Eesti Looduse fotov�istlus
2012/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2012/10
Kuidas mta krgeid puid?

Suve lpus levis raadios, televisioonis ja paljudes ajalehtedes uudis, et Jrvseljal on leitud enneolematult krgeid puid, sealhulgas Eesti absoluutselt krgeim puu: 46,6 meetri krgune mnd. Sestap on asjakohane arutleda esitatud andmete le ning jagada selgitusi selle kohta, kuidas saada krgete puude mtmisel usaldusvrseid tulemusi.

Tnavu ratas meedias laialdast huvi uudis rekordkrgusega puude leidmise kohta. Ent sedalaadi snum ei ole esimene: aastal 2007 juhtus midagi samalaadset. petlik on meenutada, kuidas kujunesid asjaolud tookord. 2007. aasta augustis ilmusid ajalehtedes Sakala ja Postimees ksteise jrel teated, et Viljandimaal Loodi Pstmel (# 1) on leitud Eesti krgeim puu: 46-meetrine lehis. Vrreldes seni teadaoleva Eesti krgeima puuga, Jrvseljal kasvava 43,8-meetrise kuusega, olevat Loodi lehis mitu meetrit krgem.
Nende teadete ajel otsustasid metsateadlased Tiit Maaten, Eino Laas ja Heino Kasesalu koos allakirjutanu ning ehitusinsener Tiit Ajaga korraldada mtmised, et selgitada, kus kasvab Eesti krgeim puu ja kui krge ta on. Peale Loodi lehise ja Jrvselja kuuse oli teada kolmaski rekordikandidaat. Eino Laasi 2004. aastal ilmunud monograafia Okaspuud andmeil on Jrvseljal mdetud he mnni krguseks 46 meetrit, seega saadud sama tulemus kui Loodi lehise puhul.
Hoolika mtmise jrel juti 2007. aastal hisele otsusele, et Jrvselja kuusk on siiski Eesti kige krgem puu: ta kndib 44,1 meetrini. Loodi lehis ji sellele alla vaid vga napilt, olles 43,9 meetrit. Jrvselja krgeima mnni (# 2) krguseks mdeti 43,3 meetrit.
Oletan, et samamoodi vib juhtuda ka nd. Uudisena vlja kuulutatud andmed Jrvselja uute rekordpuude kohta kontrollitakse hoolikalt le ja saadakse uusi, vib-olla vhem sensatsioonilisi tulemusi.

Krgust saab mta mitmel moel. Metsamehed mdavad oma igapevapraktikas puude krgust mitmesuguste krgusmtjatega. ks levinum on Vertexi krgusmtja, mida on mitut marki. Keskmise krgusega puude puhul annavad need riistad tiesti rahuldavaid tulemusi. Ent kui puud on krged, Eesti oludes ligi 40 meetri piirimail, kipuvad sedasorti krgusmtjad kehvaks jma. Siis on ige rakendada muid mtmisvahendeid ja -viise.
Maailmas on teada puid, kelle krgus kndib saja meetrini ja le selle. Neist teadaolevalt krgeim on praegusajal USA-s kasvav ranniksekvoia Hyperion, kelle krguseks mdeti 2012. aastal 115,6 meetrit. Tihti saadakse selliste hiiglaste krgus mdulati abil: ronitakse puu latva ja sealt sirutatakse vajaduse korral teleskoopmdulatt ladvani. Nnda on tnavu mdetud ka Hyperoni krgus.
Sellist mtmisviisi viks rakendada ka Eesti rekordpuude puhul. Puu otsa ronija peab olema vga osav ja treenitud. Ka Eestis on sraste oskustega inimesi: seda nitasid Eesti esimesed arboristide puuronimisvistlused tnavu augustis Saaremaal Kuressaares. Praktikas pole meil siiski hegi rekordpuu krgust sel kombel mdetud.
Teoreetiliselt on tnapeval vimalik puude krgust kindlaks mrata ka satelliidipiltide abil, kuna meetodid selle tarvis on olemas. Teadaolevalt ei ole seda mtmisviisi aga rakendatud.
Veel saab puu krgust sna tpselt kindlaks teha laserskanneri ehk lidari abil. Lidar on seade, mis saadab lennukilt vlja elektromagnetimpulsse ning registreerib selle peegeldusi. Mtmise tulemusel saadakse kolmemtmeline peegelduste ehk punktide arv. Eestis on sedalaadi mtmislende sooritatud, kuuldavasti ka Jrvselja metsade kohal. Niteks Viljandimaa aladel on selliste lendude kigus kogutud andmeid selle jaoks, et leida metsa keskmine krgus ja muid takseernitajaid. ksikpuid ei ole meil veel sel moel mdetud. Tasuks proovida, kuid kindlasti osutuvad need katsed mrksa tmahukamaks kui mtmine maa peal.
Hiidpuu krgust saab mta ka hupallilt. USA-s ja mujal ongi seda moodust kasutatud. Ligikaudu 15 aastat tagasi tekkis mte mta nnda ka Jrvselja krgeimat kuuske. Ent kui hupalliomanik oli ninud metsalagendikku, kus vimsa lbimduga pall tuleks kuuma hku tis lasta ja taeva poole lennutada, keeldus ta jtkamast. Risk oli liiga suur, sest mni puuoks vinuks purustada kuumahupalli kesta.

