Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
intervjuu EL 10/2003
Taimed on kogu aeg liikvel

Marek Sammul on sndinud 1973. aastal Jgeval. 1991. aastal lpetas Jgeva 2. keskkooli ning 1995. aastal Tartu likooli bioloogina. 1997. aastal kaitses magistrit taimekoloogia ja kofsioloogia erialal ning 2003 filosoofiadoktori vitekirja (Konkurents ja kooseksisteerimine klonaalsetel taimedel erineva produktiivsusega kooslustes). Alates 1993. aastast ttab EPM zooloogia ja botaanika instituudis, praegu teadurina. Jakob von Uexklli keskuse, Eesti looduseuurijate seltsi, prandkoosluste kaitse hingu ja Koonga looduse sihtasutuse nukogu liige. Peale taimekoloogiliste uuringute tegelenud looduskaitsega, koostanud kaitse-eeskirju ja teinud ekspertiise.

Kuidas on vimalik, et niidul koos kasvavad taimed ksteist vlja ei trju?


Eks see sltub niidust mnel pool ikka trjuvad ka. Kui taimed ei saa mingil phjusel vga suureks kasvada, siis nad vivad kenasti koos kasvada. Kui niita vi karjatada, siis suuremad taimed kannatavad rohkem ja viksemad saavad ka elada. Kui niitu ldse mitte majandada, siis vib osal taimedel tekkida probleeme, sest suuremad vtavad nende eest toitained ja eriti just valguse ra ning viksemad jvad nlga.


Pahatihti ei konkureeri mitte eri liigi, vaid sama liigi taimed. Kui kaks sama liigi klooni satub kokku, kas siis hakkavad nad omavahel ikkagi vistlema?


Niidul kasvavad taimed sna tihedalt ja vitlus koha prast kib ikka. Ning siin pole sageli oluline, mis liigist on naabertaim, juhul kui nad pole omavahel talitluslikult seotud. Liigisiseste suhete pilt on muidugi sna kirju. Kui taimed on klonaalsed ja kasvavad koos he suure kogumikuna, siis htepidi on vsud omavahel konkurendid, ent kui nad on omavahel seotud, siis vivad nad tlesandeid selle mtta vi knnise sees talitluslikult jagada. Ja saavad ruumi ehk hoopis edukamalt kasutada.

Kuidas saaks konkurentsi mta?


Ptakse taimi kasvatada konkurentsivabalt ja vrrelda neid konkurentsi tingimustes kasvavatega. Pahatihti pole vljaspool laborit kuigi kerge luua selliseid tingimusi, et taim saaks kasvada tiesti ksi ja iseseisvalt. Aga ka looduslikes kooslustes on selle uurimiseks meetodid olemas. Eks aednikudki rohivad, et umbrohtude mju vhendada, ning ldiselt see aitab.


Aga kui teised taimed mbrusest krvaldada, siis muutub ka mikrokliima, ja kki on taimedel ksteisele ka mingisugune positiivne koosmju?


Kindlasti muutub keskkond, kui sellest osa liike eemaldada. Muutuvad ka niteks mulla omadused ja mikrofloora, niiskus jne. Aga vahest see ongi isenditevaheliste suhete kige olulisem osa, et uue isendi lisandumine naabrusse muudab keskkonda?

Positiivsete suhete thtsuse kohalt on aga oluline, missuguses tasakaalus on positiivsed ja negatiivsed suhted taimekoosluses. ldjuhul on meie niitudel negatiivsed suhted tugevamad. Kui mingi taime mber teised ra rohida, siis allesjva taime kasv paraneb. Aga see oleneb suuresti konkreetse koha eripradest. Kui keskkond on karm, siis vib naabertaimede kohalolek seda hoopis sobivamaks muuta.

Mille poolest erineb konkurents viljakates ja vheviljakates kooslustes?


Mida viljakam kooslus, seda tugevamad konkurentsisuhted on. Phjuseks on ilmselt see, et viljakates kohtades saavad taimed kasvada suuremaks. Kui vikese viljakusega kooslust hakata vetama, on mju samasugune. Kuigi siin tekib ksimus, kas liigiline koosseis muutub vetamise jrel seetttu, et muudame keskkonnatingimusi ja seetttu muutub liikide hulk, kelle jaoks on uued olud sobivad. Aga selgelt lhevad ka konkurentsisuhted tugevamaks.


