Eesti Looduse fotov�istlus
2012/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Taimed EL 2012/11
Hiigelosjad Kuramaal

Retk raitosja (Equisetum telmateia) kasvupaika oli pigem meeldiv phapevane vljasit rohelusse. Olin seda ammu igatsenud, soovides nha meenutust iidsel Karboni-ajastul valitsenud hiigelosjadest.

Liinibuss logistas Kuldīgast Ventalinna poole. Ametlikult kannab see muidugi Ventspilsi nime, aga knekeeles kipun seda kasutama tlgitud kujul. Klab justkui paremini. Kuldīga mbruse rammusad pllumajandusmaad said Naba jrvede kandis otsa ja peagi poetas buss meid Zlēkase teeotsas maha. Siin valdasid juba mnnisegametsad, maa oli koduselt liivakas ja lahja. Olime judnud rannikutasandikule.

letanud laia veerohke Venta je silla, sattusime korraks Zlēkase vallakeskust mbritsevale lagedale kultuurmaastikule, kuid peagi keeras kruusatee taas okasmetsa rppe: meeldivasse liivasesse knklikku mnnikusse, mida rikastasid kuused ja kadakad, haruharva ka mni tamm. Tundus, otsekui oleksime sattunud Kpu poolsaarele. Viljakate muldade ja paekiviste jugadega Kuldīga kant nis korraga olevat ige kaugel.
Ajuti valendas itsvaid toompihlakaid. Kahjuks pole tegu Euroopa oma loodusliku Amelanchier ovalisega (euroopa toompihlakas), vaid Ameerikast prit thk-toompihlakaga (Amelanchier spicata). Lti mnnimetsad on too vrliik juba vallutanud, nd tungib ta peale ka Eestis.
htkki ilmusid okasmetsa prnapuud. Vikese metsakalmistu jrel tuli valguskllane raiesmik, kus sirgumas noores lehes sarapik, prnavsud, aga ka kuslapuud ja teised salutaimed. Varsti avanes paari suure kuuse ja kase taga vaade alla Venta jele. See oli imetore kr: paremkaldal veega nestatud jrsak, vastas mnnimetsaga kaetud poolsaar. Taamal lopsakal lamminiidul ilmitsesid toomed, rkisid rukkirgud.
Siin kuskil pidigi kasvama raitosi (vana nimetuse jrgi suur osi).

Euroopa looduse vgevaim rgne osi on laialt levinud kogu maailmajaos: lnes ulatub ta Madeira, Kanaaride ja Assoorideni, lunas Phja-Aafrikasse, idas Iraani, Kaukaasia ja Turkmeeniani, phjas Luna-Rootsi, Poola ning Valgeveneni. Raitosja alamliik braunii (Equisetum telmateia ssp. braunii) kasvab aga Alaskast Californiani. Muide, sealsel levikualal valmistasid indiaanlased selle osja sitketest vartest korve.
Selle areaali piires on Ltis Kuramaal ks erandlik koht, mis mrgib levila rmist phja-kirdepiiri. Kmmekonna aasta eest judsin selle jlile interneti kaudu. Toonasel veebilehel, mida enam ei ole, kirjeldati raitosja kasvualana allikaist niisutatud Venta je jrakut, kus see taim kasvab kuni 1,6 meetri krguseks (liigi maksimaalne krgus on teadaolevalt kaks meetrit) ja vars kuni 1,5 cm jmeduseks. Ent niteks troopilises Ameerikas kasvav hiidosi (Equisetum giganteum) sirgub suisa 11 meetrini ning tema vars jmeneb lbimdult paraja tismehe pidla suguseks: 2,4 cm.
Erinevalt teistest osjadest on raitosja varred klorofllivaesed. Need kannavad mnnastena jiku rohelisi krvalharusid. Kevadel ilmuvad eospeadega varred on klorofllita ja enamasti hukkuvad prast oma otstarbe titmist, vahel arenevad aga koos viljatute vsudega edasi haljaks suvivsuks.

