18. septembril võttis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastu ÜRO tunnustuskirja, millega tänatakse Eestit osoonikihi hoiu eest.
16. septembril 25 aastat tagasi leppisid riigid kokku, et juba kahjustatud osoonikihti on vaja ühiselt kaitsta ning allkirjastasid Montreali protokolli, mille põhieesmärk on piirata ja lõplikult kasutuselt kõrvaldada kõik osoonikihti kahandavad ained. Ühtegi teist keskkonnalepingut pole ratifitseerinud rohkem riike: kokku 197. Eesti liitus lepinguga 1996. aastal.
Osoonikiht on kui Maa kilp, mis peegeldab tagasi Päikeselt tulevat ultraviolettkiirgust. Ilma selle kihita häviks elu Maal. 2007. aastaks olid kõik lepinguosalised riigid vähendanud osoonikihti kahandavate ainete kasutust 95%, seejuures on paljud ained kasutuselt täielikult kõrvaldatud. Eestis on oluliselt vähenenud osoonikihti kahandavate ainete müük, lõpetatud on osoonile kahjulike ainete kasutus astmaravis, kahjuritõrjes ja ehituses. Ka külmutusseadmetes ja laevade tulekustutussüsteemides kasutatakse peamiselt keskkonnahoidlikumaid aineid. Seni veel kasutuses olevate halooniobjektide turvalisust kontrollitakse pidevalt ning kahjulikke aineid käideldakse ainult Tallinnas asuvas riiklikus käitluskeskuses.