Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vikeveekogud EL 2012/10
Tiikide korrashoid toetab looduslikku mitmekesisust

Tiigid on vikesed, enamasti inimese rajatud veekogud. Need on omaprased kossteemid, mida tasub hoida ja hooldada.

Varasematel aegadel on tiike kasutatud mitmel otstarbel: need on olnud loomade jootmiskohad, neist ammutati vett pllumaa kastmiseks vi leotati tiikides linu; sageli saadi neist aga kogu tarvilik vesi. Tnapeval on tiikidel inimeste jaoks pigem esteetiline vrtus, nad rikastavad maastikupilti. Traditsioonilistest tiikidest ei ole enamasti oma thtsust minetanud ksnes sauna- ja aiatiigid.

Eesti klale iseloomuliku hajaasustuse tttu paiknesid tiigid maastikul hajali. Koos vikejrvede, kopratiikide ja muude looduslike veesilmadega lid nad omalaadse vrgustiku, mis soodustas paljude liikide, niteks kahepaiksete, kiilide ja veemardikate arvukuse kasvu ja levikut ning muutis nende asurkonnad elujulisteks. Peale selle pakkus tavapllunduse loodud maastik, kus metsatukad vaheldusid heinamaade ja vikeste pldude ning aedadega, neile liikidele sobivaid maismaaelupaiku.
Maakasutusmuutuste tttu on paljud vikeveekogud viimaste aastakmnete jooksul kadunud: maastikud on vsastunud, lombid ja tiigid kinni kasvanud, mudastunud vi kaladega asustatud. Krvuti elupaikade kadumisega on vhenenud ka paljude vee- ja poolveeliikide arvukus ning tunduvalt kahanenud nende levilad.
Siiski on viimasel ajal ha aktiivsemalt hakatud vanu talukohti korrastama ning seetttu on pevakorrale tusnud vajadus taastada tiike ja rajada uusi veesilmi. Sestap on paslik anda levaade vikeveekogudest ja nende elustiku omaprast ning jagada soovitusi, kuidas on kige mistlikum tiike taastada ja rajada.

Tiigis on vga thtis roll veetaimedel. Taimed tagavad veekogu isepuhastumisvime, toodavad hapnikku, pakuvad tiigielanikele toitu ning varjumis- ja varitsuspaiku. Mitut liiki loomadele on taimed vajalikud ka paljunemiseks.

htlasi on taimed head tiigi seisundi indikaatorid. Taimede liigne vohamine viitab toitainete lekllusele. Laialt tuntud veeitsengut phjustab taimne hljum ehk ftoplankton, mis vib muuta vee rohekaks, sinakaks vi punakaks: toon oleneb valdavast vetikaliigist. Toitainerikkas tiigis vtavad vimust mned taimeliigid (nt. laialehine hundinui, lemled), mis trjuvad teised veetaimed vlja. Liigne taimestik varjab pikesevalguse, muutes tiigivee klmaks. Peale selle tekitab taimede lagunemine hapnikupuuduse, mille tttu enamik loomaliike ajapikku kaob. Paljude inimeste lemmiktaim hundinui nitab kll suurt toitainete sisaldust tiigivees, kuid toimib samas ka vee puhastajana. Sellest hoolimata tuleb selle taime osakaal hoida mdukates piirides, sest kontrollimatult levides kasvab veekogu kiiresti kinni.

Loomaliikidest leidub kige enam selgrootuid. Tiikide loomastik on vga rohkearvuline ja mitmekesine, kuigi enamjagu loomi jb esmapilgul mrkamatuks: osa oma vikeste mtmete, paljud aga varjatud eluviisi tttu. Kige rikkalikum ongi elustik tiikide kaldarses taimestikus, kus leidub hid varjevimalusi.
Enamik tiigiloomi on selgrootud. Mni neist veedab kogu oma elu vees, teised vaid teatud eluetapi, mned loomad saavad elada nii vees kui ka kuival maal.
Tavalisemad veeselgrootud on kaanid, teod, pisikarbid, mitmesugused putukad (vesihargid, selgsudurid, vesijooksikud) ja mardikad (ujurid). Tuntud on puruvanad, tegelikult liblikatega sarnanevate ehmestiivaliste vastsed. Ka mitme teise putukarhma vastsed arenevad vees. Sealjuures vib vastse eluiga olla tunduvalt pikem kui valmikul. Niteks kiilivastsed arenevad vees korduvalt kestudes ks kuni kolm aastat. Valmikuna ringi lennates on nende maksimaalne eluiga ainult 4060 peva, tavaliselt kestab see aga kigest paar ndalat.
Selgroogsetest loomadest elavad ja paljunevad tiikides kahepaiksed. Erisuguste liikide emasloomad munevad korraga paarsada kuni mitu tuhat muna. Erisugused kahepaiksed sigivad eri tpi veekogudes. Rannikupiirkondi asustav juttselg-krnkonn ehk kre eelistab madalaid veekogusid, mis kuivavad suvel tielikult, seetttu ei elutse seal vastsetele ohtlikke selgrootuid ega kalu. Teised liigid vajavad kudemiseks ja vastsete arenguks aga psivamaid veesilmi ning seetttu sigivad nad sgavamates veekogudes. Samas on kigile kahepaiksetele oluline, et vesi soojeneks kiiresti ja oleks hapnikurikas: sellised olud vimaldavad kudul ja kullestel kiiresti areneda. Seeprast eelistavad kahepaiksed sigida puhtaveelistes ja pikesepaistele avatud veekogudes.

