Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 10/2003
Knemust udus ehk peidus eestimaise troopika eest

Selles, et Frid on turismimaana eestlastel veel les leidmata, pole midagi hmmastavat: kulge sinna mere taha, kuidas tahad, minek ja olek on ikka hirmkallis. Hoopis llatavam oli Eesti juulipalavusest frilikku jahedusse pagedes tdeda, et imekauni ja omalaadse loodusega maalapikesed on mrksa rikkama Lne-Euroopagi rndurihordidele niisama hsti kui tundmatud ja vhe sellest ka saared ise ei tundu tsisemaks tulijate dessandiks sugugi valmis olevat.

Mulle nppu jnud rnnuraamatud on kik ht meelt: kuni praeguseni satub suurem jagu klalisi Fridele poolkogemata ja -tahtmatult: siis, kui ollakse sealse laevakompanii Smyril Line sna kummalist marsruuti pidi kulgeval liinilaeval Norrųna teel niteks Taanist Hanstholmist Islandile Seyšisfjųršurisse. Laev paneb teid siis kaheks pevaks Trshavni maha, et ise vahepeal Norrasse Bergenisse pigata. Ja samad raamatud kinnitavad sedagi, et suur osa neist juhutulnukaist ei oska nnelikult slle langenud vimalust sugugi mistlikult kasutada. Enamasti trimbatakse sadama mbruse krtsides mahedamaitselist Fride llekest vi tuulutatakse Trshavni erksavrviliste majakestega kitsail tnavail klaarimaks tormisel ookeanil hangitud merehaigust. Kllap esmajoones seeprast, et emamaast Taanist iseseisvaks prgiv niigi omajagu autonoomne peaaegu-riigike pole osanud ennast turismilaadal kllaldaselt turustada.

Ainult sellega oskan seletada fakti, et kahel ndalalpupeval oli Fride ilmselt he tublima turismifirma kahel suureprasel reisil vaid kolm muljehuvilist: eestlased Jaanus ja Toomas ning kaugete Soome juurtega ameeriklanna Nancy. See turismifirma pakub suvel kll koguni terve tosina reise ndalas, aga koosneb sisuliselt vaid hest perekonnast, lienergilistest Trharda ja Sįmal Blįhamarist. Enamasti on Sįmal giid-autojuht; kui rhm rohkem kui kahekmneinimeseliseks paisub vahel seda siiski juhtuvat vtab Trharda poole seltskonnast teise bussi.

Neil kahel ringsidupeval neme arvukamaid turistihulki vaid vaatamisvrsuste esikmne juures: Vestmanna linnukaljudel, katoliikliku keskaja phapaigas Kirkjuburis ja pigem muuseumi- kui elupaigalaadses Saksuni klas. Kusjuures kriseval kurguhlel kneldav jutt reedab enamasti tulijate Taani-pritolu, npuotsaga norralasi, rootslasi ja sakslasi sekka. Isegi htegi muidu kikjal Euroopas kaameraid plksutavat jaapanlast ei juhtunud ngema.

Ent hoolimata sellest rkis Nancy, kui raske oli tal juba kevadel endale majakohta kinni panna, nii et ndalase oleku keskel tuligi hotellist klalistemajja le kolida. Eks selle phjal tule arvata, et vhemalt nudlikuma reisija jaoks on bimisvimalusi napilt. Ning seda, et meie endale vaid ndal enne tulekut pealinnaserva klalistemajas hlpsasti kohad leidsime, tuleb ilmselt pidada pigem nnelikuks juhuseks kui tavaolukorraks.

Sgikohti leiab Trshavnist eriti priske tengelpunga olemasolul rohkesti, kll vid aga lausa nlga jda viksemate asulate vahel kulgedes, kui pole taibanud teekonda koostades endale kehakinnituskohti tpselt planeerida. Ja jllegi neis ksikuis ja seejuures mnelgi juhul lausa suureprase kgiga restoranides-kohvikuis vid ennast sageli tunda pereliikmena, sest oled sgiruumis vaid koos oma reisikaaslaste ja perenaisega. Nii kujuneb omamoodi niaring: klalisi pole selleprast, et pole kusagil olla, ning kusagil olla pole selleprast, et pole klalisi


Kes need saared merre puistas? Teatmeraamatust leiame saarestiku kehamdud: 118 km pealaest jalatallani, seega phja-luna ulatus ning 79 km lgade ehk lne-ida laius. Neid mte korrutades saadud ligi 9300 ruutkilomeetrine pindala on muidugi selge lepingutus. Tegelikult on saarestikul maad vaid vhem kui poolteise Hiiumaa jagu, 1399 ruutkilomeetrit. Aga see maa on lhestatud kaheksateistkmneks maalapikeseks, mis tohivad end uhkelt saarteks pidada, ja veel hulgaks ookeanist turritavateks kaljunukkideks.

