Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 11/2003
Varessaare lugu

rge prduge sinna tagasi,

kus olite kord nnelik. Kui soovite,

et kik seal lbielatu elaks teie mlestustes edasi.


Agathe Christie


nn on nagu tervis kui seda ei mrka, on ta olemas. Kahtlemata olid mul nnelikud need aastad, mil Alutaguse mail ringi rndasin. Algul metsakuivenduse asju ajades, hiljem silitamist vajavaid liigniiskeid alasid selgitades ja loodust pildistades.

hel rnnakul judsin Heinassaare rgmetsa ja sealt Varessaarde, kolmekmnendate aastate lpul ehitatud metsavahimajja. Tollal oli see akendeta ja inimthi, klalisraamat laual. Vahel peatusid seal matkajad kodumaisel treeningul enne Venemaa avarustesse suundumist.

Parajasti ametniku rhuva kesta heitnuna vtsin vastu mtte majale aknad ette panna, ahi les ehitada, gaasipliit sisse tuua. Mind sidus selle kohaga vaade lagerabale, krge kuusk raba rinnakul, Kotkanina, kus oli lapike salumetsa ja kuused Tarumaal tee servas, mida vahel hammustas karu territooriumi mrgistades.

Inimeste valikud on niliselt juhuslikud, kuid nende taust vib ulatuda aastate taha. Nii nagu ei vanane nooruses kohatud tdrukud, kanname endaga muutumatuna kaasas kujutlusi, unelmaid ja soove, mis aastaid hiljem su ette ilmuvad vi mne koha kauniks muudavad. Meie hinges on palju valupunkte, mis stitavad, phjustavad valiku. Piisab vga vikesest lootusest, et ratada ellu armastus.

Kigil jrgnevail aastail oli Varessaare see konks, mis ti mind inimeste maailmast vaikusesse ja ksindusse. Sikuskamehele kusagil jrvejl pole thtis niivrd kala, kes nge otsa satub (kuigi ka neid peab olema), kui vaikus ja ksinduse vlu.

Kaheksakmnendate aastate puasel suvel ti metskond Varessaare pllule heinaliste ve. Jrgnevad aastad olid ilusad, kuid siis trkas kase- ja pajuvsa kui lina. Tegime talgud, raiusime lagedaks vaate lagerabale. Kuid peagi tuli vsa taas otsaga tuppa. Korrastamata mbrus kogub enda mber aga korratuid inimesi.

Jrgnev toimus Ali Ibn Abu Talibi mttetera jrgi: Ihnele pole rikkus mingi nn selle viivad minema rvlid vi saavad endale prijad. Nii juhtuski. Varessaare ldi segamini: neid, kel midagi vaja, on ikka olnud. Aegamda kadusid ka naabrid. Selgus, et kohaliku rahvata, kes kll kilomeetrite kaugusel, kaotasid maastikud ja mlestused vlu. Et vlu les leida, peavad tulema uued matkajad. Kel pole midagi mletada, kll aga avastada.


Edgar Kask (1930) on metsandusharidusega loodusfotograaf ja esseist, heksa loodusraamatu autor.



Edgar Kask
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012