Mta tasub vimalikult kaugelt. Tulles taevast tagasi maa peale, on kige reaalsem Eesti krgemaid puid mta mne spetsiaalse krgusmtjaga, niteks teodoliidiga.
2007. aastal kasutasime ehitusinseneride toonast philist tvahendit elektrontahhmeetrit GTS 601 (vt. ka # 4). Tegu on vrdlemisi raske ja kalli seadmega (hind on vrreldav maasturi omaga). Sellega on vimalik mta vga tpselt: krgusi saab mta kuni he kilomeetri kauguselt, kusjuures mtmisviga jb poole sentimeetri piiridesse. Vrreldes tavaliste puude krgusmtjatega, nuab knealuse tahhmeetriga tulemuste saamine palju rohkem aega. ks mtjatest peab seisma majakaga tve juures, teodoliidi juures olijal tuleb aga pikksilmaga sihtides leida rgastikus les majakas. Seejrel peab ta teodoliidi pikksilmaga les otsima puu ladva kige krgemale ulatuva vrse ning mtma selle krguse.
Toona puid mtes vrdlesime nitajaid Vertexiga saadud tulemustega. Nagu korrektsetele mtmistele kohane, vtsime krgusmte igalt puult nii elektronteodoliidi kui ka Vertexiga vhemalt kolmest kljest vimalikult kaugelt. Andmeid krvutades selgus, et teodoliit nitas puu krgust ldjuhul madalamana kui Vertex. Vahe oli sageli ligi kaks meetrit. Saime selgeks, et umbes 40 meetri krguste puude puhul ilmneb Vertexil ja ilmselt muudel sama laadi krgusmtjatel sstemaatiline viga.
Viga ei tulene niivrd mteriista enda viksemast tpsusest, vaid sellest, et kaugus, millelt puud mdetakse, on puuga vrreldes liiga vike. Vertex ja teised sama tpi krgusmtjad on ehitatud selliselt, et nendega ei saa minna puust kaugemale kui 4045 meetrit. Vga krge puu mtmiseks on see liiga lhike vahemaa kahel phjusel. Esiteks, sellelt kauguselt ei paista hsti puu latv, sest vana puu latv on vikese krguskasvu tttu sageli tmp. Teiseks vib tekkida viga trigonomeetria seadusprasuste tttu. Puu krgust hinnatakse kolmnurga kaudu, mille ks tipp on puu latv, teine juurekael ning kolmas mtja. Teisisnu arvutatakse tisnurkse kolmnurga teravnurga tangensi ja selle lhiskaateti pikkuse kaudu vastaskaateti suurus (puu krgus). Kui vahemaa, kust puud mdetakse, on viksem kui puu krgus, on nurk, mille phjal krgust hinnatakse, le 45. Koolimatemaatikat meelde tuletades teame, et tangensi vrtused hakkavad 45 kraadist suuremate nurkade puhul ha jrsemalt suurenema. Lihtsalt vljendudes: kui kaugus puust on ligilhedane puu krgusele vi on sellest viksem, suureneb krguse mtmise viga vga kiiresti.