Legend seletab Fride sattumist Phja-Atlandi vetesse imelihtsalt: kui Looja suurest maaloomise tst veidi tdinenuna hel hetkel knealuseid oli puhastanud, pudenenud sinna kogunenu merre. Teadustsised geoloogid seevastu krutivad ajaratast kmnete miljonite aastate taha, knelevad mandrilaamade liikumisest ja vulkaanide aktiivsusest, mis on tekitanud miljoniruutkilomeetrise Fri-Rockalli platoo. See kaljumrakas pole sugugi htlane monoliit, sest pursked kordusid uuesti ja uuesti ning nii sattusid laavavoolust hangunud basaldikihtide vahele tuha ja muu hu kaudu vulkaanist maandunu korrad, mille jrgmise basaldilademe raskus punakaks tufiks tihendas. Kpsetusprotseduuri kordumine kuhjas lpuks viie kilomeetri krguse napooleonikoogi, mis lpuks omaenda tsedusest sgavamale ja kagusse lngu vajus. Sestap knib isegi saarestiku krgeim mgi, jalgpalliplatsi suuruse platooga Slttatindur ehk Lametipumgi ainult 882 meetrit le ookeani.

Edasi asusid kpsetist hveldama jajad. Pole vaja kuigi phjalikku pilku Fride kaardile, et mrgata peaaegu kigi saari eraldavate kitsaste vinade ja fjordide, maalilisima maismaaoru Saksunardaluri vi lennujaamasaarel Vgaril asuva suurima mageveejrve Srvgsvatni loode-kagusuunalisust. Kik need on liustike kulutatud knajad vaod, millest enamik on lpuks titunud mereveega, jrveks saanu aga liustike sulaveega. Sellest, kui lhedale kaks j murtud naaberlhet teineteisele sattusid, olenes, kas tekkiv meahelik sai lameda vi terava harja. Paljude nlvade trepilaadne vljangemine tuleneb sellest, kui kvad olid eri aegadel tekkinud kihid ja kui suurt kulumiskindlust suutsid nad jsurve vastu ilmutada.

J t viis lpule veejud, mis kndis pragusid sgavateks lhedeks ja rajas pehmemate kivimikihtidega paigusse koopaid, kaminaid vi telisi looduslikke skulptuuriaedu, mille teket on taas toredam seletada pigem mnusate legendidega.


Metsaraidureid tturul ei otsita. Vrale maale tulles hakkad ikka otsima sarnasjooni mne varem nhtud paigaga. Jaanusele meenutavad Frid Iirimaad, Nancyle Uus-Meremaad; mina leian puutepunkte Islandi lunarannikul asuvate Vestmanni saartega. Samasugused jrsud kaljunlvad, mille otsas on sadade tuhandete merelindude sgijrjepiserdustest vetatud lopsakad rohumtsid, kus lambad nuumal. Samasugune tervistavalt vrske merehk, aga mitte just vga tervistav tugev tuul. Ja samasugune lagedus. Tsi, Islandi kohta videtakse, et seal on kunagi ka looduslikku metsa kasvanud; teoreetiliselt kasvab ndki: sellist, kus eksinuna on ige tee leidmiseks vaja lihtsalt psti tusta

Frid seevastu on videtavasti alati olnud puudeta; saarestiku suurim mets on pealinna Trshavni llatusterohke suur park, kus mnelgi tvel on tuulevarjus nnestunud sna mrakaks sirguda. Metsatusel eldakse olevat kolm phjust. Esiteks pistab 80 000-pealine lambavgi iga trkava puuvrse pikema jututa nahka. Kui mni maalapp sraliste tallamata jtta, tuleb puukese kallale kliima. Iseenesest on see mahe ja htlane: pole suvist palavust, aga pole ka iget talve; keskmiselt vaid neljakmnel peval langevat temperatuur aasta jooksul nullpgalast allapoole ja psivat lumikatet ldjuhul ei teki. Ent kevadel vib temperatuur suuresti kikuda ja kui pikas soojas trganud pungad taas ja taas klmavetud saavad, lpeb puukese elujud otsa. Kui nnestuks vltida neidki karisid, astub areenile kolmas juline tegelane, kikjale tungiv laastav tuul. Sessamas Trshavni linnapargiski on enamik puid viltu vi lausa lbakil; kmmekond aastat tagasi teinud ks torm seal tsist laastamistd. Huvitav, kust siis kll koristustdeks metsalangetustehnika veti?!

