Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2012/11
Loodusfotograafiast on vimalik elatuda

Remo Savisaar on sndinud 11. juunil 1978 Tartus. Loodus on teda kitnud lapseplvest saadik. Loodusfotograafiaga on ta tsisemalt tegelnud 2005. aastast. Meelisobjektid looduses on linnud ja muud loomad, kelle tegemistesse tal meeldib sveneda, ning ka loodusvaated.
Remo tid on prjatud mitmesuguste kodu- ja vlismaiste auhindadega. Tema pildipevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aastal loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards). Tnavu saavutas Remo maailma prestiiikamal loodusfotograafia vistlusel Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year 2012 kategoorias Mustvalge loodus teise koha. Mullu plvis ta Eesti Looduse fotovistlusel loomafoto peaauhinna. Teda on tunnustatud Balti loodusfoto vistlusel, fotovistlusel Memorial Maria Luisa 2011 jm. Eesti suurimalt loodusfotovistluselt Looduse aasta fotoon ta saanud le 20 auhinna.
Remo on korraldanud loodusfotode isikunitusi Eestis ja mujal, olnud fotovistluste zrii liige; peab loenguid loodusfotondusest ja teeb fotokoolitusi. Koostna on ilmunud raamat Aasta linnud (Menu) ja Meie inimesed (Pilgrim) ja 2008. aastal loodusjuttudega autoriraamat Loodus kutsub (Varrak).

Kust sa oled saanud oma loodusteadmised?

Kui tuleme kige algusesse, siis olen linnalaps Tartust. Kui alustasin pildistamist tsisemalt, siis minu philised looduspildid sndisid mu tolleaegses elukohas Sbra maja vastas. Seal on sna palju rohelust.
Olen melnud minna bioloogiat ppima, aga pole nii kaugele judnud. Tegelikult on diplom vaid paber ning kik, mida teed, pid ise. Mis mulle huvi pakub, selle teen endale svitsi selgeks ja saan praktika kigus selliseid teadmisi, mida raamatuis pole.

Kui palju loodusfotograaf enne pildistama minekut oma uue objekti kohta teavet uurib?

Kui ma lhen kindlat liiki pildistama, siis uurin kike selle kohta. Pean silmas ka teiste maade kogemusi, mitte vaid Eesti allikaid. Sealt loeb vlja vga palju nansse, mille puhul saan melda: seda oleks huvitav pildile tabada.
Kui ma alustasin, siis ma ei pildistanud loodust, vaid inimesi ja sport pakkus huvi. Tasahilju hakkas lisanduma loodusteema ja see ji. Mul ei ole olnud maakohta, aga suvevaheajad mdusid koos sbraga kalal kies. Hommikul lksime vlja, kaevasime vihmaussid ja olime terve peva kalal.
Olen kll lapsena emaga suviti kinud Laulasmaal ja Lahemaal ning isaga Hiiumaal. Neist kikudest on jnud eredad mlestused, niteks tunnen veel ndki ra, et siin majas olen binud.

Kui thtis on hea pildi saamiseks tunda pildistatavat?

See on thtis, kuid mitte mrav. Ka liiki tundmata vib saada hea foto, aga liiki tundes saab hea foto tunduvalt lihtsamini.

Kui hsti sa loodust tunned? Kas tled eksimatult ra, et tegemist on emase kadakatksiga?

Arvan, et nd tunnen pris hsti. Kui lind hlitseb vi nen teda looduses, siis tlen liigi kindlasti ra. Teinekord piisab ka silueti ngemisest vi lhikesest hlitsusest. Putukaid ja muid elustikurhmi tunnen mrksa vhem kui linde ja loomi. Muidugi viks tunda ka kiki taimi. Eks tasapisi olen selle nimel ka pingutanud.

Kas kutseline loodusfotograaf mtleb pildistades, kui hsti ta pilti hiljem ostetakse: alati lhevad kaubaks niiskete silmadega karvased loomad. Samas raipepiltidega ilmselt rikkaks ei saa?