Kalad ei sobi tiikide elustikku. Vrreldes jrvedega on tiigi eripraks asjaolu, et kalad ei kuulu tiigi kossteemi. See vimaldab tiikides sigida paljudel liikidel, kelle vastsetest kalad muidu toituvad.
Siiski vib kalu leida nii mnestki tiigist. Kalamarja vivad tiiki tuua linnud oma sulestikuga, kuid enamasti on phjuseks siiski inimese tegevus. Levinud on arusaam, et ilma kaladeta veekogu pole nagu pris. Tegelikult mjuvad kalad vikeveekogu kossteemile halvasti: kaladega tiik on sogane ning elustikuvaene. Selle kohta on mitu selgitust. Esiteks ei ole tiigis suurtele veekogudele omaseid terviklikke toiduahelaid, kuna ahela tipuks olevad rvkalad ei suuda nii muutlikes oludes elada. Teiseks, kalad svad ra taimtoidulise zooplanktoni, mistttu hljumvetikad saavad piiramatult vohada ning tiigivesi muutub roheliseks ja hapnikuvaeseks. Toiduotsinguil mjutavad kalad ka vee lbipaistvust: nad keerutavad les phjamuda, mistttu vee lbipaistvus vheneb ja teiste liikide jaoks halvenevad olud tunduvalt. htlasi svad kalad ra tiigis elutsevate kahepaiksete vastsed ja selgrootud loomad.

Asukoht ja lhinaabrus mravad palju. Oma igapevatoimetustega mjutame paljusid elusolendeid, luues neile sobiva elukeskkonna vi hvitades selle. Tegelikult saab iga tiigiomanik aidata kaasa sellele, et vike veesilm pakuks rmu omanikule endale, olles ksiti sobiv elupaik paljudele liikidele.
Kige paremini sobib tiik liigniiskele alale vi paika, kus leidub looduslikke lohke. Tuleb pidada silmas, et tiiki ei suubuks kraave, kuna kraavi kaudu voolavad tiiki setted ja veekogu mudastub, sinna vib sattuda pllumajandusreostus ning kalu. Lbivooluga tiigi puhul sobib vaid allikaline, ilma lisakraavideta sissevool, kuna muidu kujuneb tiigist puhastustiik, mis mudastub kiiresti.
Tiigi vahetus naabruses ei tohiks olla intensiivselt majandatavaid plde ega metsa. Kui tiigi lheduses kntakse pldu vi tehakse ulatuslikku lageraiet, juab vihmavee ja tuulega tiiki learu toiteaineid ja veekogu hakkab kiirelt kinni kasvama. Eriti ohtlik on mistagi vetiste ja mrkkemikaalide sattumine vette.
Tiigi lunakallas peaks olema pikesele avatud. Puud ja muu krgekasvuline taimestik viks olla veesilmast kaugemal ning vaid selle phjapoolses kljes. Kui puud kasvavad kaldale liiga lhedal, on vesi jahe ja tiik jb elustikuvaeseks. Peale selle hakkab tiiki kogunema puulehti ning vesi muutub huumusainete tttu pruuniks ja veekogu mudastub kiiresti.
Tiik peaks olema laugete kallastega, kuna siis ei kandu kallastelt pinnasega vette toitaineid. Samuti saab kallastel kasvada taimestik, mis omakorda on nii mnegi selgrootu vi kahepaikse meeliselupaik. Kui kiki kaldaid ei ole vimalik laugeks teha, siis viks vhemalt osa tiigist kujundada laugete kallastega.

