiti tuttavaks raamatu autorite ja nende peredega, see lisab raamatule lihtsust ja kodusust.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet