Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta lind EL 12/2003
Inimese lauanaaber: harakas

Eestis kikjal tavalist harakat peetakse sageli kahjulikuks linnuks: ta sb kanamune ja teiste lindude poegi. Kuidas on lood tema kasulikkuse vi kahjulikkusega tegelikult? Haraka toitumisharjumused on hoopis mitmekesisemad ja sna huvipakkuvad.

Haraka-aasta lpul meenus ks mistujutt: poiss ksib: Isa, mis lind see on, kes lendas le meie ue, endal lauanuga taga? Vastust leida peaks olema lihtne. Lennus on haraka saba ikka koos, hoogu maha vttes vi mnes muus olukorras vib lind selle lehvikjaks ajada. Nii muutub lauanuga hoopis tordilabidaks.

Haraka haistmis- ja ngemismeelele viidates eldakse mnikord: No on alles nina! Selles vljendis on sgav tde. Toidupala leidmiseks pole tal vaja suurt vaeva nha, sgipoolist leiab igalt poolt. Kord bisin telgis paigas, kus lhedal ei teadnud harakaid olevat. Hommikul vara rkasin mitme haraka riidleva kdistamise peale. Telgi mber kis teline mll. Phjus selgus hiljem: htul sdud vorsti nahad olid jnud hommikuni raviskamist ootama.

Harakas on kigesja, nagu teisedki vareslased. Haraka-aasta avaloost [2] saame teada, kui mitmekesine on nende lindude men. Tegelikult pole see veel kik. Haraka toit oleneb ka levila maastikest, pesitsusbiotoobist, kohalikest oludest, kultuurmaastiku linnuna inimasulate lhedusest, isegi inimeste toitumisharjumustest, muidugi haraka enda eelistustest ja paljudest muudest teguritest. Toidusedel vaheldub aastaajati, olenedes sellest, mida parasjagu on vimalik ktte saada.

Hinnanguliselt on harakas kige loomtoidulisem, vrreldes teiste sugukonnakaaslastega, nagu ronk, hallvares, hakk, pasknr. Lviosa toidust hlmavad putukad, eriti mardikad. Stepialadel pidavat loomsest toidust poole hlmama kahjurputukad [7]. Vikestes metsasaludes ja pllukaitseribades laastab harakas palju linnupesi [1]. Hinge alla pannakse ka vihmaussid ja hiired.

Kevadine linnupesade rstamine on kikjal tavaline nhtus. Munad juuakse thjaks, pojad leiavad otsa nokahoopide all. Kige rohkem kannatavad kllalt suurte ja halvasti varjatud pesadega linnud, peamiselt rstad. Harakal on harukordne vime isegi kige suuremas tihnikus ning petud tihedates hekkides leida pesi ja need thjaks teha [4].

Eriti maitseb harakale liha. Koos ronkade ja hallvarestega nokitakse korjuseid. Talviti hoiduvad harakad asulate lhedusse, otsides sealt igasuguseid jtmeid. Meeleldi sakse puuvilju, aed- ja metsmaasikaid, pihlaka- ja lodjapuu marju [4]. Taimsest toidust nimetagem veel nisu, otra, maisi, aga ka pevalille, arbuusi ja krvitsa seemneid [3].

Toitumisharjumuste uurimine tundub vgivaldsena. Kuidas ldse nnestub teada saada, mida vi keda see inimest pelgav lind noka vahele haarab ja alla neelab? Milline on Eesti harakate sgiisu?

Harakaga hise sgilaua taha istuda ja pilku tema mensse heita meil otseses mttes ei nnestu. Selleks tuleb oma vtted vlja melda. Tavalisim mitmel maal kasutatud vimalus on lindude maoanalsi meetod. Uuritav lind lastakse maha, vetakse lihasmagu koos nrmemaoga khunest vlja ja ligatakse lahti. Maos sisalduvad sdud palade jnused uuritakse lbi. Samuti vaadatakse jrele, kas suunes ja sgitorus on toitu.

Mao sisu saab uurida kohe vi hiljem laboris. Selleks pannakse etikett laskmise kuupeva ja koha andmetega mao klge ning asetatakse konservanti: piiritusse vi formaliini. Kuiva maosisu saab silitada paberis vi riidekotis.

