Eesti Looduse fotovõistlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 10/2003
Valge vares mustas ilmas

Vares kükitas puuladvas ja ma jäin silmitsema tema tumedat kuju, mis joonistus kontrastselt vastu udust tiinet rannikutaevast. Must siluett valgel taustal, ei midagi muud. Täiuslik pilt, ilus sümbol. Edasi tuleks juba kas siis valge vares valgel taustal või must vares mustal taustal, kui arutleda nõnda, nagu seda kunagi tegi kuulus Vene avangardkunstnik Kazimir Malevitš.

Musta-valge vastandipaari ei kohta looduses just ülearu palju. Bioloogia õpetab hoopiski, et puhast ehk teisisõnu, musta-valge vastandumist, loodusest ei leiagi. Piltlikult üteldes on igas mustas tibake valget, rohelist, kollast, pruuni jne. ning valges tibake musta, rohelist, kollast, pruuni jne. Ometigi janunevad inimesed selgete, mustvalgete lahenduste järele. Rahvas ootab neid riigiisadelt, -emadelt ja lapsed vanematelt. Ja nii me taandame, enamasti sellele mõtlemata, värvidest kirendava maailma ikka ja jälle mustvalgeks. Säärase maailma ja loodusega on lihtsam toime tulla. Head on head ja pahad on pahad. Usume, et inimmõistus suudab läbi värvide kaose asjade olemuseni tungida, võitlevad vastandid avastada ning need kaalukaussidel kenasti üle vaagida. Kõik selle, mida me vaagida ei oska või ei viitsi, jätame Jumalale, mis tegelikult on taas üks mustvalge lahendus. Teadus contra Jumal. Kumb on must, kumb valge?

Vares pööras noka vesikaarde ja tema sulised põlvpüksid lõid tuules veidi värelema. Fotoaparaadi pildiotsijast avanes mulle kahemõõtmeline, just nagu kääridega mustast paberist üliosavalt välja lõigatud siluettpilt. Olin õnnelik selle leiu, selle hetke üle – ei pooltoone, ei varje, ei värve. Mustvalge silmapilk, ühe mereäärse hetke kvintessents. Mõne minuti pärast tungis päike läbi udu, varese suled lõid metalselt küütlema ja mustvalge hetke lummus hajus.

Olen hiljem mõtelnud, kas ma selle looga ei ürita iseendale musta valgeks rääkida. Mida köitvat võib leida mustvalges siluetis, kui maailmas on lugematul hulgal värve ja vorme? Ent teiselt poolt on mustvalges peidus kogu värvipalett, kõik võimalused. Värvidega mängides jõuad varem või hiljem musta-valge juurde, kontuuri juurde, mis oleks justkui kõige alguses. Loodus on ju igaveses ringkäigus ja pole ime, et see ringkäik kisub kaasa ka meie mõtteid. Olgu siis või tegu nii lihtsa ja igapäevase ajendiga kui kuivanud puu ladvas istuv vares.


Indrek Rohtmets (1953) on bioloogist literaat ja toimetaja ning loodusfotograaf, pikka aega töötanud ajakirja Horisont peatoimetajana.



Indrek Rohtmets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet