Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitseala EL 2012/11
Karula Pikkjrve maastikukaitseala

Valgast Karula ja Llleme poole viiva tee res asub huvitava kujuga jrv Pikkjrv. Koos lhikonna metsade ja pllualadega kuulub see paikkond Karula Pikkjrve maastikukaitseala koosseisu.

Karula Pikkjrve maastikukaitseala asub Valgamaal Karula vallas Karula, Kirbu, Pikkjrve ja Vheru kla maadel. Kaitsekorra jrgi on see tervikuna piiranguvnd, kus majandustegevus on kll lubatud, kuid peab siiski arvestama kaitsekorrast tingitud ettekirjutusi, niteks ehitusluba taotledes tuleb see enne koosklastada kaitseala valitsejaga.

Kaitseala kige suurem vrtus on Pikkjrv, mis elupaigatbi poolest on rohketoiteline veekogu. Peale Pikkjrve annavad alale vrtuse siinsed metsad ja maastikud.
Pikkjrv ja seda mbritsev mets kuni 200 meetri kauguseni veti kaitse alla juba 1964. aastal ning 2006. aastal loodi selle alusel Karula Pikkjrve maastikukaitseala (pindala 359,8 ha). Siin on esmathtis hoida maastikke ja looduslikke kasvukohti ning elupaiku, mistagi ka piirkonna taimi ja loomi. Kaitseala kuulub Natura 2000 vrgustikku, seega on peale jrve ja maastiku thelepanu all erisugused metsaelupaigatbid: vanad loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud, soostuvad ja soolehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

Pikkjrve lhikonnas leidub teisigi looduslikult vrtuslikke ning seetttu kaitse all olevaid alasid. Kirde pool asub Natura 2000 ala: Kirbu soo, kus kaitstakse liigirikast madalsood ning siirdesoo- ja rabametsa. Luna poole jvad aga Anumgi ja Prigentimgi. Nende kngastega on seotud rahvasuus tuntud legendid. Niteks Anume kohta rgitakse, et 1724. aastal olevat seal kohtuotsuse jrgi hukatud orjatdruk Anu. Ta olevat saanud kohalikult mishrralt lapse, kelle ta aga ra tapnud. Seaduse jrgi misteti tdruk tulesurma. Otsus viidud tide suure rahvahulga juuresolekul misa ligidal knkal, mida hiljem hakati kutsuma Anumeks. Orjatdruk Anu kohta on loodud rohkesti rahvajutte, niteks lugu tema matmisest kolmeks pevaks maa sisse ja hobuadraga poolekskndmisest [7].

Kohaliku thtsusega kalajrv, kunagi ka tuntud vhikoht. Pikkjrv kuulub htaegu kolmele klale: mda vett kulgeb nii Pikkjrve, Kirbu kui ka Vheru kla piir. See jrv on thelepanu ratanud ennekike iseraliku kuju poolest, kuna meenutab pigem laia jge: jrve pikkus on umbes kolm kilomeetrit, laius ulatub aga vaevu 170 meetrini.
Pikkjrv asub ida-lnesuunalises rgorus, mis on tekkinud jaja lpus Valga nos laiunud liustikukeele sulamisvee ravooluteena. Mandrij taandumise jrel algas ka jrve areng.
Tnapevase Pikkjrve pindala ulatub 34,9 hektarini, jrve kaldad on krged ning enamjaolt liivased, ainult otstes leidub turbakallast ja tsikut. Pikkjrv lheb sgavaks kohe kalda rest ning jrve keskosas olev sgavaim koht ulatub 12,6 meetrini [5, 6].
Selles jrves leidub arvukalt phjaallikaid, lunakaldal ka kaldaallikaid. Veekogu on nrga lbivooluga ning kuna vljavoolule on ehitatud pais, muutub veetase jrves kohalike elanike andmetel pooleteise meetri piires, olenevalt paisu avatusest [6].
Enne Esimest maailmasda olevat jrve lastud teadmata hulgal koha, 1931. aastal asustati jrve peipsi siia vastseid. Ent kumbki liik ei ole siin psima jnud [5]. Teadaolevalt elutsevad Pikkjrves latikas, srg, ahven, haug, linask, nurg, koger, kiisk, angerjas jt.
Mned kalamehed on jrve kohta kasutanud vljendit nigu aher lehm, kes ieti midagi ei anna, aga ilma ka ei jta. Kalavhesuse le juureldes on nimetatud jrvevee liiga krget temperatuuri, mis vib suvekuudel kohati kndida kuni 28 soojakraadini. Nigela kalastiku phjuseks on peetud ka jrve suurt sgavust. Kummagi asjaolukohta ei ole siiski testust leitud.
Pikkjrves leidub vhesel mral jevhki. Minevikus on jrv olnud vga vhirikas ja andnud hid saake, kuid 1930. aastate algul hvisid nad katkulaadse haiguse tttu [6]. Prast seda ei ole vhkide arvukus kahjuks taastunud.
2004. aastal uuriti jrves vhkide seisundit kahes ligus: luna- ja phjakalda piirkonnas. Nende loomade arvukus oli siis keskmine: CPUE ehk katsepgi saagikus oli 2,4 ja 2,1 vhki mrra kohta. Vrreldes 1993. ja 1997. aasta andmetega (CPUE 0,2 ja 0,8) oli varu siiski suurenenud. 2008. aasta uuringute phjal ei ole olukord nelja aastaga kuigi palju muutunud: saadi 0,83,4 vhki mrra kohta [2].