Eesti krgeim puu vajab selgitamist. Vtame taas vaatluse alla rekordkrged puud Jrvseljal. Metsanduslipilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg on tnavuses bakalaureusets Krged metsapuud Jrvselja ppe- ja katsemetskonnas [1] esitanud andmed mitme puu kohta: peale 46,6 meetri krguse mnni on kirjas 35,2-meetrine harilik saar, 34,5-meetrine harilik prn ja 33,3-meetrine sanglepp. Mtmised tehti tavapraste krgusmtjatega Haglf Vertex III ja Blume Leiss. Seetttu on puude krgus lalkirjeldatud sstemaatilise vea tttu vib-olla le pakutud. Siiski ei saa seda kindlalt vita enne, kui parameetrid on tpsemate riistadega hoolikalt le kontrollitud.
Tuleb rhutada, et kindlasti on tnuvrne, et lipilased on bakalaureuset jaoks valinud sellise teema. Jrvseljal on ennegi leitud ja mdetud rekordkrgusega puid. T tulemusel lisandus andmeid mitme vga krge puu kohta, mrgiti les nende tpsed koordinaadid ja koguti huvitavat teavet selliste kasvukohtade kohta, mis on puudel vimaldanud harukordselt krgeks sirguda. Nuriseda viks vaid selle le, et andmed levitati otse meediasse, ilma neid enne le kontrollimata. Seda ei teinud lipilased, vaid isikud, kelle ktte uurimist oli sattunud.
Nd jb vaid loota, et mned asjahuvilised uurijad mdaksid need puud le. Kasutada tuleks elektroonilist teodoliiti vi mnda muud tpset mduvahendit, millega saab puu krgust mta piisavalt kaugelt. Iseasi, et metsas on sageli vaevaline neid mtmisi veatult teha. Keskmise tihedusega metsas on raske leida suunda, kust oleks vaba poolesaja meetrine vi kaugem vaade mdetavale puule, nii et korraga paistaksid ra nii puu latv kui ka alumine osa. Aga kui vga tahta, on see siiski vimalik. Suure tenosusega saadakse siis Riiupalus kasvava rekordmnni krguseks mrksa vhem kui 46,6 meetrit.

Milline on praegu meie krgeim puu? Vib-olla ei ole see ei Jrvselja mnd ega ka Jrvselja rekordkuusk, sest selle puu latv on mitme meetri ulatuses kuivanud ja krguskasv seiskunud (# 7). le tuleks mta ka Viljandimaal Loodi Pstmel kasvav lehis, sest erinevalt Jrvselja kuusest on selle latv elujuline ja vahepealse viie aastaga mingil mral sirgunud. Tiesti vimalik, et siis prib Eesti krgeima puu tiitli ikkagi Pstme lehis.
Kogu loo positiivne klg on vahest see, et kodumaa krgeimate puude kohta koguneb tpsemaid ja vrskemaid andmeid. Vahest tuleb ldsuse teravdatud thelepanu ajel mnest Eestimaa nurgast teade seni hoopis teadmata puu kohta, mis vib osutuda Eesti krgeimaks. Eesti Looduse ja Eesti Metsa toimetus ootavad selliseid teateid huviga.

1. Alatalo, Triin; Viliberg, Koit 2012. Krged metsapuud Jrvselja ppe- ja katsemetskonnas. Bakalaureuset metsamajanduse erialal, juhendaja Eino Laas. Tartu.

Hendrik Relve (1948) on ajakirja Eesti Mets peatoimetaja ning plispuude uurija.



Hendrik Relve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012