Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 10/2003
Jalase maastikukaitseala

Jalase maastikukaitseala on eriline selle poolest, et ta keskendub asustusele: kaitseala hlmab iidse Jalase kla koos selle loomulike tagamaadega.

Muistse Harjumaa aladel, praeguse Raplamaa sdames asub Jalase kla, mille asustuslugu ulatub vhemalt kahe aastatuhande taha. Jalase klamaastikku mbritsevad soo-, loo- ja metsakooslused, mis kokku moodustavadki Jalase maastikukaitseala.

Eellugu. Juba 1937. aastal veti siin looduskaitse alla Lipstu nmm, 1964. aastal lisandus kaitstavate objektide nimistusse Sbessoo (Jalase) jrv ning 1988. aastal Iietse knnapuud. Jalase omaprane klamaastik ja kultuurilugu pakkusid huvi teadlastele ning kultuurihuvilistele, kelle eestvttel sai teoks Jalase kla kaitseala: 1990. aastal kinnitas Rapla maakonnavalitsus selle phimruse. Kaitseala hlmas sealseid talukohti koos lhedaste pldude, metsade, heina- ja karjamaadega, mis heskoos peegeldasid asustuse ja maakasutuse kujunemislugu ajaloolise Luna-Harjumaa loometsade piirkonnas mitme aastatuhande vltel. Kla kaitseala koos seda mbritseva kaitsetsooniga vttis enda alla ligi 3000 ha. Peamine eesmrk: silitada Jalase klamaastik, soodustada kla arengut ja uurimist, tagada sealsete vrtuste psimine. Kaitseala tegevust juhtis hiskondlikus korras Jalase kla kaitseala volikogu, mille koosseisu kuulusid Muinsuskaitse Jalase Klaseltsi liikmed ning teadus- ja looduskaitsenunikud. 2003. aasta suvel kinnitas Vabariigi Valitsus kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt Jalase maastikukaitseala, mille pindala on 2730 ha, selle valitsejaks mrati Raplamaa keskkonnateenistus.

Loopealsed, sood, klamaastikud. Kaitseala asub Phja-Eesti lavamaa lunaosas, kuuludes Mrjamaa paelavade ja moreentasandike, loometsade ja pldude maastikku [5]. Kaitseala sdamik Jalase kla ja pllud paiknevad kahe suure krgustiku vahel, neid piiravad soised metsad vi kunagised puisniidud.

Jalase klast phja poole jvat suurt lookrgendikku htakse Abrumetsaks, lunapoolset Oodava nmmeks, ida poole jb Lipstu nmm. Neil krgendikel katab suurtel aladel paekihte vga huke mullakiht, paiguti see puudub hoopis, kogu ala on tugevasti karstunud. Abrumetsas ja Oodava nmmel kidavad thelepanu abrud, mis on kujunenud alusphja jajaeelses kulutuses [3]: need on vga eriilmelised, kuni paari meetri sgavused lohud. Mne abru phjas on vike allikas, mnes vesi neeldub, mne phi on soostunud ning kattunud lodumetsaga.

Krgendike nlvadel paljanduvad kohati kuni poolteise meetri krgused astangud, need thistavad kunagise Balti jpaisjrve rannajoont. Krgendikke mbritsevad soised metsad, mis lhevad le rabadeks: phjas on Sbessoo, lne pool Parka ja Krvetaguse raba.

Kolmest kaitsealale jvast soost on kige paremas seisundis le 500 hektari suurune Sbessoo, kus turbalasund knib kuue meetrini. Soos leidub le saja laukasilma, suurimat neist kutsutakse Sinilaukaks, sgavaim (3,5 meetrit) on Phjalaugas. Sbessoo lunaosas asub madal ja rikkaliku veetaimestikuga Sbessoo ehk Jalase jrv, kus kevad- ja sgisrnde aegu peatuvad tuhanded linnud.

Jalase kla keskel asuvat umbes kuue hektari suurust piklikku ngu htakse Vainupealseks. Veel pool sajandit tagasi tungis vesi Sbessoo rabast luna poole, nii et kevaditi ji Vainupealne koos lhedaste madalate pllumaadega vee alla. Suveks kadus liigvesi rohketesse kurisutesse. Ndseks on Sbessoo ja kla vahelised sooheinamaad kuivendatud, ent vahetevahel tungib vesi sellegipoolest kla maadele. Nnda juhtus ka mdunud kevadtalvel.

Krvetaguse soos on vike Parka ja Krvetaguse raba, kummagi lbimt umbes pool kilomeetrit ja turba sgavus kuni kaks meetrit.

Rikas loodus. Taimegeograafiliselt on Teodor Lippmaa [4] paigutanud selle ala Siluri piirkonna Loode-Eesti valdkonda. Kaitseala on erakordne selle poolest, et siin on praegugi alles kik taimkatteksused, mida Lippmaa selles valdkonnas ligi 70 aastat tagasi kirjeldas: loometsad, lood, allikalised ja lubjarikkad madalsood, rabad, puisniidud ja niidud. Loometsad (leesika-, kastiku- ja lubikaloo), valdavalt mnnikud, kuusikud vi mnni-kuuse segametsad, kasvavad kaitseala paekrgendikel, mida mbritsevad madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad.