Kuidas taimed maa sees kasvavad? Kui palju erineb liigiti, kui kaugele taim juurikaid ajab?


See on vga erinev. Meil Eestis on liike, mis vivad juurikate abil liikuda mitu meetrit aastas, ja on liike, mis kasvavad aastaid vi aastakmneid samal kohal. Umbes nagu puud, aga rohttaimedel on vars (risoom) lihtsalt maa all ning tavaliselt vanemas osas juba ka kdunenud. Ka niidukoosluses on varieeruvus sna suur. Keskmine liikuvus on siin kll suhteliselt vike, rmused on nullist paari-kolmekmne sentimeetrini aastas.


Kui vaadata niteks Eesti kige liigirikkamat niidutkki, siis kui palju viks aja jooksul muutuda selle lapi vsude koosseis?


Kllalt suures ulatuses. Kui rgime vikesest ruumist, niteks kuni ruutmeeter, siis liike, mis saavad sellelt paari aasta jooksul vlja liikuda, on kllalt. Teised taimed vivad samal ajal sellesse ruutu sisse levida, nii seemnelise kui ka vegetatiivse paljunemise kaudu. Ometi on nii, et mida liigirikkam kooslus on, seda enam on seal mitteliikuvaid vi aeglaselt liikuvaid liike. Sageli nad liiguvadki ks kord elus: leiavad koha ja asustavad seda siis pikka aega. Selliseid liike, mille ramet vib he koha peal kasvada vga kaua, isegi le kmne aasta, on eriti rohkesti just liigirikkamates kooslustes.


Millistel rohttaimedel viks sama ramet kasvada le kmne aasta?


Kige tuntum ja lihtsam nide on maikelluke. Aga ka niteks mgiristik. Neil kasvab sama meristeem samal kohal pikka aega ja uuendab taime maapealseid osi igal aastal. Aga on ka selliseid liike, mil ramet elab aasta, kuid nad paigutavad uued vsud samasse krvale, nagu paljud mttas kasvavad krrelised seda teevad. Vi varretu ohakas. Niiduliikide mttes on tal tiesti arvestatav liikuvus, kuid inimese jaoks vikene: ks kuni poolteist sentimeetrit aastas.


Liigirikkas koosluses ei pse kski liik domineerima ilmselt pideva hirimise tttu. Kui seda poleks, viks kohe keegi vimust vtta?


Testi, niitmiseta liigirikkus vheneks. Niitmise bioloogiline mju on sna mitmene. Biomassi krvaldamine vhendab taimede kasvujudu ja seega vimet teisi liike alla suruda. See kib taimedel eelkige suuruse kaudu: varjutades teiste eest valguse vi takistades juurdepsu paremate omadustega mullale. Kui niitmisega kooslust pidevalt mjutada, siis see htlustab taimede kasvu ja kiirekasvulised ei saa nii edukalt kasvada. Eriti siis, kui nad muidu kasvaks rohustus teistest taimedest krgemale, mis annaks konkurentsis kumuleeruva eelise.


Aga kui korrapraselt niidetavat kohta vetada, kas siis ei avalda niitmine enam sellist tasakaalustavat toimet?


Avaldab kll. Kui me ei vetaks ega niidaks, siis oleks liikide vljatrjumine mitu korda kiirem. Vetuse mju oleneb vetuse hulgast, kuid on ldiselt ikkagi niipalju tugevam, et vljatrjumine toimub ka niidetavates kohtades.


Kui kaua viks vetamise mju taimekoosluses nha olla?


Oleneb vetise hulgast. Kui kooslust on vetatud aastaid jrjest, siis see mju psib aastakmneid, sest muutunud on liigiline koosseis. Liikide vljatrjumine kooslusest on sna kiire, aga liikide juurdetulek pole nii kiire. Rusikareeglina on thele pandud, et taastumise aeg on umbes kmnekordne mjutamise aeg. Ilmselt pole see seos siiski lineaarne ja seda mjutavad veel paljud muud tegurid seda ei saa vtta vga raudselt. Kas vi koosluse tp. Ka algsest liigilisest koosseisust ja majandamisviisist oleneb palju. Aga kui niitu on vetatud viis kuni kmme aastat, siis peaks selle mju olema taimkattes nha veel vhemasti viiskmmend aastat.


