Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Prandkultuur EL 2012/12
Kultuuriprandi aastal prandkultuurist

Kultuuriministeerium on 2013. aasta nimetanud kultuuriprandi aastaks. Sestap on phjust prata thelepanu maastikus leiduvatele inimtegevuse mrkidele, niteks piirikividele, lubjaahjudele, taliteedele jne. Siinses kirjutises mtiskleme ldisemalt prandkultuuri le ning uuel aastal vaatleme meie prandkultuuriobjekte phjalikumalt. Pidades silmas kultuuriprandi aasta juhtlauset Prijata pole prandit!, pame anda npuniteid, kuidas oma kodukandi prandkultuuri kohta taustteavet hankida ning objekte eksponeerida ja tutvustada.

Tuleval aastal keskendutakse kultuuriprandile mitmel phjusel: titub kmme aastat nii UNESCO vaimse kultuuriprandi konventsiooni slmimisest kui ka Eesti, Leedu ja Lti laulupidude traditsiooni ja Kihnu kultuuriruumi kandmisest UNESCO suulise ja vaimse prandi meistriteoste nimekirja, htlasi saab kahekmneaastaseks muinsuskaitseamet ja sama palju aastaid tagasi sai valmis rahvusraamatukogu hoone. Nnda ongi teema-aasta meldud selleks, et laiemalt tutvustada kultuurimlestisi, primuskultuuri, vaimset kultuuriprandit, prandkultuuri, aga ka vhemusrahvuste prandit.
Aasta jooksul on plaanis mitmesugused ettevtmised, nt. eesti rahva muuseumi projekt Kodumaa pevapiltide kogumine, ajaloomuuseumi Eesti taasiseseisvumisega seotud materjalide kogumisaktsioon, rahvusraamatukogu vanade ajalehtede andmebaasi korrastamine, prandibuss ja -rong jpm. Ent peale nende on igahel vimalik anda oma panus, tegeledes oma kodukoha prandkultuuriga.

Mida mistetakse prandkultuuri all? Kultuur on inimese vaba tegutsemise vili, teisisnu on see laiem valdkond, kui oleme iga pev harjunud tajuma. Sna prand viitab aga millelegi minevikust. Selle mttekigu jrgi on prandkultuuri puhul tegu inimtegevuse mrkidega, mis on minetanud oma esialgse kasutusotstarbe vi suisa tarvitusest vlja jnud. Niteks kuuluvad nende hulka kadunud klade vahelised metsateed, mahajetud metsavahitalude plised uepuud, kunagisest talukohast silinud paekivikeldrid vi siis teadmata ajal ja otstarbel ehitatud kiviaiad, mis vrgustikuna kulgevad metsas phjarannikust lnerannikuni ja jtkuvad ketina ka saartel. Peale nende on prandid kmned metsakasutusega seotud kultuurimrgid: talude turbalikamiskohad, lubjaahjude varemed, semiilide asukohad, trvaahjud, vanad savitstusettevtted ja potaseahjud.
Viimastel aastakmnetel on prandkultuuri he osana pratud thelepanu ka prandkooslustele. Need on kujunenud inimeste omaaegse eluviisi kigus, mistttu on kahtlemata tegu prandkultuuriobjektiga. htlasi on prandkooslused elurikkuse poolest vrtuslikud paigad, mida tasub hoida ja taastada. Neid ongi asutud korrastama riigi ja ka vlisraha abil.
Tihtilugu leidub prandkooslustes mitmesuguseid inimtegevuse mrke: kiviaedu, karjateid, talveteid, kne, kaevusid, linaleoauke, kuhjalavasid jm. Rannaniitudel vib nha lautreid, kivist kuhjalavasid vi isegi vanu poldreid. Seega on prandkooslused nagu prandkultuuri kontsentraat hindamatud loodus- kultuurivrtused. Mistagi on see varamu vga mitmekesine, eriprastest objektidest tasub mainida niteks piimapukki taluvravas, tehiskivikangruid maaparandusobjektidel, geodeetilisi mrke, mingi sndmuse puhul rajatud metsakultuure ja okupatsioonivimudest maha jnud militaarseid thiseid. htlasi pakuvad suurt huvi ajaloolised kohanimed, mis on pandud pldudele, heinamaatkkidele, jekrudele, metsaosadele, metsateedele, kngastele jne. Need rahvaprased nimed, millest mne kohta on teada ka tekkelugu, lisavad maastikku ilmestavale objektile veelgi vrtust.
Siinkohal tuleb rhutada, et maa ja rahva kultuuritraditsioonide ning -prandi esitlemine vaid pikute kaudu ei ole piisav selleks, et ka jrgmised plved tunneksid meie ajalugu. Palju enam aitab kaasa, kui prandit maastikus thele pannakse ja eksponeeritakse, niteks osana looduse pperadadel.