Sama niru kui metsaga, on lugu ka loomastikuga. Peale inimese ja temaga kaasnevate pudulojuste ja parasiitnriliste on saartel igupoolest ainult ks tsiselt vetav imetajaliik jnes. Ka tema on siia kanti saabunud koos inimesega ja peab nd enda kanda vtma kogu kohaliku jahimeesteve tulistamiskire. Meres aga on elupaik hljestel ja vaaladel; kalahulka, teadagi, on lepk tugevasti kahandanud, aga vhemalt liigirikkuse mttes pole Frid kll see koht, kus kalanappust kurtma peaks. Putukate maailm on Fridel kasin; phjas sskedest raskelt vaevata saanud rnnumeestele on selle kohta lihea uudis: neid vereimejaid saartel pole. Tpselt sama saab elda roomajate kohta.

Linnustik on seevastu rikkalik, kuigi mitte vga liigirohke. Tooni annavad muidugi hiiglaslikke linnulaatu moodustavad merelinnud: tirgud, algid, lunnid, kaljukajakad, tormilinnud. Aga asulais liikudes ei teki mingit kahtlust, kes viks olla saarestiku rahvuslind: muidugi merisk. Musta-valgekuueline meriharakas lrmitseb kikjal ja minugi hommikused rkamised Trshavnis ei vajanud punasest nokast tulevate kiljatuste krvale enam muid abivahendeid Rohkesti hakkas silma ja krva ka suurtes salkades liikunud kuldnokki. Aga ldse on saarestikus kirja pandud le 220 tiivuliseliigi, kellest korrapraseid pesitsejaid on vaid poolsada, paarkmmend juhuslikku veel lisaks.

Botaanikulgi ei tohiks Fridel igav olla: neljasaja liigi seas, millest julgelt veerandi on kohale toonud taas inimese ksi, on ka endeemseid liike.


Norrast tulnud Taani alamad. Murukatus Fri majal on tavapruuk ka uutel ehitistel, niteks Trshavni Phjala majal, samuti elumajadel. Pris muhe oli vaadata, kuidas tavalise niidukiga lamedama murukatuse habet aeti. Neil uuematel majamtsidel kib mtaste alla plastisolatsioon, mis hoiab rohukasvu jaoks niiskust ega lase tal aluskonstruktsioone lhkuda. Aga eriti maalilisel vana klamaja murukatusel peab taevavett iges paigas kasetoht. Niteks olgu nagu lausa tpprojekti jrgi ehitatud 19. sajandi klakirikud valgete seinte ja musta torniga ning kindlasti murukatusega. Ruttasin Smalilt uurima, kust puudeta saartel nii palju kasetohtu hangitakse. Muidugi Norrast, pani rumal ksimus Smalit ehk llatumagi. Me ise oleme Norrast, meie lehmad on Norrast, palgid meie majade ehituseks on Norrast ja kasetoht on Norrast.

Fride asustuslugu algab samal ajal Islandi omaga: 9. sajandist, kui kuningas Harald Kaunisjuus Norra hte liitis. Kohalike likute vim muutus hapraks; nii veti perekonnad, sulased, loomad ja vara ning mindi vastu tundmatusele. Kas naljaga pooleks vi natuke ka temeeli rgitakse, et need, kes Fridele judes juba liiga merehaiged olid, jid sinna pidama, teised prutasid Islandi poole edasi.

Fride kirjut ajalugu kas vi lhidaltki mber jutustada lheks lootusetult pikaks. Igatahes on ajaloos olnud paremaid ja halvemaid, sekka ka pris halbu aegu. Viimase suure sja ajal, 1940. aasta aprillist peale, olid saarel britid ja vhemalt mina pole kuulnud, et keegi seda aega halva snaga meenutaks. Tsi, peaaegu poolteistsada inglaste jaoks kala pdnud Fri meremeest leidis just sel ajal mrja haua. Aga samas meenutatakse sageli, et Albioni-mehed ehitasid Vgari saarele lennujaama (siledaid kohti on neil maalapikestel kasinalt; Vgari tusu- ja maandumisrajad olevat maailma lhimad, mida suured Boeingud veel kasutada saavad) ja et ldse oli kord majas.