Metsad ja maastikud. Karula Pikkjrve kaitsealale jb le 170 hektari metsi, millest enamik on laanemetsad: tegu on kuni saja aasta vanuste mnnipuistutega. Jrve edelakaldal kasvab ka ligi 190 aasta vanuseid puid. Vanade puude suur osakaal, samuti alusmetsa liigirohkus ratab thelepanu kaitseala loodeosa riigimetsades. Seevastu lunaosas paiknevaid metsi on majandatud intensiivsemalt ning sedavrd vanu puistuid sealt ei leia.
Maastikukaitsealasse jb 8,1 hektarit erivanuselisi tammepuistuid, sealhulgas metsandusloolist huvi pakkuvad tammekultuurid. Mrkimist vrib 1906. aastal rajatud tammepuistu, mis on htlasi prandkultuuriobjekt [6].
Eesti maastikulise liigestuse jrgi jb Karula Pikkjrve maastikukaitseala Valga no ja Karula krgustiku piirialale [1]. Pikkjrvest lne poole jv ala on jrsu veeruga ja valdavalt kaetud metsaga, ida pool asuvad aga kultuurmaastikud. Jrve vljavoolu (Varese oja) mbritsevad soostunud alad. Pikkjrvest luna poole jvaid maid kasutatakse aktiivselt pllumajanduses, samuti on siia koondunud piirkonna puhkemajandus. Idapoolsem osa on laugem ja valdavalt avatud maastikega. Paiguti paistab sealt jrvele kaunis vaade. Phjapoolsed alad on aga tnapeval pllumajanduskasutusest vlja jetud.
Pikkjrve mbrus on Valga maakonna teemaplaneeringu jrgi maakondliku thtsusega vrtuslik maastik.

Alal on suur puhkevrtus, kuna see asub nii Valga linna kui ka Karula ja Llleme kla lheduses.
Ajalooliselt on piirkond olnud seotud Karula misaga. 1838. aastal ostis Karula misa parun Moritz Friedich von Grote (17991884). Tema meelistegevuste hulka kuulusid jalutuskigud ja piknikud Pikkjrve res. Seetttu hakati jrverset teerada rahvasuus kutsuma paruni rajaks. Praegu ei ole nii sobilikke jalutusradasid nagu misa ajal, kuid thistuseta metsarajad pakuvad loodushuvilistele siiski omajagu elamusi.
Jrve res on loodud vga head vimalused pikniku pidamiseks: RMK on jrve lneotsa rajanud kaks pinkidega lkkekohta, neist hes saab ka telkida. Peale nende on puhkevimalused loodud veel jrve idapoolses otsas eramaal. Liivase kalda tttu on Pikkjrv tuntud suplusjrvena.
Kige kaunimad vaated avanevad Pikkjrvele kahest kohast. Lunakaldalt ja sealsetest lkkekohtadest paistab kitsas jrv ja plise metsaga kaetud jrsud oruveerud. Kaitseala idaosas KarulaKirbu teelt saab nautida aga selle piirkonna avatud maastikke, mida ilmestavad talukohad ja harvad metsatukad ning kohati puude vahelt nhtav jrvepind [6].

1. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu.
2. Hurt, Margo (koost.) 2008. Jevhi uuringud Valgamaal 2008. aastal. Vru.
3. Karula Pikkjrve maastikukaitseala kaitse-eeskiri, 2006. Riigi Teataja I 2006, 39, 290.
4. Kohava, Priit (koost.) 1986. Valgamaa metsamajandi jrelevalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Tallinn (ksikiri keskkonnaministeeriumis).
5. Memets, Aare (toim.) 1968. Eesti jrved. Eesti NSV teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituut. Tallinn.
6. Tomson, Pille; Kuresoo, Liis 2012. Karula-Pikkjrve maastikukaitseala kaitsekorralduskava 20132023.
7. Valgamaa kohamuistendid www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm.

Reet Reiman (1985) ttab kaitse planeerimise spetsialistina keskkonnaameti Plva-Valga-Vru regioonis.



Reet Reiman
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012