Eesti Looduse fotov�istlus
2012/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2012/9
VELJO RANNIKU 27. juuni 1934 21. august 2012

Kui ma hakkasin mtlema, kaua ma Veljot teadnud olen, siis ma ei suutnudki seda vlja melda. Ta on justkui alati olemas olnud, tema rahulik erilise tmbriga hl midagi selgitamas vi ksimas.
Mletan ht korda Laulasmaal, kus koos matkajatega kisime. Mul oli kohutav uni ning isegi matkajate les vetud lauluviis tundus uinutavana, kuigi mulle on meeldinud alati kaasa laulda. Siis tuli Veljo ja alustas minuga juttu. Ma ei mleta, millest me rkisime, aga mu uni oli phitud. Ma olin vlutud.
Nagu palju kordi hiljemgi. Alati, kui mind kaasa veti vi hiljem temaga kuskil kaasas kisin vi kokku sattusin, olin ma vlutud, hmmastunud ja imetlus selle inimese vastu kasvas.

Kui sa oled mu krval, siis elda ei olegi palju.
Siis nib, et on selge ja enesestmistetav kik.
Kuid vaevalt sa lhed ja sdames snnivad snad
ja neid on nii palju, et eluaeg rkida viks.

Ja siis, kui sa lhed, jb jrele pakitsev thjus.
Ja ngija pilguga neme oma sdantki siis.
Kui kskord meist lahkud,
kik soojuse sdamest endaga kaasa viid.

Mulle meeldib kuulata, kuidas sa rgid.
Vib-olla ei saa ma kigest alati aru,
aga kuulata meeldib mulle ikkagi.
Vib-olla hakkan kskord aru ka saama.

See Manivald Kesamaa luuletus on mul viimastel pevadel mtetes tiirelnud. Mulle tundub, et mitte kunagi varem pole olnud hedki snad nii iged.
ks asi, millest ma kuni viimaste pevadeni priselt aru ei saanud, on see, miks Veljo armastas mind mantliprijaks pidada. Ja kuigi ma olin tema kest aru prinud, tundus see mulle ikkagi harjumatuna. Mulle tundus, et ma pole seda vrt: tean ju nii vhe neist asjust, millega tema tegeles, mis on olnud tema elut! Kuidas siis nd mantliprija?! On ju teisi, kes on palju lhedasemad vi palju pdevamad ehk kelle lule see mantel palju paremini sobiks.
hel htul Veljole meldes taipasin, mis mantel see on. Samal hetkel tahtnuksin hda: Kas sa tead ka, millise lesande sa mulle andnud oled? Nimelt ei ole see mantel ldse moes. Pole kunagi olnudki. Ja just selle mantli kandmise prast Veljo eristuski.
Need on tema hoiakud, eluvrtused nhtamatud pisiasjad, mis ei maksa midagi, aga on hindamatu vrtusega. Kohusetunne, enesevrikus, eetilisus, sbralikkus, teistega arvestamine, tarkus ja tasakaalukus, minetamata temperamenti ja vigurvntlust. Kike seda ppisin ma temalt. Vanematelt ja vanavanematelt ka, aga teismelisena tundus Veljo palju autoriteetsem. Ma ei tea, kas see oli mu ema strateegiline samm kasvatada minust inimene, viies mind kokku Veljoga, vi oli see saatuse mratud juhus, aga ma olen tlemata tnulik selle teekonna ja nende kogemuste eest.
Mu kest on varemgi ksitud, aga ka viimastel pevadel, kes Veljo mulle oli. petaja ja Eeskuju, mlemad suure algusthega.
Vga paljud minu teadmised ja oskused on prit temalt vi tema suunamisest. Ta petas mind arutlema, rikastas mu teadmisi ja maailmapilti nii, nagu ei keegi teine varem ega nd. ppisin Veljolt tegema asju sdamega, phenduma ettevtmisele kogu hinge ja phjalikkusega. Alguses tundus see lihtsalt pnev, nd enam teisiti ei oskagi.
Kuidagi mrkamatult, aga hrrasmehele omase galantsusega sokutas ta oma mantli mulle lule.
Enne veel, kui mu mtisklus paberile sai, vormus aga snadeks ks hvastijtt.

ra nuta kaua mu haua veerel.
Mind pole seal. Ja ma ei maga.

Olen see tuhande noga tuul,
vihmavalangu katkestav pikesekiir,
jkristall kiiskaval lumel
ja lohutav vihmasadu aknaklaasil.

Lindude sdinast vaikiva
thises taevas ned mu naerukurdu
ja kuuled mind ranniku vetes.
Mind jtkub kikjale.

ra nuta kaua mu haua veerel.
Mind pole seal. Ma elan sinus.

Mnikord on raske elda Ngemiseni!. Saati siis igaveseks hvasti jtta. Aga ma testi tunnen, et Veljo on alati lhedal. Eriti kui kanda tema eluvrtuste mantlit.

Tekstikast:
Teda iseloomustas ennekike mitmeklgsus, nii tegevusvaldkondade, huvide kui ka tutvusringkonna poolest. Ta oli kui tpse maakaardiga elav entsklopeedia, Eestimaal oli talle tuttav iga kla ja selletagune metsatukk.
Tema osalusel on koostatud igaheiguse ning ranna- ja kaldakaitseseadus. Ta on kaasa aidanud paljude looduskaitsealade snnile, muu hulgas Lahemaa rahvuspargi ning Naissaare looduspargi loomisele.
Veljo Ranniku vrtustas prandit, olgu selleks loodus, kultuur, ajalugu vi kombed. Ta on aastakmneid kestnud traditsiooni Julud metsas algatajaid. Puude istutamist pidas ta oluliseks ning algatas rohkesti seda laadi ritusi.
Veljo jutustas lugematuid lugusid, nii Eestimaa paigust kui ka teiste riikide loodusest, kultuurist, ajaloost, seetttu oli ta armastatud reisijuht.
Veljo Ranniku mitmeklgset tegevust on tunnustatud riiklike preemiatega ning aasta vabatahtliku tiitliga.



Birgit Itse
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012