Ma pildistan vaid seda, mis mulle testi huvi pakub. Aga kui looduses kies leian niteks kena puulehe ja sobiva tausta, siis teen vahel foto igaks juhuks ra, kuna seda vib vaja minna. Kin pildistamas ikka sdame jrgi ja ei mtle, kas mul nnestub pilt maha ma vi mitte.
Olen seadnud endale eesmrgiks hoopis teised asjad peale mgi. Kui jlgin niteks ht liiki, siis tahan, et mul oleks temast palju fotosid. Kigepealt ilus portreepilt, kus lind on kenasti suurelt kaadris. See ei tle linnu kohta palju, aga mramistunnused on nha ja selliseid fotosid kasutatakse mrajates vi tutvustustes. Jrgmisena tahaks pilti liigist oma keskkonnas, kaugemalt, aga seda on juba raskem teha. Mne looma puhul pead psema lihtsalt lhedale ja pilt on olemas. Teisel juhul on vaja lisaks liigile ka ilusat keskkonda.
Loodusfotograaf ilustab oma fotot: nitan pildil ainult seda, mis minu meelest nib sinna sobivat. Niteks kui kuhugi jb kilekott, kadreerin selle vlja, kuigi looduses on see olemas.

Kui palju sa kasutad Photoshopi programmi?

Ei kasuta ldse: ei pane midagi juurde ega vta pildilt ra. See on nneks Eesti eripra, et meil pole see ldiselt kombeks. Aga teisel pool lompi Ameerikas seda suisa promotakse. Niteks kui pildil on mingisugune segav detail, ksitakse kohe, miks sa seda ra ei vta vi miks linnu tiival olevat heledat laiku tumedaks ei tee.
Ameerika fotograaf Arthur Morris nitab oma blogis, kuidas ta pilti ilusamaks teeb. Asja plussklg on see, et ta testi nitab, mida ta on teinud. Miinus on see, et oleme samal turul, kuid tema fotod on ilustatud, minu omad ilustamata. Mina pan kohapeal kik paika saada, ja kui ma seda ei saa, siis tuleb lihtsalt rohkem pingutada. Ja kui ikka loodus ei vimalda, siis ei saa ma tekitada sinna seda, mida seal pole, vi vastupidi.
Kui ma alustasin, siis ma ei mrganud paljusid asju. Kui ngin huvipakkuvat liiki, siis tegin pildi. Praegu kib ikka liik-kadreering-klps, kusjuures pan pilti tehes kik paika panna. Kui sealsamas on ilus puukene, siis vib-olla kasutan hoopis pstkaadrit, et ka puu sisse tuua. Kui varem oli see pigem lbi objektiivi analsimine, siis nd panen seda thele juba objektile lhenedes: kas seal on lootust teha hea foto, kas asi on ldse vaeva vrt? Mtlen seda, et iga selline lhenemine hirib ka liiki, ja kui on nha, et vimalused teha hea pilt on olematud, siis ei hakka ma ldse proovimagi.

Eks igasugune pildistamine segab olendeid. Niteks taimi ei pea varjest pildistama, nad on avalikult paigal, kuid isegi siis pilti tehes stkud ra hulga teisi taimi.

Seda muidugi, kuigi liike on vimalik pildistada ka neid segamata: kas vi varjetest pildistamine, kus lind ei kuule ega mrka fotograafi.

Ilmselt jb see iga fotograafi sdametunnistusele, kuivrd ta linnu ellu sekkub. Kas sul on olnud selliseid pildistamishetki, kus hiljem mtled, et poleks pidanud seda tegema?

Olen sellele palju melnud. Kindlasti pole ma puhas poiss, aga mulle ei meenu midagi sellist, mille prast peaksin siiani pdema. Hoian piiri seda on linnu kitumisest nha. Kui kakk istub seljaga ja kskord vaatab le la, siis on vaja lasta tal harjuda. Kui ta jb sind aga pikalt jllitama, siis pole mtet edasi minna. Las ta harjub ja rahuneb. Kiirustada ei maksa. Kui sa letad piiri, siis saad foto ralennust; sellega pole aga suurt midagi peale hakata. Niiviisi ei taba loomulikku kitumist: sulestiku puhastamist vi toidu leandmist.

