Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2012/12
Raamatuarvustus: Linnumraja

Linnumraja. Euroopa ja Vahemere maade lindude vlimraja
Lars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterstrm. Rootsi keelest tlkinud Olav Renno. Varrak, 2012. 447 lk.

Tnavu kevadel ilmus seni parim Euroopa lindude mraja lpuks eesti keeles. Mrajas on toodud kik Lne-Palearktises kohatud linnuliigid. Phjalikes liigikirjeldustes on thtsamad mramistunnused esitatud kursiivkirjas ning joonistel on neile viidatud joonega. Nnda on ksiraamatut lihtne kasutada: diagnostilised tunnused leiab kohe les. Arvestama peab aga sellega, et autorid ei ole kasutanud Euroopa harulduskomisjonide liidu soovitatud uut liikide sstemaatikat, mida jrgitakse ka Eestis. Niteks on raamatus hallvares ja mustvares esitatud kll juba eri liikidena, kuid niidu- ja euroopa kaelustks on endiselt kaelustksi alamliigid.

Kauaoodatud mrajat lehitsedes valdasid mind ige segased meeleolud. Esmalt mainin, et mraja on kvas kites. Eelistaksin pigem pehmekaanelist ja vlioludesse sobivamat kidet, sest kvakaaneline muutub vljas ige ruttu kapsaks. Mned linnuvaatlejad on kurtnud, et raamatu tekst on vga vikeses kirjas ja raskesti loetav.
Peale selle hakkas eestikeelses tlkes juba pgusal tutvumisel silma mitu harjumatut terminit. Kui mramistunnuse asemel kasutatava vlitunnusega harjub ilmselt ra, siis sulestiku asemel r on kll vga vras. Niteks hundr ja puhker tunduvad vhemalt esialgu vga harjumatud.

Olulisem on see, et silma torkas lubamatult palju tehnilist praaki. Kohe sisekaanel, linnu topograafia lehel on kirjas, et laba-hoosuled nummerdatakse seestpoolt tipu poole, kuid juuresoleval joonisel on see ometi vastupidi. Pealegi on joonise juures vlislabast saanud vlislatv. Samal lehel juhatatakse kahlajate ja kajakate topograafia juurde, kuid viidatud leheklgedel neist asjust juttu ei ole.
Ka linnunimetustega on mitmel pool asjad sassis. Niteks on mustkht-tormilinnust saanud joonisel mustselg-tormilind ja valgekulm-tormipsust valgekulm-tormilind, jaapani tormipsut nimetatakse tekstis jaapani tormilinnuks ja raba-neppviglet raba-nepptildriks, turpialidest on joonistel saanud trupialid, mustjalg- ehk meritlli puhul on joonisel eelistatud nimetust meritll ja soo-roolind on putke-roolind, kvernokk-rdi on aga nimetatud vana nimega kvernokk-rislaks jne.
Ise ma eestikeelset versiooni ei kasuta, sest keeleuuendused tundusid liiga vrastavad, seetttu kasutan nagu ennegi mraja soome- ja ingliskeelseid vljaandeid. Nii juhtuski, et mraja ji raamaturiiulisse mitmeks kuuks tolmu koguma, kuni sgisel hakkas tulema vihjeid, et kevadel pgusal otsimisel leitud vead oli vaid jme veepealne osa.
Vtsin ktte ja algatuseks vrdlesin vrvitahvlite tekstiosa ingliskeelse vljaande omaga. Miks vrvitahvlite tekstiosa? Ikka seetttu, et ldjuhul kiputakse esimese hooga just jooniste abil linde mrama. Eestikeelne versioon on kll tlgitud rootsi keelest, aga kuna rootsi- ja ingliskeelne mraja anti vlja samal ajal, siis peaksid tekstid tenoliselt kattuma. Ilmnes, et paaris kohas on mni sna tlkimata jnud ja jooniste juures leidub nii rootsi- kui ka ingliskeelseid tlkimata snu. Seega pole selge, millisest keelest ikkagi on tlgitud.
Ebameeldiva llatusena tuli peaaegu igalt jooniselehelt mni suurem viga vlja. Kohati tekkis mulje, et vrvitahvlite tektiosa on tlkinud keegi, kes lindudest suurt ei tea, pealegi on vrvitahvlite tekstijuppe ilmselt tlgitud jooniseid vaatamata.