Miks peaks prandkultuuri tundma? Asjahuvilistele pakuvad prandkultuuriobjekti kohta andmeid kogudes suurt tuge kohalike elanike mlestused, kuid mnikord vib ksikteateid leida ka muuseumifondidest ja arhiividest. Igal juhul on tnuvrne, kui sellist teavet koondatakse ja jagatakse. Iga prandkultuuriobjekt suurendab maastike ldist vrtust puhkealadena ning sageli tunnevad nende vastu huvi ka maaomanikud ise. Maastikus les otsitud ja oluliseks peetud prandkultuuri mrgid viitavad htaegu soovile otsida oma juuri, sest nende thiste kaudu tajutakse sidemeid linud plvkondadega. Vahel vib tekkida ksimus, kas edukaks eluks ja rahuloluks on tepoolest vaja tunda prandkultuuri? Ilmselt on, ega muidu ei taastataks maakodusid nende esialgsel kujul: puhastatakse kiviraketega kaev, kuigi tarbevesi tuleb mda torusid puurkaevust, laotakse les kivikeldri vlv ja pannakse uus sepishingedega uks, kuigi talvetagavarasid hoitakse ammu sgavklmikus. Samal phjusel on puisniitudele ehitatud uued palkknid, kuigi heina sinna talveks ei veeta. Taas rajatakse kiviaedade read kunagise karjamaa ja pllu piirile. Paljud teevad seda enda jaoks, kuid ei keela teistelgi vaadata, tuntakse uhkust ja rahuldust oma pliste sidemete le. Vana hoitakse ja taastatakse ka selleks, et taluturismi edendada ning linnainimestele maaelu tutvustada.
Kige selle taustal vib jreldada, et tuntakse hingelist vajadust hoida eellaste tehtut ning tunnetada oma juuri. Siinkohal tasub meenutada sotsiaalteadlase Aare Kasemetsa eldut, et juurteta kultuur on hbuv kultuur ja keegi peale meie endi ei oska meie rahvuskultuuri vrtustada ega suuda seda alles hoida.

Leitud ja leidmata prand. Meie lemerenaabrid rootslased on juba aastakmneid pranud thelepanu maastikus leiduvatele kultuurimrkidele. Umbes kmme aastat tagasi asus Lembitu Tarang sedalaadi mtteviisi levitama ka Eestis. Koos Rein Kaljuveega valmis prandkultuuri kirjeldamise metoodika, sealhulgas 98 objektitbi kirjeldused. Valminud juhise phjal hakkas riigimetsa majandamise keskus 2005. aastal Euroopa Liidu rahalisel toel koostama levaadet meie prandkultuuriobjektide kohta, olenemata sellest, millisel klvikul need asusid vi milline oli maatki omandivorm (vt. tabelit). Esialgu vimatuna tundunud idee sai teoks 2011. aasta lpuks: selleks ajaks oli ilmunud Vike prandkultuuri ksiraamat ja neliteist prandkultuuri maakonnaraamatut. Mahuka t kigus kogutud andmed avaldati aga maa-ameti geoportaali prandkultuuri rakenduses. See teave on osutunud vga huvipakkuvaks, sest iga kuu vaadatakse seal objekte keskmiselt 200 000 250 000 korda. Kigil on vimalus seda andmebaasi tiendada: asjaomase teatamisvormi leiab RMK kodulehelt. Siinkohal on paslik tpsustada, et prandkultuuri kriteerium on igahe sdames ja silmades: see ei ole kindlaks mratud andmebaasi kantud vi veel kandmata objektidega. Selle t raames loodi ka Eesti-Lti hine prandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hlmab piirijge Koivat. Alal on vimalik matkata eri pikkusega loodusradadel: kahe kilomeetri pikkusel jalgrajal mber Tellingume, 40 km TahevaStrenči rajal ning Tellingume parklast algaval ja seal ka lppeval 18 km rattarajal. Need teabetahvlitega rajad on looduses thistatud (loe radade kohta Eesti Looduse 2011. aasta jaanuarinumbrist).
Prandkultuuri hoidmine on ndsest RMK igapevane tegevus. Vimaluse korral arvestatakse objektidega metsatdel ja ptakse neid mitte kahjustada. Ka sstva metsamajanduse sertifikaadid PEFC ja FSC on seadnud kohustuse hoida prandkultuuri.
Arvestades valdkonna mitmekesisust ja objektide suurt hulka, ei ole paraku rakendatud htegi toetusmeedet, mis hlmaks ainult ainult prandkultuurile. Ent sedalaadi mlestiste eest peaksidki seisma ennekike maaomanikud ja piirkonna elanikud ise. Vga palju saab ra teha histegevuse ja talgute korras. Sestap on algaval prandiaastal sobiv oma kodumbrus le vaadata, uurida kodulugu ning talletada see tulevaste plvede jaoks, kevade saabudes aga teha talgutel korda mni vssakasvanud prandkultuuriobjekt.



Lembitu Tarang, Triin Kusmin, Jrgen Kusmin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012