Nii et sa ei lhe kakku vlja koputama?

Pean mtlema (naerab). Meldes Hannu Hautala tegevusele 2009. aastal Matsalus, kus ta kaku pesalt vlja ajas, siis pildistamise eesmrgil mistan selle kindlasti hukka. Ent selline koputamine on niteks tiesti tavaprane kakkude teadusliku seire puhul. Olen kll ka puudele koputanud, et kas seal on keegi, kuid ma pole teinud seda pesitsusajal ega oodanud, kaamera valmis, et pilti saada.
Olen hiilinud nurmkanu, kes on talvel lume all peidus, ning mul on olnud olukordi, kui nad on ikkagi lendu linud. Ega see hea tunne pole, kui niiviisi lheb.
Kui mul nnestub lheneda nii, et saan oma pildid ra teha ja lindu hirimata ra minna, siis see annab endale vimsa laengu. Kui saad nhtamatuna looduses ra kia.

Kas sa teiste fotograafide pilte vaadates paned thele, et siin pole pilt loodust hirimata tehtud?

Selliseid hetki on kll olnud. Eesti fotograafide asju hetkel ei meenu. Ngin mned aastad tagasi he Soome loodusfotograafi pilte laululuigest. Pilt oli vga uhke: linnul tiivad laiali, pojad krval. Laululuige kitumisest tean, et see on kaitsepoos. hte pilti on vga tore vaadata, aga kui selliseid pilte on kmneid, eri vttenurkadest ja motiividega, siis on see valus. Kirjutasin talle, aga vastus kohta ei mleta, kas see ldse tuli. Saan aru, kui minnakse ks kord le piiri satud kogemata sellisesse olukorda, teed pildi ja taandud , aga sellist olukorda pikalt ra kasutada pole eetiline. Teatud pilte ei saa teha lindu hirimata ja mulle selline asi ei sobi.

Kui palju aega sa praegu, tuntud loodusfotograafina, veedad varjes vi looduses uusi pilte pdes?

Ajaga on niimoodi, et mida edasi, seda vhemaks kahjuks kipub aega jma. Kin enamasti vaatamas, mida loodus mulle pakub. Niteks tnavu juunis leidsin kodu lhedalt soortsu. Kisin teda pevast peva passimas. Lksin htul umbes prast viit ja tulin heteistkmne paiku ra. Sellistel juhtudel vin kll tielikult phenduda ja kik muu krvale heita. Kui praegu on soodne vimalus, siis tuleb sellele keskenduda.
Eelmisel aastal oli Tartu lhedal vtkakk. Kisin teda ndalas vast kolm korda passimas, pikesetusust loojanguni. Lihtsalt jlgisin teda ning eesmrk oli jdvustada erilisi hetki, mida olin enne kll ninud, aga polnud pildile saanud. Vib elda, et kui see varitsemine veebruaris lbi sai ja lind lks tagasi oma pesitsuspaika phja poole, siis mul oli pris korralik pildikogu kes. Fotod eri nurkade alt, lhedalt ja kaugelt, rappelend, rppetombu vljatulek jne. Viimati veetsin kotkavarjes septembri keskel neliteist tundi jutti.

Kust sa selliseks passimiseks aja vtad?

See ongi minu t. nneks langevad kutselise vi siis vabakutselise fotograafi t ja hobi kokku. Mul kulub pildistamise situdeks kuus keskmiselt kaks vi kolm paagitit ktust. Kindlat sissetulekut mul pole.

Kas sa pildistad ka inimesi? Kas sind saab niteks pulmapiltnikuks kutsuda? Osa loodusfotograafe on inimeste pildistamisest selgelt distantseerunud.

Oleneb, kui palju makstakse (naerab). Sel aastal olen hte pulma pildistanud. Mulle pakuvad peale loodusfotograafia huvi ka kik teised anrid, eriti portree- ja spordifotod, arhitektuur vhem. Lisaks loodusfotole rgin nendest anritest ka oma fotokoolitustel. Inimesi pildistades saab minna vga kunstiliseks ning see pakub esteetilist rahuldust. Loomade-lindudega on lihtsam, ei pea pildistatavatelt otseselt luba ksima. Ma ei lhe loodusesse muidugi jalaga ust lahti les.

