Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 10/2003
Taksidermia viis jdvustada loodust

Nimetus taksidermia tuleneb ladina keelest ning thendab naha vrtustamist ehk vristamist. Eestikeelne vaste topise tegemine praegusajal enam kuigi hsti ei sobi: snaga toppima pole ndsel taksidermial enam mingit pistmist.

Tnapeva taksidermist kasutab enamasti eriliselt selleks vlja ttatud materjale ja tema t hlmab peale klassikalise topisevalmistamise ka niteks tehiskeskkondade loomist, mulaaide tegemist kaladest, reptiilidest jne. Teline taksidermist ei saa olla lihtsalt osavate ktega sell, tal peab olema teadmisi bioloogiast, anatoomiast ning ka kunstiannet (maalimine, skulptuur, voolimine jne.).

Taksidermial on mitu suunda. Eesmrkide ning tellijaskonna soovide poolest vib taksidermia jaotada tinglikult kahe suuna vahel: loodushariduslik ehk muuseumisuund ja kommertslikum suunitlus.

Loodusharidusliku t puhul peab taksidermist ritama kujutada objekti nii loomulikult kui vimalik: tema lesanne on anda inimestele loodusest tene ja tpiline pilt. Selles vaimus loodud td peaksid kuuluma muuseumide ja ppeasutuste kogudesse.

Kommertslikuma suuna puhul tehakse objekt tihti suurem, uhkem, vimendatud vrvidega vi puhtam tema tpilisest olekust. Niteks soovivad paljud jahimehed, et nende tabatud hirvepull tuleks valmistada vimalikult paksu kaelaga: neks uhkem vlja. Tegelikkuses paksenebki jooksuajal isahirvede kael lihastesse valguva vere toimel. Niisiis, vimendatakse philiselt ikka anatoomiliste vimaluste piires.

Loomulikult eeldavad mlema suuna td htviisi krgetasemelist tehnilist teostust.

Mida taksidermia vimaldab? Nagu eespool mainitud, ei piirdu taksidermisti t vaid pelgalt uue elu andmisega selle kaotanud indiviidile. Luuakse ka tehiskeskkondi, niteks kunstvett, -jd, -lund, -muda, -kive, -kaljusid jne. Uusi vimalusi on loonud silikooni kasutuselevtt: selle materjaliga vorme vttes saab teha mulaae kaladest, roomajatest, kahepaiksetest, loomade kihvadest, keelest, sarvedest, taimedest, seentest, puuviljadest jne. rmuslik nide on kunstkndude valmistamine USA-s, sest looduslike kndude korjamine on seal paikkonniti keelatud.


Kuidas tehakse loomatopist? Alustama peaks ehk sellest, kuidas toimida surnud loomaga. Kigepealt tuleks hinnata, kas ta on kllalt heas seisundis, et edasist vaeva nha. Kui ilmneb riknemise tunnuseid (ebameeldiv lhn jne.) vi on teelt leitud elukas puruks sidetud, oleks targem asi sinnapaika jtta. Mida teha siis, kui leidu ei saa kohe taksidermisti ktte toimetada? Vikseid ja keskmisi loomi on vimalik ka pikemat aega silitada sgavklmikus (temperatuur alla 10 C). Korjuse peaks pakkima kilesse ja siduma mbert teibiga, et eemaldada vimalikult palju hku: nii klmub ta kiiremini.

Edasine jb juba meistri hooleks. Protsess neb ldjoontes vlja nii: eemaldatakse nahk, suurematel imetajatel see ka pargitakse, viksematel imetajatel ja lindudel tavaliselt mitte. Kindlasti tdeldakse nahk koide vastu. Selleks ei kasutata enam limrgist arseeni, vaid inimorganismile ohutut eulaani, mille toimeaeg on kllalt pikk. Nahk paigutatakse kunstkehale, mis tavaliselt valmistatakse uretaanist: see on vga kerge ja hlpsasti tdeldav materjal. Looma poosi ja alusematerjali (oks, kunstkivi, - vesi, -lumi, -j vms.) valib tavaliselt tellija, tihtilugu aga usaldatakse meistri maitset. Vib teha avatud suuga ja kikvimalikes poosides topiseid, kige loomulikumad vi elusamad jvad nad aga rahulikes asendites lamavana vi istuvana.


Jrgigem seadusi. Kui tavainimene leiab niteks surnuks klmunud linnu ja soovib tema maist teekonda pikendada, tuleks kigepealt mrata tema liigiline kuuluvus.

Kui hukkunu kuulub mnda I vi II kategooria kaitsealusesse liiki, siis tuleb sellest teatada leiukohajrgsele keskkonnateenistusele. Looma vib leidja jtta endale ning lasta sellest topise valmistada keskkonnateenistuse juhataja kirjalikul nusolekul. Uluki seadusliku hankimise tenduseks peab olema loomaga kaasas jahiloa koopia.


Kus on parimad taksidermistid? Taksidermia lipulaevamaaks on USA, kus sellest on kujunenud peaaegu terve tstusharu paljude suurte firmadega. Need ttavad vlja ja toodavad taksidermias kasutatavaid materjale ning sealt prineb enamik uusi tehnoloogiaid selles vallas. Ka vanas maailmas on tekkinud selliseid firmasid, tuntuim neist ehk Karl Lange klaassilmafirma Saksamaal, kust on vimalik tellida sobivad silmad kellele tahes, ka inimesele.

Taksidermistidele korraldatakse vistlusi, et vrrelda enda ja teiste taset ning tutvuda uute suundadega.


Kus asub Eesti taksidermia? Eestis on kmmekond professionaalset taksidermisti, kes teevad seda td pidevalt ning on koondunud Eesti taksidermistide hingusse.

Meie taksidermistid on paaril korral osalenud Skandinaavia ja Euroopa meistrivistlustel ning tulemuste le ei saa kurta. Studio Viridis on saavutanud kahel aastal Skandinaavia meistrivistlustel esimese ning teise ja kolmanda koha kalade klassis, Ott Koppa teise koha Euroopa meistrivistlustel loomapeade klassis ja Skandinaavia meistrivistlustel teise koha vikeimetajate klassis. Eestis oleme pidanud vistlusi neljal korral, meistriteks on tulnud lo Virnas, Hillar Koppa ja kahel viimasel aastal Ott Koppa.



Ott Koppa (1974) on T loomakoloogia magister ja professionaalne taksidermist.



Ott Koppa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012