Ei hakka kiki leitud vigu kshaaval esile tooma, aga korduvalt on vahetusse linud siirder ja puhker, suvir ja talir, isaslind ja emaslind, 1. kalendriaasta ja 1. suve lind jne. Jooniste teksti vigadest olgu siinkohal ra toodud vaid vike valik nendest, kus asjad on ige sassi linud.
Lk. 47 on snnpea-stka joonise juures kirjas teline absurd: kui sukeldub, jlgige vimalikku rngasasendit!. Mis on rngasasend? Ingliskeelses variandis on check legs for rings!. Kuna see liik on Euroopas pigem puuripgenik, siis vib sukeldumise hetkel mrgata linnu jalas rngaid. Kui on rngad jalas, siis on tenoliselt tegemist puuripgenikuga.
Lk. 53 on mgikanade jooniste vahel tekst vlimuses pole vahet, mistttu aetakse pgusalt vaadeldes segi, aga ingliskeelne tekst rgib hoopis midagi muud: no overlap in distribution, so confusion unlikely, seega peaks eesti keeles olema kuna areaalid ei kattu, on segiajamine vhetenoline.
Lk. 67 on tuttpti joonisel kirjas vrd vikeptiga (paremal), aga joonisel peab vrdlema hoopis punakurk-kauriga.
Lk. 67 on hallpsk-pti jooniste juures kirjas vrd mustkael-ptiga (paremal), aga joonisel on hoopis sarvikptt, kellega peabki vrdlema.
Lk. 81 on haigru kohta teldud nokk pisut kver (hbil sirge), aga inglise keeles on bill slightly pointing down (Bittern: inclined upwards), ehk siis: haigru nokk on suunatud allapoole, hbil les.
Lk. 113 on kanakulli lennupiltide vahel tekst kujult sarnaneb raudkulliga (lapoolelt), aga peab olema, et kuju poolest erineb raudkullist, ent jutt ei ki lapoolest, vaid juhtumisi on raudkull samal lehel lemine liik ja vrrelda tuleb laloleva joonisega (ingl. shape differs from Sparrowhawk (above)).
Lk. 153 on vikerdi kulmutriibu kohta eldud katkeline kulmutriip, aga seda ta pole, on hoopis kaheharuline (ingl. split supercilium).
Lk. 153 on siberi rdi joonisel kirjas poolitatud pselaik, kuid inglise keeles on isolated cheek patch, seega pole siin poolitamisega midagi pistmist: see laik on hoopis selgelt eristuv; samal joonisel on lauba kohta eldud tume laup ja tume
valjasriba, aga ra on ununenud, et need hinevad (ingl. dark forehead joins dark loral smudge), mis on oluline mramistunnus.

Estbirdingu liikmed leidsid mrajast mne ndala jooksul vaid suhteliselt vikse osa lbivaatamise kigus 13 leheklge (tavalises arvutikirjas) vigu. Kik leitud vead said edastatud tlkijale. Kui millalgi peaks mrajast ilmuma kordustrkk, siis loodetavasti vead parandatakse.
Kahjuks tundub, et vigade rohkuse tttu ei piisa uuest toimetamisest, vaid mraja tuleb uuesti tlkida. Aga mida teha esimese trkiga? See tuleks tunnistada praagiks ja kokku korjata. Samas, seda head mrajat soovitan linnuhuvilistel kasutada ka edaspidi, aga palun kasutage inglise vi soome vi mnes muus keeles ilmunud vljaannet. Eestikeelsest mrajast lhtudes vite mramisega pris rappa minna vi midagi valesti ra ppida.



Margus Ots
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012