Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2012/12
ue-unapuu

Maade tagastamise aegu polnud mul vimalik talu eluhooneid tagasi saada ja seetttu oli vaja otsida uut eluasemepaika. Juurde ostetud maadel oli puisniite, vikseid metsasalusid ja vanu saunaasemeid. Koha valikul oli ligipsetavuse krval ks peamisi mrajaid unapuu: metsik puu nii kolmveerand sajandi eest kadunud saunakohal. Plisunapuu mbermduga umbkaudu kaks meetrit, vanusega sada aastat vi palju rohkemgi: nsast tvest ju enam aastarngaid kokku ei loe.

Puu on ninud paremaid ja halvemaid aegu: kasvanud suureks, jnud ladvata, sest ei suutnud seda kuivematel aastatel piisavalt joota, kaotanud oksi tuule, lume vi saagi raskuse tttu, saanud oksaaukudesse seeni.
Jrgnenud parematel aegadel on ta kasvatanud uued ladvad, aga htaegu on tvi seest nsaks mdanenud. Tve keskosas on praegugi nha ebatuletaeliku vana viljakeha. Alumine oks on kunagi ritanud vesivsust oma latva kasvatada, aga see on lahti murdunud. Erinevalt ladvapoolsetest okstest, mis ripnema jdes kuivasid, oli alumisel oksal eelis: poolel murdumise teel tuli maa vastu ja poollamavana ji oks ellu.

Kabrarikkail (eelistan unapuust mne kilomeetri kaugusel asuva Kabrametsa kla tttu siin kasutada metskitse eestikeelset plisnimetust) aastail on nad rookinud lehtedest paljaks kaelaulatuses oleva poollamava oksa harukesi, mis on seejrel kuivanud. Teiste varju jvad ja krgemale ulatuvad osad on seal siiski ellu jnud. Pder pole aga leasustuse aastatel selle unapuu oksi vga rstata himustanud. Tuuled on nsasse tvve tsutanud pragusid, aga vintis puukiud hoiavad siiski pragunenud harusid piisavalt koos.

Kas see unapuu on kunagi uele istutatud, ise aia res seemnest kasvama hakanud vi hoopis hukkunud puu pookealusest sirgunud, pole enam vimalik teada saada. Selle kohta on inimmlu juba ammu katkenud.
unad on tal parema puudusel sdavad, natuke hapukad, veidi mrkjalt kuivavitu. Heal una-aastal on siiski kohane nende mahavarisenud kiht vaid puu alt kokku riisuda ning jtta ootama varatalviseid kapru ja metssigu, kes siis neid mdanenunagi isukalt otsima tulevad. Vaid ksikud unad juavad praegusajal inimese toidulauale.
Kui see puu prineb teoorjuse ajast, kirjeldab temagi kasvamist 1777. aastast prinev Hupeli tsitaat: Harva on talumehel puuviljaaed, kige rohkem mni metsik unapuu vi kirsipuu. Tol ajal visid tema unad olla pris hinnatud toidulisa inimesele. Hiljem on uele istutatud ka paremaid unasorte, mis on praeguseks kadunud. Neid meenutavad lhikonnas nende jreltulijad, nooremad metsikud aed-unapuud. ks neist on kibekas Valge klaar, mni Tallinna pirnuna moodi, nii mnegi esivanemaid ei oska ma ra arvata. Ehk on mni ka plise ue-unapuu seemnest trganud.
Pris tuvastamata esivanematega on aga mbruskonna puhtaverelised mets-unapuud, nende eelplved on mbruskonnas olnud vast aegadest, kui he vi kahe tuhande aasta eest maa merest tusis ning rannakarjamaadeks ja puisniitudeks sai.

ue-unapuu on oluline ka paljudele teistele mbruskonna ulaelanikele peale minu. Kmmekonna aasta eest, prast vga head hiireaastat, hakkasid unapuu nsusest kasvama maapirnid. Eks sinna juurte varju ja mdanenud nsustesse oli kindel teha panipaik ning kmmekonna meetri kauguselt peenralt kaupa tuua.
Ka linnud peavad puust lugu. Tema kverused ja nsused on igal teisel aastal asupaigaks mnele rsta pesale. Nii laulurstas kui ka mustrstas on teda parimaks pidanud, leidnud tema olevat kindlaima koha oma jreltuleva plve jaoks. Ja mnel aastal ka poegadest ilma jnud. Okste vahele on olnud pimitud lehe- vi psalinnu pesi.
2011. aastal leidis aga tve nsuse olevat sobiliku jkoskel. Esimene kohtumine temaga oli pris hirmuratav: puust mdudes kostis sellest kva maosisinat. Sisse kiigates paistiski hmarusest midagi ksivarrejmeduse mao pea sarnast hvardavalt psti olevat. Eestisse oleks nagu boamaod elama asunud.
Igatahes edaspidi pdsin oma toimetusi unapuu juures mitte teha. Uksel istudes sai korduvalt vaadatud, kuidas lbi oksaaugu vlja roninud lind mere poole sma lendas. Oksaauk oli tema arvates parem vljaps kui suurem ava tvensuse laservas. Ju olid smaskigud kahe kilomeetri taha mere peale liiga pikad vi tekkis mingi muu hda, kuid poolteist kuud kestnud haudumine lppes edutult.
unapuu all liigub huvitavaid juhuklalisi. Aeg-ajalt roomab sealt lbi teline madu, nastik, tve res vi alumisel oksal soojendavad end sisalikud. unapuualused metsikud karusmarjad olid need, mis meelitasid kohale noorusest julge rebase. Ise meelitan sgistalvel mbruskonna tihaseid okstele riputatud pekitkkidega otsima ue-unapuu ja ka naaberpuude koorepragudest rohkem sdikuid.



Tnu Ploompuu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012