Euroopa Komisjon tegi 17. oktoobril ettepaneku vähendada toidukultuuridel põhinevate biokütuste osakaalu, et aidata arendada teise põlvkonna biokütuseid muudest lähteainetest. Näiteks jäätmete või põhu kasutusel on kasvuhoonegaaside heide fossiilkütustega võrreldes tunduvalt väiksem ning see ei mõjuta toiduainete tootmist maailmas. Esimest korda võetakse biokütuste kasvuhoonegaaside heite hindamisel arvesse hinnanguline maakasutuse kaudne muutus.
„Kui soovime, et biokütused aitaksid meil võidelda kliimamuutustega, peame kasutama tõeliselt säästvaid biokütuseid. Peame investeerima biokütustesse, mis heidet tõepoolest vähendavad ning mis ei konkureeri toiduga. Loomulikult ei lõpeta me täielikult ära esimese põlvkonna biokütuste tootmist, kuid anname selge signaali, et biokütuste tarvitus peab tulevikus suurenema uue põlvkonna biokütuste abil. Miski muu ei ole jätkusuutlik,” ütles Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard.
Hiljutised teadusuuringud on näidanud, et arvestades maakasutuse kaudset muutust, mis leiab aset näiteks metsade raadamisel põllumaaks, võivad mõned biokütused tegelikult kasvuhoonegaaside heidet suurendada niisama palju kui fossiilkütused.
Komisjon peab oluliseks luua turustiimulid biokütustele, millega ei kaasne maakasutuse kaudset mõju heitele või on see väike, ning eelkõige teise ja kolmanda põlvkonna biokütustele, mida toodetakse lähteainest, mis ei tekita lisanõudlust maa järele: vetikad, põhk ning mitmesugused jäätmed. Sellised kütused aitavad suuremal määral saavutada taastuvenergia direktiivis püstitatud eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 10 protsendini.
Komisjon leiab, et pärast 2020. aastat tuleks biokütustele rahalist toetust anda üksnes juhul, kui need tunduvalt vähendavad kasvuhoonegaaside heidet ning kui neid ei toodeta toiduks ja söödaks kasutatavatest põllukultuuridest.
Vt. ec.europa.eu/clima/policies/transport/fuel/documentation_en.htm.