Eelmise sajandi keskel oli ka Eesti teadlastel suurmood uurida lindude ja isegi nahkhiirte toitumist maoanalsi abil. Zooloogia ja botaanika instituudis on talletatud rohkesti ka vareslaste magusid. Allakirjutanul nnestus analsida neist ligi poolt tuhandet, mis olid kogutud mitmelt poolt aastail 19471957. Harakate omi oli 56 (sealhulgas seitse autori hangitud magu). Kaks magu olid titsa thjad. Niisiis saame 54 kodumaise noakandja sgisedeli abil oma teadmisi tiendada.

Siinkohal tuleb rhutada, et mitte alati ei anna maosisaldis rasdud toidust iget pilti: toiduobjektid seedivad erisuguse kiirusega. Niteks mardikate mitteseeduvad kitiinosad silivad maos kauem kui putukate pehmed osad. Nii vibki mardikate osakaal paista tegelikkusest suuremana.


Aastaring haraka toidulaual. Kevadel (ajavahemik 1. aprillist kuni 15. juunini; uuritud 8 magu) toitub harakas hevrra nii loomsest kui ka taimsest sgipoolisest. Mardikaid, peamiselt jooksiklasi, naksurlasi, krsaklasi jt., leidus kolmveerandis magudest. Ktte oli saadud kiletiivalisi ning kahetiivaliste ja liblikate vastseid, konnajnuseid, kanamunakoori (ilmselt oli sdud kogu muna). Taimsest toidust oli eelistatud nisu- ja kaerateri, kartulit, umbrohuseemneid. Kahes maos leidunud kuuseokkad olid sinna sattunud tenoliselt putukat haarates.

Suvel (16. juuni31. august; 10 magu) suureneb loomse toidu osa veelgi, seda oli igas maos. Taimset toitu sisaldasid veidi le poolte magudest. Kige enam oli sdud prniklasi, krsaklasi, jooksiklasi, kiletiivalisi ja tirtslasi. Mend rikastasid konnad, sisalikud ja hiired. Teraviljadele andsid lisamaitset kibuvitsamarjad, sstrad ja umbrohuseemned.

Sgisel (1. septembrist 30. novembrini; 10 magu) vheneb loomsete osiste osakaal tunduvalt. Valdavaks saab teravili, philiselt nisu. On sdud ka pihlaka- ja leedrimarju ning mitmesuguseid puuvilju, samuti inimtoidu jtmeid.

Talvelgi (1. detsembrist 31. mrtsini; 26 magu) on kalade, lindude ja pisiimetajate (hiired, karihiired) jnuseid rohkesti. heteistkmnes maos leidunud suuremad luu- ja lihatkid nitavad raibetel vi solgiaukudel toitumist. Loomset toitu on kogutoidus peaaegu kaks korda rohkem kui sgisel. Nimetamist vrib mardikate hulga suurenemine. Kas haraka silm on terasemaks muutunud? Teraviljade jrjestuses on esikohal ikka nisu, jrgnevad kaer, oder, rukis, aga nende hulk on sgisega vrreldes tunduvalt vhenenud. Hernes, tatar, kartul, pihlaka- ja karusmarjad ning jhvikad tuleks liigitada inimese toidujnuste hulka, kuigi niisama hsti saaks neid ktte ka loodusest.

Leedu linnustikku ksitlevas koguteoses [4] on videtud, et teri tarvitavad harakad toiduks ainult nlja korral. Aga meil svad harakad teri sna sageli ja kogu aasta vltel. Kas see lkkab leedulaste vite mber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid vi on meie harakad nljasemad? Ilmselt pole kski arvamus pris ige.


Harakapoegi toidetakse loomse toiduga. Selgrootutest eelistatakse mardikaid, liblikarvikuid ja -kookoneid. Et sel ajal kasvatavad ka teised linnud oma jrelplve, toovad harakad oma poegadele vrastest pesadest napsatud linnupoegi ja -mune. Suuremate poegade noka vahele satuvad isegi sisalikud.

Pesapoegade toitumist uurides vib kasutada viisi, mis vanalindude jaoks ei klba: kaelasidumismeetodit. See annab nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vga hid tulemusi, ent seda on raske rakendada. Enamasti ei pse pesale ligi. Ka ei klba seda vtet kasutada pris vikeste poegade puhul ja mni pev enne pesast vljalendu.