Loodusime. Olin kaua mtteis kandnud kujutelma hest Kuramaa ksildase jekru suurest osjametsast, mis on kui elav mlestus rgammustest Karboni-ajastul valitsenud hiigelosjadest. Tegelikult on osjad tnapeval omamoodi ime ja vga ksiklane nhtus.
Uhked kalamiidid (nimetatud ka hiidosjadeks) surid vlja juba enne sauruste vidukiku. Kidade klassist on meie pevini suutnud psima jda vaid osja perekond umbkaudu kuueteistkmne liigi ja ligi paarikmne hbriidiga. Et ellu jvad looduses vaid tugevaimad, siis on kik ndsed osjad vga agressiivsed vegetatiivsed paljunejad. Pldosi on ilmselt enamikule teada: temast on niteks kiviktaimlas sna vimatu vabaneda. Kllap just kasvuala linobeda laiendamise tttu neb osjaliike haljastuses limalt harva: umbrohtu ei taha keegi endale nuhtluseks istutada. Samas on sellest kahju, sest niteks talvehaljad raud- ja liivosi ning rnhuline suvehaljas metsosi on vga eriliselt mjuvad kaunid taimed.
Seisime sel maikuisel prastlunal tol Venta paremkalda krgel jrsakul ja mtlesime: kas on siin ldse neid hiiglaslikke osje, kas ikka leiame neid? Pealegi olime tulnud liiga vara. Astusin mda mustikasarapikku mned sammud edasi, kuniks jrsaku hall-lepiku jrel paljastus osalt taimestikuta veer. Seal all osjad olidki! igemini helehall lasu mulluseid surnud vsusid. Nende seast kerkisid aga elust pakatavad varretkad, suisa kolme tolli pikkuste eospeadega. Ronisime mda ette trambitud astmeid alla oma totatud osjamaale.
Lhemalt tundusid vrseotsad veelgi hiiglaslikumad. Mullast tungisid les mu vikese srme jmedused eosvsud, sekka ka teravatipulised suvivsude alged. Krval hall-lepikus olid pld- ja aasosjad juba haljad oksised suvivsud valmis kasvatanud. Need hiiglased siin aga alles alustasid, mis sest, et kasvupaik ji lagedale veerule soojale pikesele valla. Kllap viitab selline kasvukoht luna poolt prit liigi soojanudlikkusele.
Raitosi asustab seal jekrus vaid lagedaid alasid, puude all me neid ei mrganud. Vhemalt tol umbes sajameetrisel ligul. Vib-olla levib raitosi seal veelgi laiemalt, ent meile piisas sellestki imest. Pealegi polnud vesisel jrsakul kuigi kuiv sandaalides turnida. Nood osjad vlgnevad seal oma rammusa vljangemise maast immitsevale veele. Seetttu on savine jrsak nrgmrg, suisa pdel. leval pool kasvab raitosi aga ka kuivemal liivaveerul.

Isemoodi vaatepilt. Nood kopsakad osjatkad tekitasid tundmuse, justkui poleks silmangemine korras, nagu neks kuidagi suurelt. kski raitosjast tehtud foto ei suuda anda edasi taimedest hkuvat vgevust. Hiljem, tagasiteel tundusid kik muud osjad metsa all tibatillukeste kidurate npsudena.
Ent augustikuus on siinne vaatepilt palju suursugusem. Selleks ajaks on rinnuni vohanud osjatihnik oma aasta parimas vormis. Pris puhtaid kogumikke moodustab raitosi seal vaid laiguti, sest sageli tuleb konkureerida hundinuia ja pillirooga. Siiski paistab, et raitosi saab sellega igati hakkama.
Jb vaid mistatada, kuidas on see rgne osjahiiglane sattunud nii kaugele phja oma peamisest levilast. Kas on ta jnuk soojemast kliimaperioodist? Vahest leidus aastatuhandete eest raitosja ka mnes Eestimaa jekrus? Kuna raitosi nib Kuramaal olevat vga valgusenudlik, siis kasvupaikade metsastumise tttu vinuks ta vga kiiresti kaduda veelgi phjapoolsematelt aladelt. Aga see kik on vaid oletus. Kindel vib olla vaid selles, et seal Venta je krus tunneb raitosi end praegugi vga hsti.

Tapio Vares (1976) ttab Hiiu Lehe toimetuses, kirjutab looduslugusid ja joonistab.



Tapio Vares
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012