Kaitsealal on leitud 538 liiki krgemaid taimi [1], millest kaitsealuseid on registreeritud 40. Jalase pakub sobivaid kasvukohti kpalistele, neid on kaitsealal seni kirja pandud 22 liiki: sna tavaline on vthuul-srmkpp, kohati leidub ohtralt lhnavat koraamatut ja Russowi srmkppa, hajusalt kasvab punast tolmpead, laialehist neiuvaipa, harilikku sookppa ja soohiilakat. Paepaljandite lhedes vib siin leida mr-raunjalga, lookarstialal pruun-raunjalga, paekrgendikel siledat tondipead, palu-karukella ja pst-linalehikut, allikalisel madalsool kasvavad eesti soojumikas ja koldjas selaginell. Peale selle on kaitsealalt leitud hariliku koraamatu ja karukella valgeielist vormi. Siin kasvab ligi pool kikidest Eesti samblaliikidest [2], neist haruldasemad on letutik, harilik sinisammal, unjas bartraamia. 1995. aastal alustati Jalasel sammalde seiret.

Krvetaguse rabametsades elab metsis. Sobivaid pesitsus- ja toitumispaiku leiab kaitsealal ka must-toonekurg.

Kaitstavatest looduse ksikobjektidest vrib thelepanu Iietse knnapuu, kelle krgus on 16 meetrit ning mbermt 3,7 meetrit. Vahetult kaitseala kagupiiri lhedale Kodila je rde jvad Oosi mnnid.


Kultuurivrtused. Esimesed kirjalikud andmed Jalase kla kohta prinevad 13. sajandist, mil Taani hindamisraamatus mainiti seda kui piirkonna kige suuremat kla. Arheoloogid on siin theldanud kuni meetri paksust kultuurikihti, mis viitab aga tunduvalt pikemale ajaloole: arheoloogia seisukohalt vib selline tekkida vaid pikka aega hel kohal psinud inimasustusest, mis ulatub muinasaega. Jalase piirkonnas on seni kindlaks tehtud kaheksa asulakohta. Muinasaegsele asustusele viitavad ka muistsed matmispaigad, Jalasel teatakse nelja sellist. Kuigi arheoloogilisi kaevamisi ei ole seni tehtud, vib vliskuju jrgi kolme neist pidada kivikirstkalmeks. See on Eestis vanim kalmetp, mis kuulub nooremasse pronksiaega (1000500 aastat e. Kr.) vi eelrooma rauaaega (500 a. e. Kr.50 a. p. Kr.). Muistsele plluharimisele viitavad aga paksu samblaga kaetud pllukivihunnikud, mida on Abrumetsa piirkonnas ligi kolme hektari suurusel alal leitud le poolesaja. Oletatakse, et siin asusid omal ajal vsa- ehk metsapllud, mida ei haritud nagu plisplde igal aastal, vaid lasti neil vahepeal puhata vssa kasvada. Seejrel vsa pletati ning maa hariti jlle viljakasvatuseks. Ndseks on need pllud kattunud kuuse ja mnni plismetsaga. Peale eeltoodu on siin kandis veel palju muinasajast prinevaid mlestisi, millest vanimad on vikeselohulised kultuskivid. Jalase maastikukaitsealal asub ka Eestis sna haruldane liukivi, millelt allalaskmine pidi tagama mehelesaamise ja sigivuse.


Kaitsekord. Jalase maastikukaitsealal on viis sihtkaitsevndit ja piiranguvnd. Krvetaguse, Lipstu nmme, Abrumetsa ja Oodava on hooldatavad sihtkaitsevndid, sest sealsed prandkooslused nuavad hooldustid. Et mitte hirida ohustatud loomade elutegevust, ei tohi Krvetaguse sihtkaitsevndisse minna 1. mrtsist 30. juunini, samal ajal on siin keelatud ka jaht. Sbessoo looduslikus sihtkaitsevndis piirab kaitsekord inimtegevust rohkem, siin lastakse loodusel omasoodu areneda. Piiranguvndisse kuulub Jalase kla tuumik koos seda mbritsevate pllumaastikega. Siin tahetakse silitada prandkultuurmaastikke ning soodustada kla tavaprast elulaadi.


Kaitsealaga seotud ksimuste ja probleemidega tuleks prduda kaitseala valitseja Raplamaa keskkonnateenistuse poole. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2003, 47, 337).




1. Aguraiuja, Ruth jt. 1994. Jalase kla floristiline inventeerimine. Ksikirjaline aruanne keskkonnaministeeriumis. Tallinn.

2. Haab, Helen jt. 1997. Jalase kla kaitseala samblad. Tamla, lle; Valgma, Aino (koost.) Jalase kla aja ja looduse lood. Jalase ja Tallinn.

3. Heinsalu, lo 1991. Abru lookrgendikud. Eesti Loodus 42 (9/10): 553555.

4. Lippmaa, Teodor 1935. Eesti geobotaanika phijooni. Acta Instituti et Horti Botanici Universitatis Tartuensis IV (34). Tartu.

5. Varep, Endel 1976. Maastikud Rapla rajoonis. Rapla rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 18.21. augustini 1976. Tallinn:4356]


Piret Kiristaja (1967) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Piret Kiristaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012