Tegevus pesa juures peab olema vga tpne ja kiire. Pesapoja kael seotakse kinni pehme puuvillase nri vi villase lngaga nii tugevasti, et see suleb sgitoru, kuid ei tohi pigistada kri, seega segada hingamist. Pesa juures askeldamine hirib vanalinde, nad viivitavad pesale lennuga. Prast mnd toidutoomist tuleb neelu ja sgitorusse pidama jnud toit srmega les suhu lkata ja sealt pintsettidega vlja vtta. Kohe mratavad palukesed vib linnupoeg alla neelata, selleks vabastatakse pael. Uurimiseks vetava toidu asemel antakse pojale enne valmis varutud asendusst.

Selle viisi eelis on poegade ellujmine ja vimalus pikka aega (mitu korda) tulemust saada. Allakirjutanu sai seda meetodit rakendada kord juhuslikult hilise, s. o. juuni lpul leitud pesakonna puhul. Et polnud kogemusi ja aega tegutseda oli vaid mni tund, nnestus ainult ks vanalinnu toodud toiduportsjon ktte saada. See sisaldas seitse siklast, he rvkrblase ja he liblikarviku. he pesapoja mao sisust leidsin kuus prnikat ja hulgaliselt munakollast, mis ilmselt prines varastatud kanamunast.

Pesa mbruskonna taludest sain teada, et sealsed harakad rvivad tihti kanamune. Pesast neljasaja meetri kaugusel asuvast talust viisid nad sageli kanamune ra ning sid kanade ja koera sta. Harakas lendab lauta ukse vahelt vi alt, tpselt kana kaagutamise peale. Kui aega jtkub, joob lind muna sisu kohapeal ra, muidu viib ta kaasa kogu muna. Selleks lb harakas noka munasse ja lendab minema. Vaid mni minut enne seda, kui ma talusse judsin, oli perenaine hirmutanud laudast vlja lendavat harakat ning too oli pgenedes maha visanud nokaauguga muna.


Pigem kasulik kui kahjulik. Oma iseloomu tttu ei saa inimene jtta ksimata: mis kasu on ldse harakast? Sellele peavad vastuse andma toitumisuuringud. Paljudes riikides, sealhulgas Leedus peetakse harakat kahjulikuks [4]. Ka Eerik Kumari [5] arvas, et harakad on pigem kahjulikud kui kasulikud ning nende arvu tuleks piirata.

Praegusajal enam lindude kasulikkust vi kahjulikkust ei rhutata. Niteks Rein Kuresoo [6] mrgib vaid, et harakas ei ole looduskaitse all. Kui aga testi pda harakat lahterdada nende kriteeriumide alusel, tuleb elda: kuidas kunagi. Hinnang oleneb sellest, kelle seisukohast on lhtutud. Eelkirjeldatud uuringute alusel viksime elda, et kasu letab kahju. Mni inimene vib ju ka vastupidi arvata. Aga mis igus on inimesel kiitsaka toiduportsjoneid vaekausile panna? Harakal on looduses oma koht. Selles seisnebki tema kasulikkus.


1. Anon. 1956. Вредна ли сорока? Охота и охотничье хозяйство 10: 62.

2. Aua, Jaanus 2003. Varesele valu, harakale haigus. Eesti Loodus 54 (1): 1618.

3. Дементьев, Георги П. и др. 1954. Птицы Советского Союза, 5. Советская Наука, Москва: 5263.

4. Ivanauskas, Tadas 1955. Lietuvos paukiai 3, Valstybine politines ir mokslines literaturos leidykla. Vilnius: 8588.

5. Kumari, Eerik 1954. Eesti NSV linnud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 301302.

6. Kuresoo, Rein 2001. Harakas. Kuresoo, Rein jt. (koost.) Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Varrak, Tallinn: 255256.

7. Таращук, В. И. 1953. Птицы полезащитных насаждений степной зоны УССР и возможности использования их для борьбы с вредительями. Изд. АН Украйнской ССР, Киев.


Uudo Roosimaa (1936) on bioloog, ttanud kaua ENE toimetuses ja Eesti Noorte Loodusmajas, Eesti ornitoloogiahingu liige.



Uudo Roosimaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012