Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2012/11
Kuidas aitab merestrateegia merekeskkonda paremaks muuta?

Eesti merestrateegia esimene etapp sai valmis tänavu septembris. Kuna meil on merd käsitlevaid dokumente palju, siis võib tekkida küsimus, mis panuse suudab anda merestrateegia.
Merestrateegia toel püütakse aastaks 2020 saavutada mere hea keskkonnaseisund ja hoida seda. Strateegia rajaneb üheteistkümnel teemal, need käsitlevad näiteks mereprügi, meremüra, ohtlikke aineid kalades, inimtegevusest tingitud merepõhja häiringuid, eutrofeerumist, võõrliike jm. Erinevalt mitmest teisest mereteemalisest dokumendist ei keskenduta siin ainult teatud alale või probleemile, vaid käsitletakse merd ühtse süsteemina. Uus on ka koostöö tase, sest strateegia valmimisse on panustanud ligi kolmkümmend Eesti parimat mereeksperti.

Merestrateegia tarbeks koondati kõigepealt kogu meie mereala keskkonnaseisundit puudutav teave. See aruanne sisaldab nii riiklikku, piirkondlikku (Läänemere-äärsed maad) kui ka rahvusvahelist teavet Eesti mereala kohta. Ühtlasi kuulub selle tegevuse juurde mereala kasutuse sotsiaal-majanduslik analüüs. Nende põhjal selgusid ka kitsaskohad: meil ei ole piisavalt seireandmeid, merestrateegia toob uusi teemasid, milles meil veel ei ole ekspertiisikogemusi, samuti ei ole merendusega seotud andmekogumine olnud piisavalt detailne jmt. Selline ülevaade on võimaldanud teha järeldusi praeguse olukorra kohta ning aitab edasisi töid paremini planeerida.

Seejärel pandi kirja meie keskkonnasihid teemade kaupa. Selle raames töötati läbi ja koostati aruanne 132 indikaatori kohta. Nende alusel täiendatakse 2014. aastal algavat mereseireprogrammi. Indikaatorite abil on võimalik hinnata seda, kas ja kuivõrd on hea keskkonnaseisund saavutatud. Aruandes on esitatud ka need indikaatorid, mida Eesti mereala puhul ei saa praegu veel hinnata, ning need, mis küll sobivad, kuid vajavad täiendamist ning arendamist.
Merestrateegia lõpptulemina koostatakse 2016. aastaks meetmeprogramm. Seejuures on vaja tervikuks
liita Eestis käibel olevad mereprogrammid, -tegevuskavad ja -rakendusplaanid, et valmiks kõigile arusaadav, kogu merd ja selle eri kasutusviise ühendav Eesti mereala tegevuskava.
Peale Eesti-sisese tiheda koostöö tuleb seda edendada ka rahvusvaheliselt, eelkõige Läänemere piirkonnas: koostööd tehakse HELCOM-is (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) ja korraldatakse kohtumisi meie merenaabrite Soome, Rootsi ja Lätiga. Ainult ühiselt on võimalik merekeskkonna kaitsel midagi ette võtta ning saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund.
Täpsemalt saab merestrateegia kohta lugeda keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/merestrateegia.



Agnes Villmann, keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012