Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2012/12
Eesti jmedaimad unapuud

Tnavu suvel kisin uurimas unapuid, mis on ksikobjektidena kaitse all. Peaaegu kik mets-unapuuks peetud puud osutusid metsistunud aed-unapuudeks. Vaid ks, Saaremaal kasvav Pilguse unapuu, on tenoliselt mets-unapuu.

Kaks Eesti suurima rinnasmbermduga kaitsealust unapuud kasvab Raplamaal. Looduskaitsealuste ksikobjektidena on Eestis arvel viis unapuud. Otstarbekas on rhmitada nad selle jrgi, kas tve mbermt on vetud rinnakrguselt vi madalamalt.

Rinnakrguselt jmedaim on Kensapa unapuu, kes kasvab Raplamaal Raikkla vallas Keo klas Kensapa talu maal eluhoonest vaid mnekmne meetri kaugusel. Tema tves on 1,3 meetri krgusel suur nsus, aga ldiselt on puu seisund hea. Tve rinnasmbermduks sain 206 cm ja puu krguseks 20 m kauguselt 8 m.
Puu lehed olid alt paljad nagu mets-unapuul, seevastu viljad sna suured: lbimt kuni 4 cm. Peamiselt viljade jrgi otsustades kuulub puu metsistunud aed-unapuude hulka. Sellele viitab ka puu kasvukoht eluhoone lhedal endisel aiamaal.
Peaaegu sama suure tve rinnasmbermduga kui Kensapa puu on kaitsealune Oru unapuu. Puu asub Rapla vallas Raka klas. Varasemast kahest harust on ks murdunud. Allesjnud tve rinnasmbermt oli tnavu 203 cm. Mdetuna altpoolt, haru murdumiskoha kige peenema koha pealt, 0,7 meetri krguselt maapinnast, oli tve mbermt 257 cm. Puu keskmiseks krguseks sain 40 meetri kauguselt mdetuna 8 meetrit. Nii puu lehed kui ka ligi viiesentimeetrise lbimduga unad osutasid, et tegemist on metsistunud aed-unapuuga.

Kolmandal kohal Eesti kaitsealuste unapuude seas on rinnakrguselt mdetuna Pilguse unapuu. Puu kasvab Saaremaal Lmanda vallas Pilguse misakompleksi alal kiviaia res. Tnavu sain puu tve rinnasmbermduks 186 cm ja puu krguseks 9 m. Vrdluseks: 2000. aastal oli rinnasmbermt 176 cm.
Lehtede, vrsete ja viljade jrgi otsustades on tegu mets-unapuuga. Pisut kahtlust ratas asjaolu, et viljad olid vrdlemisi suured, kuni neljasentimeetrise lbimduga. Ka puu asukoht misa alal tundus looduslikult kasvama hakanud isendi jaoks natuke ebatavaline. Vist on see siiski mets-unapuu ja seega praegustel andmetel jmedaim mets-unapuu Eestis.

Rinnakrguselt madalamalt on Eesti jmedaim unapuu Oti mtsik. See Viljandimaal Karksi vallas Oti klas Oti talu maal kasvav kaitsealune puu on vist Eesti unapuudest kige kuulsam. Keset avarat vlja seisev puu ei asu eluhoonest kaugemal kui sada meetrit. Alar Lnelaiu vanusemrangu jrgi on silmapaistev ja kaunis puuhiid ligi 270 aasta vanune.
Nagu varasematel kordadelgi, kui olen seal kinud, saabus peagi puu juurde uudistama Oti talu peremees, muheda jutuga Kalju Kangur. Mees, kes on kogu eluaja puu naabruses elanud ja tema kekiku jlginud, juhtis mu thelepanu sellele, et peale varasema lhe on tvesse tekkinud uus lhe, mis samuti ulatub maani vlja. Seetttu vib ks Oti unapuu harudest tulevikus murduda. Arutasime, et parim vimalus haru psta oleks seada selle ja teiste harude mber nn. kammits ehk metallvru, nagu on varem tehtud Oti unapuu teiste harudega.
Oti mtsiku tve mbermtu saab mta vaid maapinna juurest, kus tvi on veel htne. Tve mbermduks saime 30 cm krguselt maapinnast 488 cm. Vrreldes 1999. aastal saadud mduga, on tvi jmenenud 30 cm vrra: ennekike lhenemiste, mitte niivrd tve juurdekasvu tttu.
Oti unapuu krguseks sain 11 meetrit, he meetri vrra rohkem kui 13 aastat tagasi. Oti mtsiku unad on maitselt erakordselt hapud, lausa kibekad. See on omane mets-unapuu viljadele. Ometi osutavad nii unte kuju kui ka suur lbimt (kuni 6 cm), et kindlasti on tegu metsistunud aed-unapuuga.
Jmeduselt jrgmine kaitsealune unapuu, mdetuna rinnakrgusest madalamalt, on itseme unapuu. Puu asub samuti Viljandimaal Prsti vallas Kookla klas itseme talu maal.
Heinamaa serval metsa veerel kasvava puu tvi haruneb he meetri krguselt maapinnast kaheks jmedaks tveks. Jmedama haru mbermt on kohe prast harunemist 212 cm. Altpoolt rinnakrgust, 70 cm krguselt maapinnast, on tve mbermt kige peenema koha pealt 313 cm. Puu krguseks sain 14 meetrit. Puu seisund on hea.
Liigilise kuuluvuse mramisel said jllegi otsustavaks viljad. Puu lehed olid alt karvadeta ja meenutasid mets-unapuu lehti, ent viljad olid maitselt pris meeldivad, vaid kergelt hapud, ja vrdlemisi suured: lbimt kuni 6 cm. Seega on itseme unapuu arvatavasti metsistunud aed-unapuu.