Kui kooslust ei niideta, siis see muutub kindlasti ka produktiivsemaks?


Jah, kindlasti, sest niitmisega viiakse kooslusest minema hulk aineid, mis on taimede kiireks kasvuks vajalikud. Eelkige lmmastikku. Taimed koguvad lmmastikku ja pavad talletada, et seda jrgmise aasta kevadel kasvuks tarvitada. Kui seda vlja ei viida, siis see koguneb ja tekib kumuleeruv efekt: taimed, kes suudavad lmmastikku rohkem koguda ja seda thusamalt kasutada, saavad olulise eelise teiste taimede ees.


Kui lihtsalt niidetakse ja hein maha jetakse, nagu praegusel ajal looduskaitse-eesmrkidel tihti tehakse, et niit pris kinni ei kasvaks, siis jb ju see kik ka ringesse?


Jah, jb. Heina mahajtmine silitab kll maastiku, kuid mitte liigilise koosseisu. Kui on krge rohi, siis vivad heina mahajtmisel olla liigilise koosseisu jaoks vga negatiivsed tagajrjed. Sel juhul hakkab kogunema kulu ja kui moodustub tugev kulukiht, siis on kllalt palju neid taimi, kes ei suuda sellest lbi kasvada. Teine asi kulukiht takistab seemnete judmist mulda.


Aga kui hein peeneks hakkida?


See vib anda parema tulemuse: sel juhul kulu laguneb kiiremini ja mju on viksem, kui jtta heinavaal maha. Ometi on kohati isegi parem, kui kulu jb psti: siis ei teki taimekasvu takistavat viltjat kulukihti ja muutused on aeglasemad. Ent maastik muidugi muutub ja pikemat aega on niitmine avatud koosluste silitamiseks siiski vajalik.


Kui tundlikud on konkurentsisuhted liigirikkas koosluses: kui ks aasta ei niideta, kas jrgmisel aastal on ks vi teine taim paremini lgile psenud?


Muutused toimuvad sna kiiresti, enamasti juba mne aastaga. Kuid liigirikastes kooslustes on konkurentsisuhted tihti sna vhethtsad. See on ilmselt htpidi eeldus, et liigirikas kooslus saaks kujuneda. Teistpidi on see ks liigirikka koosluse omadusi: sellises koosluses pole tugevad konkurendid kuigi arvukad. Konkurentsisuhted on sellises koosluses krvuti positiivsete suhetega kll olemas, kuid nende thtsus on vike. ks vi kaks aastat mitteniitmist ei thenda veel tugevaid muutusi. Kuid viieaastane vahemik on liigirikkuse silimisele juba kriitiline. Aga jllegi oleneb palju konkreetsest kooslusest.


Mainisid positiivseid vastasmjusid millised need niidukoosluses viksid olla?


Kui vtta taimi ksi, siis meie niidukoosluses pole need tugevad eelkige ehk mikrokliimat muutvad tegurid, mulla omaduste muutmine. Kll on sna suur osa mkoriisal. Taimede ja seente vaheline positiivne kooselu on mrksa olulisem kui ksikute taimede vaheline positiivne vastasmju.


Mida on teada maasisese konkurentsi tugevusest?


Seda on palju keerulisem tundma ppida. Vahest olulisim on maa sees ruumipuudus, just niidukoosluses. Meie neme seda kamardumisena, kus niidutaimede juured-risoomid on lbi pimunud tihedaks kamaraks. Taimede jaoks thendab see vaba ruumi otsimist, kuhu veel saaks omi ttarrameteid paigutada.

helt poolt on oluline paiknemine ja kes hivab ruumi esimesena. Teine asi: ptakse maasiseseid ressursse, toitaineid, kiiremini ammutada ning siin on eelis sellel, kes asub toitainetele lhemal. Aga selge on ka see, et maapealne ja maasisene heaolu on omavahel tugevalt seotud.


