Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

artiklid EL 12/2003

Tormid lhuvad Eestimaa liivarandu
Loodusseaduste jrgi peaksid liivarannad kui kuhjerannad juurdetuleva liiva arvel ha laienema. Tegelikkuses on praegu vastupidist mrgata nii meil, teistes Lnemere riikides kui ka kogu maailmas.
  • Loe edasi...

  • Seadused peaksid kaitsma nii randa kui ka inimesi
    Randade kaitse on peale looduse kaitse paljuski ennekike avalike huvide kaitse. Eestis ei tohiks lasta minna nii, et enamik veekogude kaldaid on eravalduses ning avalik juurdeps olulisel mral piiratud, nagu on juhtunud paljudes Euroopa riikides.
  • Loe edasi...

  • Sajand lemiste jrves: taimed teavad ttt
    lemiste jrv on jootnud Tallinna juba seitse sajandit. Viimastel neist on tuntud muret vee kvaliteedi prast.
  • Loe edasi...

  • Okasnahksed on kivistunud Vasalemma "marmoriks"
    Umbes 454 miljoni aasta taguse troopilise madalmere eluvormirohke kivine ajalugu on avatud VasalemmaPadise mbruse arvukates paemurdudes. Kuulus paleontoloog K.
  • Loe edasi...

  • Iga vesi pole joogivesi
    Euroopa Liidu keskkonnaiguses on vee kaitse ja kasutus kige laiahaardelisemalt ksitletud valdkond: mitte ainult igusaktide paljususe (ligikaudu 18) tttu, vaid eesktt seeprast, et vesi on paljude teiste valdkondadega paratamatult seotud.
  • Loe edasi...

  • Igaheigus toetub heale tavale
    Igaheigust ei tunta igas hiskonnas. Selles vljendub hiskonna kokkulepe, mis on tnapeval valatud ka seadustesse, ent on vlja kasvanud tavadest.
  • Loe edasi...

  • Kagu-Eestiski on karstivorme
    Karstinhtused on meil levinud peamiselt Phja-Eestis, ent karstumisprotsessid pole tundmatud ka Kagu-Eestis. Vastseliina lhedal on krvuti kaks lohku, mis nevad vlja sna hesugused, ent ks neist on titunud veega, teine aga enamiku osa aastast kuiv.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012