Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 11/2003
Kuidas arhiveerida slaidikogu?

Igahel, kes tegeleb fotograafiaga, tekib aja jooksul pidevalt suurenev fotokogu. Ka see vajab sstematiseerimist, et saaks tarviliku pildi kogust kiiresti les leida. Kuivrd looduspilte on kige otstarbekam teha slaidifilmile, siis kirjutangi peamiselt sellest, kuidas olen korrastanud oma slaidikogu. Selle andmebaasis on praegu 10 709 pilti ja raamimist ootab veel pool tuhat sellesuvist slaidi.

Kogu sstematiseerimine saab alguse juba pildistades. Igas fotokotis peaks tingimata olema pevik, kuhu tehakse lesthendusi pildistamise objekti, aja, koha ja muu vajaliku kohta. Mida tpsemalt seda teha, seda lihtsam on hiljem slaide arhiveerida ja pilte kasutada.

Kui filmid on ilmutusest ktte saadud, siis tuleb nad kigepealt raamida. Minu meelest on optimaalsed Hama DSR-i raamid. Neid makse 500 kaupa pakis; ks raam maksab alla he krooni. Raamid on hukesed, 1,6 mm paksused, ja vtavad vhem ruumi. Teine oluline eelis peitub asjaolus, et slaidide raami lkkamiseks ja kaadrite likamiseks on olemas vastav rakis. Slaidi saab raami sisse nii, et filmiriba tuleb nppudega katsuda nii vhe kui vimalik ja tgi lheb kiiremini, kui kridega filmirulli kallal askeldades.

Slaidide hoidmiseks on mitmesuguseid vahendeid. Hinna ja kvaliteedi suhtelt on soodsad kiirkitja vahele asetatavad kiletaskud, kus hele A4 lehele saab panna 20 raamitud slaidi. Lbipaistvast kiletaskust saab korraga levaate 20 slaidist. Igale kiletaskule kirjutan tema jrjekorranumbri.

Loomulikult ei raami ma kiki slaide. Ikka juhtuvad filmile heade krvale ka ebannestunud vtted. Need lendavad otsejoones prgikasti. Kui tuleb otsustada, kas raamida vi visata ra, vib kasutada vhemalt neljakordse suurendusega luupi. Ent kui tahame 35 mm filmilt uurida detaile, siis vajame juba kaheksakordse suurendusega luupi. Luupi valides tasub silmas pidada kvaliteedinudeid: nad peavad olema vhemalt niisama head, kui oli objektiiv, millega pilte tegime. Vaadates pilte uduse ja moonutava plastmulliga, on raske hinnata kvaliteetse objektiiviga tehtud fotosid. Kasutasin kunagi plastluupi, kuid hankinud endale Canoni just filmi vaatamiseks meldud nelja- ja kaheksakordse suurendusega luubid, muutusid pildid mrksa vrvilisemaks ja teravamaks. Veel parem, kui saame seda teha vikesel valguslaual.


Edasi tuleb slaid thistada ja andmebaasi kanda. Eri variante proovides judsin lpuks jrgmise meetodini: kirjutan slaidiraamile lihtsalt jrjekorranumbri. Sellest saab tema unikaalne tunnus andmebaasis. Kogu lejnud info kirjutan FoxPro-s peetavasse andmebaasi. Makse ka eritarkvara, kuid tegin andmebaasi algul ise ja prast vikseid mberkorraldusi olen jtkanud samaga. Lpuks pole ka kski standardtarkvara pris sobiv. Aga niisama edukalt saab viksemaid baase pidada ka tabelarvutusprogrammis (niteks OpenOffice).

Milliseid andmeid iga slaidi kohta silitada? Peale slaidi jrjekorranumbri on slaidi iseloomustavas kirjes kindlasti kaks tunnust, kus on kirjas kiletaskulehe number ja slaidi jrjekorranumber kilelehel. Selle jrgi leian soovitud slaidi kiiresti les.

Kige olulisem, kuid samas ka kige keerulisem on slaidi enda kirjeldus. Siin pole vimalik midagi kodeerida, vaid ainus vimalus on pildil kujutatut vimalikult tpselt vabas vormis kirjeldada. Jrgmised tunnused on pildil domineeriva liigi eesti- ja ladinakeelne nimetus, juhul kui objekt on tpselt mratud. Kui on tegemist loomaga, siis lisan vimaluse korral ka soomrangu.

Loomulikult on iga slaidi kohta kirjas tpne pildistamise kuupev ja koht. Tavaliselt piirdun lhima kla vms. nimetusega. Mnel juhul olen viimastel aastatel silitanud ka GPS-i koordinaadid. Need on n.-. miinimumandmed, mis peaksid igas fotokogus talletatud olema.


Et endale elu lihtsamaks teha, olen iga slaidi kohta lisanud ka abistavat infot.

Kigepealt mratlen valdkonna, kuhu slaid kuulub: kas rubriiki putukad, taimed, mblikud, muud loomad, inimesed vms. Neid kategooriaid saan vajaduse korral ka hiljem muuta ja tiendada. Nad on rohkem statistika huvides, sest paljud slaidid viksid kuuluda mitmesse kategooriasse.

Putukaslaide kirjeldades kasutan kaht tunnust. Need on numbriliselt kodeeritud seltsi ja sugukonna nimetus. Jllegi aitab see hiljem statistikat teha, ent kui vahel on vaja otsida just he vi teise seltsi putukaid, siis saab nende vljade abil nhtavaks jtta vaid asjasse puutuvad kirjed.

Olen enda jaoks teinud ka he vlja, kus hindan subjektiivselt foto kvaliteeti. Nii saan baasist otsides ra kaotada pildid, mis trkki ei klba, kuid ilusa jutu taustal vib neid siiski ekraanil nidata.

Eraldi on baasis mrge selle kohta, kas pilt on tehtud sel vi peval, missugusele filmile, kas pilt on parasjagu mnes slaidiprogrammis ehk siis kilelehelt vljas. Ja loomulikult on teisi vabas vormis mrkusi: tehniline info pildi kohta vms.

Pdsin andmebaasi algusaastatel kodeerida pildi kvalitatiivset sisu. Niteks paarituvad putukad said kindla tunnusnumbri. Vanasti ei olnud ju arvutid kuigi vimsad, seega: mida lhemad tunnused, seda parem. Olen sellest peaaegu loobunud, sest isegi vabas vormis tekst ei suuda vahel pilti kllalt hsti edasi anda. Pigem tuleks hakata lisama eri mrksnu. Praegu on minu andmebaasi maht vaid 3,8 Mb, mis pole ndisarvutitele probleem.

Mned aastad tagasi lisasin tunnuse selle kohta, kas slaid on arvutisse skannitud ja missuguse CD pealt vin faili leida. Skannitud failide nimeks jtan alati sellesama slaidi jrjekorranumbri, mis on raamile kirjutatud ning mis htlasi on unikaalne tunnus andmebaasis.

Vaid ideeks on seni jnud lisada kohe andmebaasi ka vike pildi eelvaade. Aga vimalus on mul selleks ette nhtud. Kunagi silitasin ka teavet selle kohta, kas mni pilt on kusagile vlja antud. Nd seda vajadust pole, sest loovutan slaidi kogust vaid erandkorras. Vlja lhevad minu kest ainult trkivalmis failid.


Urmas Tartes (1963) uurib putukate elutalitlust, ttab EPM zooloogia ja botaanika instituudi direktorina; loodusfotograafiaga on tegelnud paarkmmend aastat.



Urmas Tartes
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012