Kas vegetatiivset liikuvust vib ka nii ette kujutada, et kui hes kohas lheb taimel ebasobivaks, siis kloon kasvab teises suunas ja sama taim vahetab niidul kohta?


Taim vahetab kohta kindlasti. Iseasi, kas see on teadlik protsess vi mitte: kas taim suudab otsustada, et nd on halb ja vaja minema kolida. Otsimise ja liikumise protsess on ehk lihtsalt osa elust ja toimub alati. Ksimus on mehhanismis, kas taim on vimeline tajuma koha paremust ning oma kitumist selle phjal muutma vi kasvab ta seal lihtsalt kiiremini.


Kas Eestis on mratud kloonide suurusi: kui suur viks olla ks taim niidul?


Meil on mdetud ksikute liikide kloone, kuid need pole kindlasti kige suurema kasvuga. Mdetud on ksikuid kpalisi, niteks kuldkinga, samuti sarapuude juurdekasvu. Need pole silmapaistvalt suured kloonid. Samas vib selliseid mtmisi segada asjaolu, et pealtnha hest kloonist koosnevad selgelt piiritletud kogumikud, nagu vib mnnikus nha maikellukese laike, osutuvad vga sageli mitmest kloonist koosnevaks. Mujalt on niisuguseid niteid kllaga, Eestis on seda vhe uuritud.


Vegetatiivse kasvu puhul pole ilmselt oluline mitte ainult aastase juurdekasvu pikkus?


Laias laastus on neli-viis tunnust, mis vimaldavad vegetatiivset kasvu mratleda. Peale vegetatiivse liikuvuse peaks knelema, kui vanaks kasvab ramet; kui kaua ta kasvab he koha peal ja mis on minimaalne ruum, mida ta oma kasvuks vajab ning kui palju jrglasi vegetatiivselt ldse antakse ja kuhu nad paigutatakse. Paigutus oleneb ka harunemisnurgast, kui tugevalt on mratud kasvu suund. Igal tunnusel on oma selge bioloogiline thendus ja neid saab taimedel tihti kllalt hlpsasti mta.


Kas vegetatiivne liikuvus on liigiomane: see oleneb sageli ju keskkonnast?


Liigiomane on ka see, kui sltuv ta on keskkonnast. Osa liike reageerib keskkonnale plastiliselt, osa kasv on aga vga rangelt mratud ega reageeri keskkonna muutustele. Maapealsed varred, nagu vsundid maasikal, on mrksa tundlikumad kui risoomid.


Kui paljude taimede kohta on teada vegetatiivse liikuvuse parameetrid?


Mne liigi kohta on teada vga palju. Maailmas on selline niteks harilik maajalg ja sulg-aruluste, keda on vga palju uuritud. htlasi on nende kohta teada, kuidas nad reageerivad keskkonnamuutustele.

Teist suunda arendame me zooloogia ja botaanika instituudis: pame kirjeldada kiki he koosluse liike. Me kll ei tea, kuidas viks samad liigid kituda teises koosluses, kll aga teame sna hsti seda, kuidas toimub vegetatiivne uuenemine hes koosluses kokku. Saja liigi kohta on meil vga head andmed ja peale selle on umbes viiskmmend liiki, mille kohta teame osa tunnuste vrtusi.


Kaitsesid taimede konkurentsi ja klonaalse kasvu uuringute alusel doktorivitekirja. Mis plaanid on Sul edaspidiseks?


Arvan, et mu doktorit ei lahendanud kuigi paljusid ksimusi. Pigem tekkis selle koostamise kigus rohkesti uusi ksimusi. Vhemalt minu jaoks. Eks nende lahendamine seisabki ees. ks plaan on praegu uurida niidu taastumist prast vetamist. Selle kohta on meil Laelatu puisniidul vga hea pikaajaline eksperiment. Maailmas on tehtud rohkesti katseid, kus on uuritud vetamise mju kooslusele, kuid vetamise jrgset looduslikkuse taastumist harvem.

Ramet potentsiaalselt iseseisev, kigi elutegevuseks vajalike organitega (juured, lehed, vars) he tipmise meristeemi moodustatud osa knnisest (kloonist).

Vsu rameti maapealne osa; vsu miste ei hlma juuri.



Taimekoloog Marek Sammulit ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012