Kuidas tiiki rajada, taastada ja hooldada. Tiigi taastamise ldphimtted on samad mis uue tiigi rajamisel. Parim aeg seda td teha on septembris vi oktoobris, kui veekogus on vimalikult vhe elustikku ning maa ei ole veel sgisvihmadest liigniiske. Sobib ka klm ja lumevaene talveaeg.
Taastatav tiik tuleb veest thjaks pumbata vi vimaluse korral avada, et see ise thjaks jookseks. Vett tis tiigi korrastamine ei anna soovitud tulemust, kuna kiki setteid ei saa eemaldada.
Kuivaks lastud vi pumbatud tiigi phja peab hoolikalt puhastama mudast ja setetest. Sellega eemaldatakse liigsed toitained ning kalad. Eriti vastupidavad on kogred, kes vivad le elada nii kerge klmumise, hapnikuvaeguse kui ka isegi ajutised veeta perioodid.
Juhul kui taastatav tiik asub pllu keskel, tuleks selle mber jtta lesharimata ala. Juba viie meetri laiune kndmata riba vhendab vetiste sattumist veekogusse ning jtab kahepaiksetele veekogu rde vajaliku toitumisala.
Uue tiigi rajamise jrel vivad seal hakata vohama vetikad, mis veepinnale tustes meenutavad rohelist vaipa. Siinjuures on phjus selles, et veekogu kallastel ja veekogus ei ole veel taimi. Taimestik aitab tiigil isepuhastuda ja kaitseb veekogu sissekanduvate toitainete eest. Veepinnale kerkinud vetikad tuleks tiigist eemaldada.
Tiigi mbrus tuleks hoida vsastumast, seega on otstarbekas seda niita vi seal loomi karjatada. Kui vsa on juba tekkinud, tuleks see maha raiuda. Samas ei tohiks ligatud vsa tiigi kallastele vedelema jtta: see takistab mbruse hooldamist, kuid loob ka soodsad varjevimalused nastikutele, kes jahivad tiigis elavaid kahepaikseid. htlasi tuleb piirata veekogus vohavat taimestikku. Kige tulemuslikum moodus on taimed ksitsi vlja juurida. Eemaldatud taimehunniku viks jtta paariks tunniks veepiirile, et anda taimedega kaasa tulnud vee-elukatele vimalus tagasi vette pseda.
Tiik silib heas korras vaid siis, kui selle eest kantakse jrjepidevalt hoolt. Hooldamata tiigist kujuneb ajapikku vsa, siis on teda sna kallis taastada.


ERALDI TEKSTIKASTID:

MIDA VLTIDA?
1. ra asusta tiiki kalu! Kalad muudavad tiigi lbipaistmatuks ja eluvaeseks.
2. ra too tiiki parte ega toida neid seal! Toidujgid ja partide vljaheited vetavad tiiki. Samuti hvitavad nad tiigielustikku ja tstavad les phjamuda. Nnda halveneb vee kvaliteet.
3. Vldi kahjulike ainete sattumist tiiki! Kige sagedamini satuvad kahjulikud vi lausa mrgised ained tiiki pinnaveega, kui tiigi lheduses asub pllumaa, laut vi vlikimla. See oht on eriti suurte sadude ja kevadise lumesulamise ajal.


PEA MEELES!
1. Tiigi rajamiseks tuleb saada kirjalik nusolek kohalikult omavalitsuselt, kaitstavate alade puhul ka keskkonnaametist.
2. Pea nu keskkonnaametiga, et olla kindel, kas hakkad rajama uut tiiki vi on tegu siiski taastamisega. Vanad vssa kasvanud tiigikohad vivad uutel kaartidel olla thistatud vsana ning sel juhul on tegu uue tiigi rajamisega. Mrav ei ole seegi, kui vsa all leidub tepoolest vett.
3. Rajades tiiki, ei tohi kahjustada loodusvrtusi.
4. Asukoha valikul tuleb veenduda, et ei ohustata maa-aluseid insenerivrke ega huliine.
5. Kui soovid tiiki taastada, pea nu keskkonnaameti ttajatega. Tiigis vi selle lheduses vivad elada kaitsealused liigid ning taastatud tiik viks ka neile sobida. Vastupidi vahel levinud kartusele ei piira nende olemasolu kuidagi tiigi kasutust: see on isegi soovitatav, sest aitab tiigil pikka aega silida.


Voldemar Rannap (1962) on zooloog, ttab keskkonnaametis projektijuhina.
Riinu Rannap (1966) on zooloog, Tartu likooli teadur.
Ilona Lepik (1964) on zooloog, ttab keskkonnaametis looduskaitsebioloogina.



Voldemar Rannap, Riinu Rannap, Ilona Lepik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012