Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2003
Suurim liigitihedus Eestis kahesaja-aastane

Tartu likooli botaanikaaed thistab sel sgisel asutamise 200. aastapeva. Ligi kolme hektari suurusele maa-alale on kogutud 6500 taksonit taimi; niiviisi on see kujunenud heks liigirikkaimaks kohaks Eestis. Soliidsest east hoolimata tegutseb botaanikaaed elujuliselt ja tulevikku vaatavalt.

Kui 1802. aastal taasavati Tartu likool, siis peeti loomulikuks rajada ka botaanikaaed. Selle loomise koormust kandis agar noor botaanik Gottfried Albrecht Germann (17731809). Aasta hiljem leiti koht botaanikaaiale praeguse Vanemuise vana teatrimaja lhedal, Tiigi ja Vanemuise tnava vahel. Tasase reljeefi ja seisuveelise tiigi tttu osutus ala ebasobivaks, kuigi juba asutamisjrgsetel aastatel kasvas seal le tuhande taimeliigi.

Uus ja tunduvalt sobivam asukoht leiti botaanikaaiale Emaje ja linnamri vahel, kunagise bastioni vallil Laias tnavas. Kohe alustati siin botaanikaaia peahoone ja kahe kasvuhoone ehitust, taimekogude planeerimist ja istutamist.

Mitmekesise reljeefi ja tiigiga ala on jnud botaanikaaia koduks siiani. Maailma botaanikaaedade seas ainulaadsena on ala reljeef, hoonete ja teede paigutus psinud peaaegu samasugusena 197 aastat. Suur hulk puid kasvab aias lemdunud sajandi alguspoolest ning rohttaimede kollektsioonid on samades kohtades kasvanud juba le saja aasta.

Botaanikaaia kiiret arengut on suunanud vljapaistvad botaanikud. Erilise kuulsuse botaanikaaiale ti Venemaa floora koostaja Carl Friedrich Ledebour (17851851), kes juhatas botaanikaaeda 181136. Prast Ledebouri naasmist Altai ekspeditsioonilt kasvatati aia imeviksel maa-alal ja kasvuhoonetes le kmne tuhande taimeliigi. Sellist liigirikkust pole siiski kaua aega suudetud hoida. Aga kllap neist 10 000 taimeliigistki psis suur osa aias lhikest aega. Kuid Tartu likooli botaanikaaiast sai just sel perioodil sild Aasia taimestiku ja Euroopa botaanikaaedade vahele.

Uus krgperiood aia arengus saabus professor Nikolai Kuznetsoviga aastatel 18951915. Sstemaatikaosakond korraldati mber tnapevani kasutusel Engleri ssteemi jrgi, remonditi kasvuhooneid ja tiendati aia kogusid, mis ulatusid jllegi kmne tuhande liigini. Kuznetsovi enda huvidest lhtuvalt toodi uusi taimi eelkige Kaukaasiast. Sel ajal Tartus ilmunud Jurjevi Keiserliku likooli Botaanikaaia Td oli Venemaa kige loetavam botaaniline ajakiri.

Botaanikaaed pses Esimesest maailmasjast kahjustusteta. Aia edasine areng seostub eelkige professor Teodor Lippmaa ja petatud aednik Jaan Pordi nimega. Tiendati kollektsioone ja loodi uusi osakondi, ilmus Lippmaa mahukas teos botaanikaaia kogudest. See on jnud siiani letamatuks.

Teises maailmasjas hvisid nukogude lennuve pommitamise tagajrjel botaanikaaia peahoone ja kasvuhooned, hukkus Teodor Lippmaa (1943). Kasvuhoonetaimed siiski psteti ning 1951. aastaks olid tnu August Vaga eestvedamisele kasvuhooned taastatud. 1960. aastatel arenes mrkimisvrselt Eesti taimede osakond eesktt Elli Lellepi t tulemusena.

1984. aastal valmis 22 meetri krgune palmimaja. Tnavu on ksil uus kolmest osast koosnev troopikahoone; seal saavad oma koha niiskema troopilise vihmametsa, mgitroopika ja kuivema troopika taimed. Selle kasvuhoone sisustamisel keskendutakse Kesk-Ameerika taimedele, sest lhimaade botaanikaaedades on need kige nrgemini esindatud. Seemnete kogumiseks on viimastel aastatel tehtud ekspeditsioone Mehhikosse ja Guatemalasse.


Haridus- ja teadusasutus. Botaanikaaia kogusid kasutavad oma ppets samas aias tegutsev Tartu likooli botaanika ja koloogia instituut, aga ka EPM aianduse instituut jt. krgharidust andvad asutused. Kuid tnapeval on botaanikaaed veelgi olulisem rahva loodusteadusliku harijana: korraldatakse avatud uste pevi, tutvustatakse phjalikumalt taimerhmade vrtusi ja antakse teavet taimede kasvatamise ning hooldamise kohta. Mitmeid kursusi on korraldatud koos Tartu keskkonnahariduskeskuse ja botaanikaaia sprade seltsiga.

Botaanikaaia taimekogude kohta saab lhemat teavet Interneti kodulehelt www.ut.ee/botaed/. Siit pseb ka eestikeelsete taimenimetuste andmebaasi, mis sisaldab le kmne tuhande eestikeelse taimenimetuse koos ladinakeelse vastega: peale kigi kodumaiste liikide ka suurem osa Eestis kasvatatavatest ilu- ja tarbetaimedest.

Teadust kib koosts Tartu likooli ja Eesti pllumajanduslikooli instituutidega, sest botaanikaaial endal teadureid palgal pole. Katsepeenardel ja kasvuhoonetes uuritakse aiandustaimede geneetilise ressursi silitamist ning haruldaste looduslike liikide koloogiat.


Vike, ilus ja mitmeklgne botaanikaaed on puhkekohana ks parimaid Tartus. Botaanikaaed oma vaheldusrikka reljeefi, vanade puude ja itsevate lillepeenardega on Tartu kesklinna armastatud puhkekoht. Aias tegutseb suviti vabahukohvik, alpinaariumi amfiteatris korraldatakse kammerkontserte korraga kuni 400 kuulajale. Nii amfiteatris kui ka mujal pargis on vimalik thistada ka pidulikke sndmusi.

Teiste botaanikaaedadega vrreldes paistab Tartu aed silma skulptuuride ja mlestuskivide rohkusega. Siit leiab professor Lippmaa ausamba, mlestuskivi aia asutajale professor Germannile ning Vilniuse likooli kingituse Leedu ttarlapse tammepuust skulptuuri. Pargiskulptuure neb teisigi: rosaariumis Endel Kbarsepa Kaks lamavat naist ja Istuv naine, taimesstemaatika osakonnas Anton Starkopfi Lamav naine, Koketeerija ja Kandlemngija ning paljud teised.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012