Prast sda vinuks minna nii ja naa. Lks sedamoodi, et Frid jid Taani kuningriigi koosseisu, ehkki said 1948. aastal pris suure autonoomia. ks meie praeguses ajas ehk olulisemaid niteid sest iseseisvusest on see, et erinevalt emamaast ei kuulu Frid Euroopa Liitu. Aga pris omaette olemise soov kerkib ikka ja jlle les. he mehe jutu phjal ldistusi teha on muidugi kurjast, nii et osundan seda mitte kui frlaste, vaid lihtsalt he nende aktiivse esindaja isiklikku seisukohta. Tema rkis taanlastest ilmselge halvakspanuga, nimetades neid ainult okupantideks.

Kllap vib Fride tuleviku mramisel kaalukeeleks saada juba kmmekond aastat vldanud naftauuringute tulemuslikkus. Must kuld muudaks suuresti saarerahva peaaegu tielikku sltuvust ha ebakindlamaks muutuvast kalandusest ja annaks rohkesti enesekindlust otsustada ise oma elu le.


Udukardin tuseb ja vajub. Kui esimesel Trshavni-hommikul klalistemaja toaaknal kardina eest tmban, nen ma vaevu-vaevu vaid paarikmne meetri taga asuvat lejrgmist maja. Meist mitukmmend meetrit allpool pole Fride pealinna keskosast jlgegi, merest ja sadamast rkimata. Alles kolmandal peval avastame uhke vaate naabersaarele, Nlsoyle.

Nii nagu phjarahvastel lume vi j jaoks, on frlastel palju nimesid eri tpi ududele. Niteks aasta ringi eriti tuulise ilmaga ette tulev skaa varjab maal kndija pilgu eest vaid metippe, suvise rahuliku ilmaga rndavad madalal vee ja maa kohal ksikud pollamjrki laamad, mis pilguheitu mgedele ei sega. Meid ahistanud, suviti just pealinnas lisage mjrki vib olla aga selline, et te ei ne isegi vljasirutatud ke nppe.

Muidugi vib udust saada rnduri surmavaenlane, kui ta kiirustab autoga teele vi ritab letada mekuru. Samas oskab ootamatult laskuv vi tusev udukaar mustkunstnikust maastikumaalija kombel vaate mne hetkega sootuks teiseks muuta ja teid teliselt rabada.

Fride ilm on nii ajas kui ka ruumis limalt muutlik. Selle peva hommikul, kui oleme kavandanud saarestiku turistlikuks tippatraktsiooniks peetava paadiretke Vestmanna linnukaljudele, ladistab sest paigast nelikmmend kilomeetrit kagus paiknevas pealinnas troostitult vihma. Lahke peremees Willi vtab kne paadisite korraldavale Skvadalide perefirmale. Ei, vihma ei saja, aga udune on. Prognoos lubab peva teiseks pooleks udu kadumist. Jme ootele, vihm Trshavnis aga aina tugevneb. Keskpeval tuleb Willi hea uudisega: Kella kahene reis toimub. Kesklinna bussile kndides saame mrjaks, ka peaaegu kogu tee Vestmannasundini on mhkunud pilvisse vi udulaamadesse oskad sa elda, mis parajasti mis on! ja ometi saame tund-poolteist hiljem Barbara nime kandvas paadis vaimustusest hku ahmides imeprast kaljumoodustiste mitmekesisust ja vilgast linnuelu seirates ainsad veepiisad riideile vaid paadi kiiluveest.

Vastukaaluks ka teistsugune nide: peaaegu pikesepaistes alanud retke le mgede Trshavnist Fride ainsa kunagise piiskopikiriku klasse ja keskaegsesse keskusse Kirkjuburi lpetan dini mrjana, vaid seljakoti alt leian kuiva laigukese. Veekindla tormikuueta lheb Fridel matkama vaid pururumal inimene, olgu ta siis enda arvates pealegi kogenud rndur.

Vrsil hea, kodus parem!, tavatsetakse reisilugude lpus hata. Seekord on kik teisiti. Kui hilishtul Tallinnas maanduva Kopenhaageni lennuki stjuardess tleb ues olevat 29 kraadi, mtlen suure ja sgava igatsusega vaid 17-kraadisele suveilmale, mis vrvikirevasse Trshavni maha ji.


Toomas Jriado (1947) on MT Loodusajakiri snumitoimetaja.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012