Eesti vimsaim mets-unapuu vib-olla alles ootab avastamist. Niisiis kuulub praegu ksikobjektidena looduskaitse all olevatest unapuudest mets-unapuude hulka vaid ks puu.
Samas on vga vimalik, et mni uhke mets-unapuu, kes ei ole kaitsealuse objektina arvel, vib peituda kusagil Eestimaa krvalisel puisniidul. Selliste puude kohta olen saanud vihjeid Tnu Ploompuult, Toomas Kukelt, Tiina Elvistolt ja teistelt botaanikutelt, kes on kinud uurimas Eestimaa puisniite.
Kummatigi ei ole nende mets-unapuude kohta tpseid mtmisandmeid. Tiina Elvisto suulise vihje peale judsin tnavu suvel ainsana kia mtmas mets-unapuud Saaremaal Valjala vallas.
See puu asub Kungla kla lhedal kinnikasvanud puisniidul looduskaitsealuse Roosu tamme juures, tammest paarikmne meetri kaugusel tee res metsas. Kuna unapuu kasvab tuntud plistamme naabruses, viks talle anda nimeks Roosu mets-unapuu.
Nii lehtede, vrsete kui ka viljade omadustelt on ta selgelt mets-unapuu. Eriti kindel tunnus on minu meelest viljade suurus, kuju ja maitse. Roosu mets-unapuu viljad on vikesed, lbimt kuni 2,5 cm, ja neil puudub vilja tipus narus, nagu on aed-unapuudel ja metsistunud aed-unapuudel.
Viimati nimetatud eristustunnusele juhtis kord mu thelepanu Soome tuntud dendroloog Pentti Alanko. Minu kogemuse phjal on see erijoon testi paikapidav tunnus, mille jrgi teha kindlaks mets-unapuu vilju.
Roosu mets-unapuu viljade maitse on peaaegu talumatult hapu nagu igel mets-unapuul. Puu keskmiseks krguseks mtsin 16 meetri kauguselt 9,5 meetrit. Tema tvi haruneb maapinna ligidalt kaheks ja tvede mbermduks sain 1,3 m krguselt maapinnast vastavalt 115 cm ja 80 cm. Puu mtmed on looduses kasvava mets-unapuu kohta pris silmapaistvad. Siiski oleks vaja hankida andmeid teiste suuremate mets-unapuu isendite kohta meie puisniitudel.

Kus kasvab Eesti jmedaim aed-unapuu? Sellegi ksimuse kohta puudub tnini kindel vastus. Pakutud on niteks Sepame unapuud. Selle puu juurde juhatas mind tnavu Toomas Lemming, kelle eestvttel on puu vetud prandkultuuriobjektide nimestikku ja thistatud sildiga.
Sepame aed-unapuu kasvab Jrvamaal Ambla vallas Roosna klas endise Sepame talu ahervareme juures. Kauni laia vraga unapuu krguseks mtsin 12 meetrit. Tvi haruneb he meetri krguselt kaheks. Harude mbermt on kohe prast harunemist 250 cm ja 180 cm.
Maapinna ligidalt, kust tvi on kige peenem, sain tve mbermduks 362 cm. Puu juurde pandud sildi jrgi on Sepame unapuu Eesti jmedaim: tve mbermt on 352 cm. Seni on tve mbermtu peetud viksemaks, kui see on tegelikult.
Vide, et Sepame unapuu on Eesti jmedaim, on kindlasti le pakutud. Teatavasti on Oti unapuu, kes samuti kuulub aed-unapuude hulka, mrksa jmedam. Kuid tsi on seegi, et Eestimaa aedades kasvavate vgevate unapuude kohta pole keegi tnini sihikindlalt andmeid kogunud. Iseenesest oleks pris pnev teada saada, kus viks veel leiduda selliseid rekordihngulisi aed-unapuid.



Hendrik Relve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012