Rangelt kaitstavate liikide pildistamiseks peab ikka luba taotlema.

Jah, aga neid ma ei tahagi pildistada. Tunnen, et ma pole selleks vib-olla valmis. Asi pole vaeva vrt: sellega vib kaasneda hirimine ja ma ei taha seda vastutust vtta. Kotkaid pildistan stmiskohal vi kui neid juhuslikult looduses kohtan. Ma ei kipu ka teiste lindude pesi pildistama.

Kui tihe on konkurents Eesti loodusfototurul? Kas Začeki vi Loodusemehega vistled?

Kahtlemata on Sven vi Arne konkurent. Aga ma ei muretse selle prast. Muretsemine ei anna midagi ma saan ainult neist paremaid pilte teha.

Aga kui Eesti Loodus ksib sinult fotot, sa saadad selle ning prast ned, et ilmunud on hoopis kellegi teise tehtud ja su meelest kehvem pilt?

See pole ju minu otsustada ja ma ei pe selliseid asju pikalt. Mis seal ikka! Mnede liikide puhul olen kll olnud kindel, et mul on parem pilt. Niteks ajakirjas on avaldatud tlli ldvaade, mis on lihtne teha: ned seda suhteliselt julget lindu ja teed pildi. Aga mul on pilt paarituvatest tllidest, mida oli vaja passida ndalaid. Sa vid seda akti looduses nha, aga hoopis rohkem aega kulub igati heale fotole, kus vttenurk, kaugus, kompositsioon ja taust on paigas. Siis vib kll kripeldama jda, miks eelistati tavalist fotot.

Sa koolitad fotospru, aga neist vivad ka su rivaalid saada.

See vib olla valus teema. petasin kunagi ht spra, kellega kisime koos looduses samu asju pildistamas. Hea petaja on see, kes petab teise endast paremaks. Mitte et ta oleks minust paremaks linud, kuid ta oli vga hea ppija: kui me kisime koos pildistamas, siis pildid tulid meil testi peaaegu vrdvrselt head.
Koolituste prast ma vga ei pe: seal saab antud palju kasulikku infot, mida kike nagunii fotohuvilised kohe ei omanda. Ohtlik viks koolitajale olla see, mida tegin paar ndalat tagasi fotode turunduse teemal. Need olid nipid, mida olin ehk viis-kuus aastat omandanud ja kisin need nd vlja. See pani kll natuke mtlema. Aga peamine on pildid: turustamine on kll oluline, aga kui sul on keskprased fotod, siis pole sellest suurt kasu.

Kas koolitustel kijaid jtkub?

Jtkub ikka. Koolitused on mitmekesised, eri teemadel. Ma ei koolita algajaid, igaks peab oma fotoaparaadi ikka ise endale selgeks tegema. Ma petan ngemist: kuidas mrgata, lheneda, seada eri rakursse, miks kasutada madalat vi krget vttenurka.
Loodusfotograafide seas on minu kursus Kuidas pseda lhedale vga hinnatud. Annan levaate eri tpi varjetest: statsionaarsed, telkvarjed, ujuvarjed, mobiilsed varjed jne. Liiki tuleb tundma ppida, ei tohi kiirustada. Niteks vaatad enne binokliga niidul, kus kadakatks laulab, kus viks olla tema pesitsusala. Ilmselt on mtet paigutada varje just selle putke lhedale, mille otsas lind tavaliselt laulab. Sealjuures tuleb muidugi jlgida, et maaspesitseja puhul ei ronitaks varjega pesa lhedale. Pildi puhul on oluline ka valgus, vttenurk ja kompositsioon, mitte ainult linnule lhedale psemine.
Midagi keerulist siin pole, vaid aega tuleb phendada. Olen kogemused ise t kigus ppinud ja tagantjrele vin elda, et kui oleksin kinud koolitustel, oleksin omandanud paljud oskused kiiremini ja lihtsamalt. Kas vi see: kui ned oksal lindu, siis sa ei pane algul tausta thele. Tausta mrkamine ning oskus seda ise valida tuleb aja jooksul.

