Eesti erametsaliit, Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) ja Kotkaklubi kinnitasid 25. oktoobri pressiteates, et erametsaomanikud ja looduskaitseorganisatsioonid peavad hädavajalikuks jätkata Natura toetusmeedet.
Põllumajandusministeerium on teinud uut maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2020) koostades ettepaneku jätta uue perioodi meetmete seast välja toetus Natura 2000 aladel asuvatele erametsadele ja põllumaadele. Ministeerium sooviks edaspidi katta nimetatud toetused riigieelarvest, kuid ei ole selgitanud, kuidas selleks lisaraha leitakse.
Erametsaliit, EKO ja Kotkaklubi on valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutanud, et kui põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, siis ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet. 2012. aastal heaks kiidetud looduskaitse arengukava rõhutab samas vajadust jätkata Natura 2000 aladel – nii põllu- kui ka erametsamaal – toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et siseriiklike vahendite tarvitus ei taga toetuste jätkumist ega loodusväärtuste kaitset.
Eestimaa looduse fondi (ELF) metsandusprogrammi juht Liis Kuresoo selgitab toetusmeetme tähtsust: „Eramaadel kaasneb taoliste alade kaitsega enamasti looduskaitse ja metsamajandamise tüüpkonflikt – eraomanik tahaks oma vara kasutada, kuid loodusväärtuste kaitse eeldab kasutamise piiramist või keelamist. Seega tuleb leida moodus, kuidas eramaadel leiduvaid üleeuroopalise tähtsusega kooslusi ja liike kaitsta nii, et eraomanikele piirangutega liiga ei tehtaks. Et konflikti leevendada, kompenseeritakse praeguse maaelu arengukava raames eraomanikele osaliselt saamata jäänud tulu”.
Pöördumises toonitatakse, et kui Natura toetusmeetmed uuenevast MAK 2020-st välja jäävad, jääb täitmata MAK-i tööversiooni kuues eesmärk: „.. tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu”. Organisatsioonid rõhutavad ühiselt, et EL ees võetud kohustuste täitmist peaks EL ka ise finantseerima.