Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 11/2003
Muraka looduskaitseala

ht Eesti suuremat ja vrtuslikumat rgset maastikukompleksi hoidev kaitseala varjab endas eri arengujrgus soid, loodusmetsi ning kaitstavaid liike ja nende elupaiku

Neljast lahustkist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Metaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kmmekond kilomeetrit phja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jv Ratva raba.

Muraka soostik on tekkinud Peipsi no phjaosas, kunagise jrve phjas. Prast mandrij taandumist ngu titnud jnukjrved hakkasid aja jooksul kinni kasvama ning moodustasid 900010 000 aasta eest ulatuslikud madalsood. Pronksiaja alguseks (umbes 3500 aastat tagasi) oli soostik judnud raba arengujrku. Soode piirid laienesid, naabersood liitusid. Nii kujunes liigestunud piiriga, paljudest rabalaamadest koosnev ulatuslik sooala. Rabasid eraldavad ksteisest kas kidura taimestikuga mred vi siirde- ja madalsootpi tsiksood.

Soostiku lunapoolses osas valdab puis- ja laukaraba, phjaosas on lekaalus lodualad ning vesised lagerabad. Laugaste suurim lbimt on kuni 400 meetrit, enamik jb siiski 2040 m vahemikku, sgavus knib 13 meetrini. Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Piirkonna keskosas, ravooluta ngusal alal laiuvad ulatuslikud mred.

Soostiku alusphi koosneb lem-Ordoviitsiumi lubjakivist, mida katavad alluviaalsed ja jrvesetted. Setete tsedus on siin kmne meetri piires, lneosas ks kuni kaks, kohati vaid pool meetrit. Soopinna krgeim punkt ala keskosas ulatub 5657 meetrit le merepinna. Mineraalse alusphja krgeim punkt, 5254 m le merepinna, paikneb Kaasiksaare lhistel. Turbakiht knib soostiku keskosas 57 meetrini, realadel paari meetrini.

Kaitseala kirdeosas Ratva rabas asub ligi 30-hektarine Ratva jrv, jnuk kunagisest suuremast veekogust. Sadakond aastat tagasi kaevatud kraav on alandanud jrve veetaset ning kiirendanud selle kinnikasvamist. Vltimaks soo laienemist, on kraavitatud ka kogu soostiku piiriala. Soo phjaosast voolab vesi Purtse jkke, lunaosast aga Tagajkke ning Pungerja jkke.


Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme vrtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabap, vike-koovitaja, kolmvarvas-rhn ja paljud teised. Raba kohal on nhtud lendamas rabapistrikku.

Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikppa, soohiilakat, kdu-koralljuurt, kuradi-srmkppa, knnapuud, harilikku nsiniint, harilikku ungrukolda. Muraka looduskaitseala on meil ka ks rahvusvahelise thtsusega mrgaladest (Ramsari ala). Kindlasti vrib see soostik thelepanu veekaitse seisukohast.


Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist veti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustkist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha.

1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille jrgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvndit. Inimesed ei vi minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevnditesse 1. veebruarist 30. juunini ning Ratva raba looduslikku sihtkaitsevndisse 1. veebruarist 15. juulini. Kogu kaitsealal on aasta lbi keelatud jaht ning kalapk. Mootorsidukite ning jalgratastega tohib liikuda vaid ldkasutatavatel teedel. le 50 osalejaga rahvaritusi vib korraldada ainult kaitseala valitseja Ida-Virumaa keskkonnateenistuse nusolekul.

Kaitse-eeskirja ning selle muudatustega on vimalik tutvuda elektroonilise Riigi Teataja kaudu aadressil: https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp


Oht kaitsealale. Muraka raba looduslikku seisundit vib ohustada O VKG Aidu Oil kavandatav plevkivikaevandus, mille meeraldisega kattub kaitseala ks lahustkk ning millest vaid paari kilomeetri kaugusele jb kaitseala phiosa. Eestimaa Looduse Fondi arvates ei kajasta kaevanduse keskkonnamju hindamise aruanne kiki vimalikke keskkonnamjusid ning nende leevendamise vimalusi. Aruandes puudub ka hinnang Ratva raba veereiimi muutuse kohta.



1. EELIS (Eesti looduse infossteem) http://eelis.ic.envir.ee/eelis

2. http://www.elfond.ee

3. Leito, Tiit 2001. Muraka raba. Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, Tallinn.

4. Orru, Mall 1995. Eesti turbasood. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

5. Valk, Uno (koost.) 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn.



Roland Mr (1975) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



Roland Mr
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012