Ega sul ei ole tulekul uut pildiraamatut?

Autoriraamatut praegu mitte, aga Tuul Sepaga teeme kll hte linnuraamatut. Olen melnud uue raamatu peale ja materjali jtkub. Aga ma ei taha teha lihtsalt jrgmist raamatut, vaid pigem keskenduda mnele liigile ja pakkuda testi midagi uut.

Hea mja suudab sama fotot kindlasti korduvalt ma, samas tahaks niteks ajakirja vljaandjana vi ka vistlustel nha uudseid, seni ngemata tid.

Mnedki pildimjad on olnud turul kaua aega, end sisse snud, ja seda teenust on mugav kasutada. Aga kas sinu jaoks lheb niteks arvesse ka pildi avaldamine fotoblogis: ned mu blogis, et hea foto, aga konkursil tundub juba nhtuna?

See on nii ja naa. Saan aru, et fotograaf tahab oma parimat pilti portfooliona kohe avaldada, see on ta uhkus. Kuid pildi uudsus ikkagi kannatab.

Eks mul ole ka sahtlis hid pilte varuks, mida ma pole vlja pannud. Vin neid kll konkurssidele saata ja ka midagi vita, kuid blogis vin pildi ma kohe.
riide teema on muidugi omaette ksimus. Meil viks suurematel vistlustel olla rahvusvaheline rii. Samuti tekitab ksimusi mnegi vistluse hindajate pdevus, niteks liikide tundmine: niteks on mul habekakku peetud hndkakuks.

Kui palju sa suhtled meie teiste loodusfotograafidega: kid nende kokkusaamistel jms.?

Eriti ei suhtle, aga kui just kuhugi kutsutakse, siis osalen. Suhtlemist on ikka. Kui niteks Svenist rkida, siis me oleme peaaegu naabrid, meie elamistel on kuus kilomeetrit vahet ning kui linna sidan, mdun alati ka tema majast. Sveniga suhtleme pikemalt siis, kui saame metsas juhuslikult kokku. Seda juhtub pris tihti: sidan niteks seitsmekmne kilomeetri kaugusele ja juhuslikult on Sven ka samas pildistamas.

Kuivrd oled kursis Eesti ja vlismaa fotograafide tdega?

Vga hsti. Jlgin umbes 250 fotoblogi le maailma, need on mul feedis kik koos. Igal hommikul on vaadata umbes sada pilti. See arendab ka enda silma.

Kas sa niteks Looduspildi portaalis kommenteerid teiste fotosid?

Enam mitte, aga ma pole seal kunagi olnud agar kommenteerija. Mnikord olen seda siiski teinud, kuid piitsa kasutamata. Piitsa antakse seal ikka omajagu ning teinekord sna alusetult.

Kuidas sa ldse leiad pildistamist vrivaid kohti?

Leian kohti kaarti vaadates: pan arvata, mis biotoobiga on tegu ja keda seal nha viks. Minu siht pole ainult linnud vi loomad, vaid ka loodusvaated. Niteks Prnumaal tahtsin kohta, kust avaneks hea vaade ja rannikul poleks pilliroogu ees, ning leidsin enda jaoks niteks Pikla. Oluline on ka ligipsetavus: kohale saab autoga ning siis paar kilomeetrit kia. Sellised kohad, kuhu teed ei vii, on aga eriti pnevad.

Millega sa peale fotograafia veel tegeled?

Ega suurt muuga ei juagi tegeleda: ks asi on pildistamine, teine on piltide ilmutamine. Pildistan alati RAW-formaadis, seetttu tuleb fotot digitaalselt ilmutada, eemaldada sensoril oleva tolmu jljed, lisada mrksnad jne. Fotod on mul sna lihtsalt leitavad ja kohe trkiklblikeks tdeldud, nii et saan tahtjale pildi operatiivselt edastada. Koolitused ja kirjutamine vtab samuti aega. Teinekord on ksil ka mni pnev projekt.
Eks kaks last vajavad ka thelepanu, kolmas laps on peagi tulemas.



Loodusfotograaf Remo Savisaart ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012