Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Autori veerg EL 2012/12
Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?

Viks rkida sellest, kuidas vaid avalikkuse harimine ja entusiasmi kasvatamine tagab teadusele maksumaksja toetuse ning hoiab maailma langemast pimedasse aega, kus teadlasi valede tulemuste eest vangi mistetakse ning tulevikku horoskoopide abil ennustatakse. Viks rkida sellest, kuidas loodus ja teadus on mnikord nii pnevad ja llatavad, et lihtsalt on vaja oma vaimustust teistega jagada. Et juba sinikael-partide sigimiskitumine sisaldab rohkem intriige kui kogu Elu24 leheklg kokku. Aga kirjutan seekord hoopis muust: sellest, mida teadlasel oma teadusts on vita populaarteaduslike juttude kirjutamisest.

Tnapeva teaduses on vga lihtne sattuda jrjest kitsama spetsialiseerumise lksu. Loetakse ainult oma uurimusega seotud teadusartikleid. Kiakse ainult oma teemaga seotud ettekandeid kuulamas. Suheldakse vaid oma kitsa eriala teadlastega. Noored bioloogid ei tunne taimi ega loomi, noored geoloogid ei tunne kive ega mineraale. Vtame vrdluseks vana aja teadlased, kelle huvi looduse vastu polnud sugugi piiratud lahterdustega, nagu geenitehnoloog vi inimgeograaf. Kas teadsite, et evolutsiooniteooria isa Charles Darwin oli innukas geoloog? Et lisaks imetaja munaraku avastamisele oli Karl Ernst von Baer maadeavastaja ja meteoroloog? Lai silmaring vimaldab nha ssteemi ja korrapra seal, kus kitsas spetsialiseerumine lubab tuvastada vaid kaost.

Teadlase t peamine vljund on teadusartiklid; looduse tundmist ei hinnata teaduslikus CV-s hegi kriteeriumi jrgi. Ma analsin laboris lindude vereproove, loen fsioloogia-, biokeemia- ja statistikaartikleid, kirjutan oma teadustulemuste phjal artikleid kitsalt spetsialiseerunud ajakirjadele, nagu Physical and Biochemical Zoology ja Experimental Parasitology. Loodus peaaegu nagu ei puutukski asjasse. On asju, mida ma jrjest suuremate peensusteni mistan, kuid mingi hetk tuleb sellisele teadusetegemisele piir ette. kskord peavad kik raashaaval kogutud teadmised moodustama tervikpildi, asetuma looduse suurde ssteemi.
Populaarteaduslike juttude kirjutamine aitab sellele lesandele kaasa. Teadust ei sunniks mind otsima teadusartiklite andmebaasidest teavet hakkide parvehierarhia vi kgude sigimiskitumise kohta, vaatama internetist videoid pttide pulmatantsust ja tuvide lennutehnikast. Iga jutu kirjutamisega saan targemaks, laiendan oma silmaringi, avastan uusi seoseid. See ei loe, et ma jrgmise artikli teemat ajakirjale pakkudes sellel alal tehtud uurimustest kuigi palju ei tea. Kui ma olen artikli kirjutamise lpetanud, siis juba tean ja palju enamat, kui see, mis lpuks ajakirja juab. Et osata teadusartiklis kirjeldatut lihtsas keeles ja arusaadavalt seletada, peab sellest ju ise lpuni aru saama. Ja sammhaaval, artikkelhaaval, silmaring laieneb. Ootamatult vivad vastused hakata paistma seal, kus varem olid ainult ksimused. Nagu eespool eldud, pole see sugugi ainus ega kaugeltki mitte kige olulisem phjus teaduse populariseerimiseks, aga mnikord on altruistlike argumentide krvale vaja ka mnd egoistlikku.

Tuul Sepp oli 2012. aastal Eesti Looduse kige viljakam autor



Tuul Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012