Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Samblad EL 2012/11
Maailma turbasammalde uurijad esimest korda Eestis koos

Turbasamblaid teatakse eelkige kui turba, majanduslikult thtsa tooraine tekitajaid. Kuid nad on olulised ka Maa kliimat kujundavates protsessides, sidudes ulatuslikel aladel phjaparasvtmes ssinikku ja reguleerides niimoodi maakera ssinikuringet. Turbasamblaid kasutatakse laialdaselt ka aianduses, veepuhastuses, isolatsioonimaterjalina ja mujalgi.
Konverentsil oli hulk teemasid: turbasammalde taksonoomiast ja populatsioonigeneetikast kuni koloogia ja turbatekke protsessideni. Kahepevasele konverentsile eelnes viiepevane ekskursioon, mille vltel leiti Briti turbasamblafloora uusi liike: Sphagnum bartlettianum ja S. andersonianum.
Edaspidi on konverentse vaheldumisi korraldatud Phja-Ameerikas ja Euroopas: 1996 Kanadas, 2002 Rootsis ja Norras ning 2008 USA-s. Konverentside haare on olnud lai, peale teadusettekannete on alati olnud thtsal kohal retked piirkonna mrgaladele ning arutelud turbasammalde bioloogia mitmesuguste aspektide le vahetult nende elupaikades.
Eelmisel konverentsil, mis peeti 2008. aastal USA Alaska osariigis, pakuti jrgmise konverentsi korraldamist Eestile.

Maailmas on praeguseks teada le 200 turbasamblaliigi. Neid leidub peaaegu kikjal, nad kasvavad nii polaaraladel kuumaveeallikate res kui ka troopilistes mgipiirkondades. Turbasamblaid pole vaid krbetes ja kuivades metsades ning niitudel. Samas on nende hulgas nii vga laia kui ka vga piiratud levikuga liike.
Selle huvitava ja vga thtsa taimerhma uurijad hakkasid le 20 aasta tagasi korraldama kokkutulekuid, et edendada omavahelist koostd ja vahetada teadmisi. Esimene rahvusvaheline turbasammalde bioloogia konverents ja ekskursioon toimus Inglismaal Exeteri likoolis 1991. aastal.

Tnavu augustikuus sai teoks viies rahvusvaheline turbasammalde konverents, seekord Tartus; ekskursioone tehti Phja-Lti ja Eesti soodesse. Peamised korraldajad olid Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudi teadlased Edgar Karofeld, Kai Vellak ja Nele Ingerpuu. Ekskursiooni korraldamisse kaasati ka lti botaanikud eesotsas Liene Auninaga Lti bioloogiainstituudist. ritust toetasid Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituut, T bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus FIBIR ja Eesti mrgalade hing.
Konverents algas 10. augustil retkega Lti soodesse. Pooleteise peva jooksul kisime kolmes soos: Suda-Zviedru rabas Gauja rahvuspargis, Sāvise soos ja Linezersi jrve mbritseval siirdesoo tsikul Linezersi looduskaitsealal ning Madieēnu rabas Augstroze looduskaitsealal.
Esimesel Ltis veedetud htul Siguldas toimus pidulik htusk, kus esines lti rahvakunstiansambel. Konverentsist osavtjad said ka ise tantsu la, pilli mngida ning arvata lhna jrgi ra taimi.
Edasi kulges reis Ltist Eestisse. Esimene tutvumiskoht oli omaprane luidetetagune Tolkuse raba; selle soo kujunemisest andis levaate Eesti mrgalade hingu esinaine Marika Kose.
Kahe konverentsieelse peva jooksul kidi veel Prnumaal Tuhu soos (# 1), kus sna lhikest pperada lbides saadi lhilevaade sookoosluste vaheldumisest ning muu hulgas leiti Eestis kaitsealuse loigu-turbasambla uus leiukoht. Viljandimaal Soomaa rahvuspargis roniti treppe pidi Kuresoo rabasse, et imetleda Baltikumi krgeimat rabarinda; juti ka Valgamaale Otep loodusparki, kus uudistati turbasammalde poolest liigirikast Pstjrve tsikut.

Konverents peeti 14.15. augustil Tartus likooli Lossi tnava ppehoones, kus esitati neliteist suulist ettekannet ning kuulati kolme pikemat loengut. Professor Jonathan Shaw Dukei likoolist USA-st pidas loengu turbasammalde flogeneesist ja biogeograafiast.
Uusimate geneetiliste uuringute jrgi lahknes turbasammalde klass teistest sammaldest mitusada miljonit aastat tagasi leminekuperioodil paleosoikumist mesosoikumisse. Praegusaegne liikide mustri kujunemine algas tenoliselt miotseenis toimunud jahenemise tagajrjel umbes 13 miljonit aastat tagasi. Kui varem hlmas turbasammalde klass vaid hte sugukonda turbasamblalised (Sphagnaceae) , siis ndseks on eristatud veel kaks sugukonda (Ambuchananiaceae ja Flatbergiaceae), kuhu kuuluvad liigid on levinud lunapoolkeral.
Professor Kjell Ivar Flatberg Norra teadus- ja tehnoloogialikoolist ksitles oma loengus Norra turbasammalde levikut ja biokliimatsoone. Norra on harukordselt rikas turbasamblaliikide poolest. Euroopas teadaolevast 50 liigist puudub seal vaid kolm. Sellist liigirohkust vimaldab Norra asend ja vga mitmekesine kliima, kus eristatakse kmme biokliimatsooni.
Tartu likooli professor lo Mander vaatles Eesti soode mju kliimale. Ta vitis, et pikaajalise kuivenduse tttu on Eesti rabad muutunud ssiniku sidujatest ssiniku emiteerijateks. Et protsessi pidurdada vi pikemas perspektiivis mber prata, on vaja taastada mrgalade looduslik seisund.
Peale suuliste ettekannete oli vimalik tutvuda 16 vaatmikuga, mis ergutasid samuti mtteid vahetama.
Tartus peetud konverentsil oli 50 osalejat 19 riigist le maailma. Kaugeimad tulijad olid Hiinast, Taist, USA-st ja Kanadast. Nagu tavaks, oli ettekannete temaatika mitmeklgne, iga kuulaja leidis enda jaoks midagi uut ja huvitavat.

Teise konverentsipeva prastlunal oli osalejatele korraldatud ekskursioon Emaje-Suursoosse, kuhu sideti kaitseala klastuskeskusest Kavastust Jmmu lodjaga. Osavtjatele oli see tore llatus ning paljud eelistasid ka Tartusse tagasi sita lodjaga.
Konverentsijrgsed neljal ekskursioonipeval vaadeldi Ida- ja Phja-Eesti soid. Kidi Endla looduskaitsealal Mnnikjrve rabas (# 2, 3) ja ntu maastikukaitsealal Metaguse ja Linaleo jrvede tsikutel.
Suure llatuse pakkus Ida-Virumaal Kurtna maastikukaitsealal asuv Niinsaare raba taimestik. Raba on tublisti mjutanud plevkivi lendtuha reostus ning veel paarkmmend aastat tagasi olid turbasamblad seal tielikult hvinud. Ndseks on seal aga juba sna ulatuslikud kahkja ja nsaja turbasambla laigud. Ekskursiooni ajal leiti sealt Eestis liharuldast phja-turbasammalt ning Eestis hvinuks peetud jrve-vasksirbikut.
Lahemaa rahvuspargis kidi Kolga-Aabla soos, kus avastati Eestis kaitstava Wulfi turbasambla uus leiukoht (# 4). Siit soometsast leidis professor Flatberg huvitava Girgensohni turbasambla kogumiku, millel olid silmatorkavalt suured eoskuprad (# 5, 6). Haploidse Girgensohnii turbasambla oli viljastanud allodiploidne Russowi turbasammal. Sel viisil valminud eoseid on Norra uurijad suutnud vhesel mral (alla viie protsendi) idandada laborioludes, kuid looduses pole selliste eoste idanemist mrgatud.
Laudteed pidi lbiti ka Viru raba, kus krvalpikena said huvilised uudistada, kuidas on mahajetud turbavljal edenenud rabakoosluse taastamise katse.
Konverents-ekskursioon lppes 18. augustil piduliku htusgiga Sagadi misas. Tantsiti eesti rahvamuusikute pilli jrgi, peeti knesid ning tehti kikide heakskiidul ja Vene delegaadi nusolekul otsus korraldada jrgmine konverents Venemaal.


Nele Ingerpuu (1954) ja Kai Vellak (1963) on samblauurijad Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudist.



Nele Ingerpuu, Kai Vellak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012