24. novembril toimus Tartus Eesti kirjandusmuuseumis viiendat korda Maavalla koja hiie väe tunnustamissündmus.
Esmalt tõmmati joon alla tänavusele, maausuliste ajaarvamise järgi 10225. aasta kuvavõistlusele. Nagu eelmiselgi aastal, sai peaauhinna Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi dotsent Ain Raal ülesvõttega Tammealuse hiiest. Võidukuva on ka mõnda aega müügiedetabeleid juhtinud raamatu „101 Eesti pühapaika” kaanel. Noorte peaauhinna pälvis Karl Kaiseli ülesvõte Ilumäe hiieniinepuust. Peaauhinna võitja sai autasuks 500 ning noorte esikoha võitja 250 eurot. Veel anti 13 eriauhinda. Kõiki kuvavõistluse fotosid saab vaadata võrgupaigast www.maavald.ee/kuvad/.
Seejärel tunnustas Maavalla koda viit ettevõtmist, mis on aidanud looduslikke pühapaiku uurida, väärtustada ja hoida. Nii sai tänukirja riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm. Eesti on teadaolevalt esimene riik maailmas, kus riigi seadusandlikus kogus on loodud ühendus looduslike pühapaikade toetuseks; see on aidanud üldsusele teadvustada nende paikade ohustatust. Veel tänati Eestimaa looduse fondi, kes on alates 2002. aastast pakkunud abi mitmes pühapaikade kaitset edendavas ettevõtmises; Valjala põhikooli ajalooõpetajat Ester Vaiksaart, kes on alates 1995. aastast koos oma õpilaste ja huvilistega uurinud kodukihelkonna looduslikke pühapaiku; ansamblit Metsatöll, kes on pikki aastaid laulnud hiitest emakeeles, andnud välja kogumiku „Hiie koda” ning sedaviisi aidanud noorema rahva seas teadvustada ja väärtustada looduslikke pühapaiku. Tänu avaldati ka Setomaa Napi küla rahvale: nad on teinud täispika mängufilmi seto maausust.
Sündmuse naelana kuulutati välja tänavuse aasta hiie sõber. Ühte ritta varasemate sõprade Martin Kivisoo, Minni Saapari, Lembi Välli, Arvi ja Toivo Sepa, Mari-Ann Remmeli ja Jaanus Hiiega astus folkorist, ristipuude pikaajaline uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele. Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni üldsusele tundmatud ristipuud kogunud järk-järgult tuntust ning sadade või isegi tuhandete inimeste omaste hingepuud on pääsenud sae alt.