3. september 1940 – 2. september 2012

Taimi lõpetas Tartu riikliku ülikooli bioloogina 1964. aastal. Ta oli keskkoolis olnud tubli õppur ja seda oli näha ka ülikooliõpingutes. Tol ajal olid õppejõududeks silmapaistvad botaanikud August Vaga, Hans-Voldemar Trass, Erast Parmasto, Viktor Masing jt., mis kahtlemata mõjutas paljude tudengite erialavalikut. Liberaalne ja mõistev suhtumine üliõpilastesse innustas juba varajastest kursustest peale tegelema teadusuuringutega.

Taimi huvitus tõsiselt samblikest ja temast sai juba enne ülikooli lõpetamist professionaal, kes tuli toime raskesti käsitletavate kooriksamblikega lumisamblike (Pertusaria) perekonnast. Nende kohta valmis tema diplomitöö, mida retsensent Erast Parmasto ja auhinnakomisjon hindasid väga kõrgelt.

Ülikooli järel tegi Taimi mitmel aastal lihhenoloogilist uurimistööd põhjamaisel Koola poolsaarel, kus on väga rikas samblikufloora. Väitekirja ta siiski ei koostanud, sest ülimalt enesekriitilisele Taimile tundus teadustulemusi olevat vähevõitu.
Pärast Koola-uuringuid tuli Taimi tagasi Tartu ülikooli. Ta tegeles raskesti määratavate liikidega ning korrastas kogusid, juhendas üliõpilaste diplomitöid, tegi koostööd teiste uurijatega nii Eestis kui ka Leningradi botaanikainstituudis, kus teda hinnati kui tundrasamblike head spetsialisti.
Peagi pidi Taimi olude sunnil töökohta vahetama ja asus tööle Tallinna botaanikaaeda, kus tema välitööde ja herbaariumi korraldamise kogemused kulusid marjaks ära. Nii kujunesid ka Tallinna botaanikaaias arvestatavad taimekogud, mille kuraator ta oli aastaid. Ta oli siin üks loodushariduse algatajaid, korraldades seente ja samblike näitusi – neid tehti aastakümneid.
Põhjamaad jäidki Taimile südamelähedaseks: ta osales mitmel ekspeditsioonil Taimõrile ja Tšukotkale. Taimõri maapinnasamblike leviku kohta on Taimi avaldanud teadusajakirjades ja monograafiates üle poolesaja artikli, sealhulgas nii iseseisvaid kui ka koostöös valminud kirjutisi.
Taimi Piin-Aaspõllu oli Eesti lihhenoloogide koolkonna tuntud esindaja, kes oleks jõudnud enamatki, kui poleks olnud traagilist lahkumist. Ta oli rahvusvahelise lihhenoloogiaassotsiatsiooni (IAL) pikaajaline liige. Taimi Piini-Aaspõllut on autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga.

Kursusekaaslste ja kaastöötajate nimel Jüri Martin